mägimänni oksal Foto: Ingmar Muusikus
Tekst: JUHANI PÜTTSEPP
Silksolk silksolgutab, võikollased võililled ja taevasinised lõosilmad õitsevad, naat, va tegelane, tõuseb juba põlvekõrguseks – tähendab, on tagumine aeg aianurgas grillima hakata. Istudki ilusal õhtul õndsalt enelaheki varjus ja sussutad süsi, kui äkki kõlab plagisev lennuhääl, üpris tugev õhuhoovus riivab lagipead – suur lind saabub tiibade lehvides aeda ja peagi hüüab ta peaaegu kõrva juures: hu-huu!
Järgmisel hommikul jälgid köögiaknast mängu: majanurgast paari meetri kaugusel madala mägimänni külgoksal käib pesaehitus: emane kaelustuvi (küllap on see emane – selle liigi soopooli välimuse järgi ei erista) sätib kasinat haudumisalust, isane meigas ootab kannatlikult, tagasihoidlik oksake nokas – millal seda toredat detaili võiks ehituse juures vaja minna?