Tekst: MAIT SEPP, TAAVI PAE
2023. aastast on Tartu linnapildis uus torn ja kellamäng. Tiigi, Julius Kuperjanovi ja Pepleri tänava nurgal on taastatud peaaegu 80 aastat tagasi purustatud Tartu Maarja kiriku torn. Pühakoja taastustööd jätkuvad. See on Tartu-Maarja kihelkonna kirik. Mida me teame Tartu-Maarja kihelkonnast?
Tartu-Maarja kihelkonna lugu on tihedalt seotud peagi tuhandeaastaseks saava Tartu linnaga. Tartu linnas asub ka kihelkonna keskne pühakoda. Sellel on pikk eellugu, mis algab Tartu vallutamisega 1224. aastal. Siis sai Tartust piiskopkonna keskus. Tollest keskaegsest kiriklikust riigist on ajaloolased hiljaaegu kirjutanud põhjaliku koguteose [5].
Sealt leiame muu hulgas huviväärse fakti. Nimelt asutas Riia piiskop Albert 1211. aastal Eestimaa piiskopkonna, mille pealinnaks pidi saama Lihula. Ent siia piiskopiks määratud Hermann otsustas 1224. aastal oma residentsi ja toomkiriku rajada hoopis Tartusse. Kuna asjaajamine Rooma paavstiga võttis aega, kandis Tartu piiskopkond kuni aastani 1235 ametlikult Lihula piiskopkonna nime.
Kohe pärast Tartu vallutamist hakati siia kirikuid ehitama. Piiskopi käsul hakati Toomemäele rajama toomkirikut, all-linnas aga ehitati kaks puukirikut. Jaani kirik oli mõeldud eestlastele ja neitsi Maarjale pühendatu linna saksa kogudusele. 14. sajandil ehitati tellistest pühakojad. Jaani kirikut teavad vast kõik Tartus käinud. Sellel hoonel on Tartu sõdaderohkes ajaloos olnud pisut rohkem õnne, kiriku taastamine lõppes 2005. aastal.