Eesti Looduse veebruarinumber on sisult looduslik ja vormilt rahvuslik

Kuupäev:

thumbnail of EL2_2018

Alustuseks tutvustame pikemalt 100-aastase Eesti rahvussümboleid: suitsupääsukest, rukkilille, paekivi, räime ja pääsusaba. Tasub tuletada meelde, et rukkilill valiti rahvuslilleks 50 aastat tagasi ehk Eesti vabariigi esimese juubeli aastal. Meenutame Võnnu kirikaias kasvanud tamme, istutatud ligi 200 aastat tagasi: puu istutanud kirikuõpetaja Eduard Philipp Körber ennustas juba tollal, et eesti rahvas saab vabaks.

Veebruarinumbrist saab ülevaate aasta linnu metsise tegevusjälgedest, ühtlasi uutest eestikeelsetest meteoroloogiaterminitest, talimatka suuskadest ja suusavarustusest, Lõuna-Aafrika loodusest, suur-kirjurähni eluolust, Facebooki linnupildistamisvõistluse tulemustest ja liivatee kasulikest omadustest. Intervjuus Eesti teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomerega koorub aga välja tõdemus, et teadlased peaksid oma ideede ja teadustöö tulemuste tutvustamisel kasutama rohkem sotsiaalmeediat.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Ülitöödeldud toidu salakavalas haardes

Kristel Vene Ülitöödeldud toit mõjutab tervist. Millised need mõjud on? Miks...

Inimluud Haljala kiriku juurest

Martin Malve 2024. aasta septembris lõppes kaks aastat väldanud Haljala...

Noortel matemaatikutel oli tihe ja edukas võistlusaasta

Oleg Košik 2024. aastal kujunes matemaatikavõistluste tippsündmuseks Tartus peetud rahvusvaheline jõuproov...

KELLELE KIRJUTATAKSE AJALUGU |Ajalookirjutus kahe maailmasõja vahel

Tekst: MATI LAUR Esimene maailmasõda ei viinud Õhtumaad hävinguni, kuid...