MATKARADA | Kõrsa soos saab proovida teadlase ametit

Kuupäev:

Kõrsa matkaraja avamine 31. mail 2025

Tekst: PIRET PUNGAS-KOHV, MARKO KOHV, ELIN SOOMETS-ALVER

Fotod: ANNA BIRGITTA ERIKSON, EDGAR KAROFELD

Kõrsa soo harrastusteaduse rajal saab õppida tundma taimi ja mõõta veetaset. Kui edastate matkal tehtud loodusvaatlused Tartu ülikooli teadlastele, aitate neil jälgida sookoosluste taastumist.

Pärnumaal Sindi linna kõrval asub Kõrsa soo, millest osa on praegugi kena raba, kuid osa on turbakaevanduste all. Sindi linnale lähim rabasopp Saiasoo on juba aastakümneid olnud jääksoo: 1998. aastal lõpetati seal turba kaevandamine. Kuna veerežiim jäi suuresti taastamata ja kraavid viivad endiselt vett alalt välja, ei ole soole omane kooslus sinna tagasi tulnud.

2024. aastal hakati Saiasoos projekti WaterLANDS toetusel veerežiimi taastama. Enne seda arutati eri asutuste ja kohalike elanikega läbi, kuidas taastada sood nii, et hundid oleksid söönud ja lambad terved ehk vältida võimalikke probleeme.

Kohalikega vesteldes tuli välja, et kunagi olevat Saiasoos olnud väike matkarada ja nii tekkis plaan kujundada sinna uuesti rada. Aga mitte tavaline matkarada, vaid teadaolevalt Eesti esimene harrastusteadusrada, millel on kolm põhieesmärki.

Esiteks kogukondlik: rada on tehtud ja kujundatud koostöös Saiasoo lähedal elavate inimestega, et tuua sood kogukonnale lähemale, pakkuda neile seal liikumis- ja fredjüssilikku molutamisvõimalust.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Kas pesta või mitte pesta?

Mati Roasto, Mihkel Mäesaar, Marian Valk Eesti maaülikooli uuringu järgi...

Eesti strontsiumi aluskaart avab muinasrännete uurimisel uusi perspektiive

Raivo Suni 2016. aasta suvel avaldati kaks Eesti arheoloogide osalusel...

Enesetapp keskajal: näiteid 13.–15. sajandi Prantsusmaalt 

Kaisa Raid Seal, kus elavad inimesed, on alati tulnud ette...

Tumeaine detektor näeb päikeseneutriinosid

Andi Hektor, Kristjan Kannike Igale maapinna ruutsentimeetrile langeb sekundis kümneid...