Pärnust Riia poole sõites kulgeb maantee läbi tiheda männimetsa. Vahepeal vilksatab mõni kirik ja varsti jõuab Iklasse ning üle piiri Heinastesse. See ongi Häädemeeste kihelkond. Mida me sellest õieti teame? Mõnele tuleb ehk meelde kummalise hüüdnimega mineraalvesi ja teisele, et siit kandist oli pärit president Konstantin Päts.
Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE Fotod: MATI KOSE
Häädemeeste kihelkond on kitsas liivaluidetega tükeldatud maariba mere ja lõppematute metsade ning rabade vahel. Kihelkonna pikkus Tahkurannast Läti piirini on 44 km, aga suurim laius on vaid 6 km.
Siinset maastikku on Pärnumaa koguteoses kirjeldatud järgmiselt: „Maastikuliselt on Häädemeeste kihelkond kogu ulatusel väga ühtlane. Sama madal liivane, või madala rohumuruga kaetud rannariba, kord laiem, kord kitsam, läheldi ja ridastikku asetunud taludega, selle taga järsult kerkiv luitevöö kõrge tumeda männimetsaga ebatasasel kuplilisel ja seljakulisel pinnal. Luidete laelt avaneb vaade läbi vaskpunaste männitüvede ja tumerohelise oksastiku ühelt poolt läikivale merepinnale, teiselt poolt lagedale, laukalisele rabale, mis levib laia tasase pinnana luiteaheliku taga“ [4].