Eesti Loodusmuusemi seenenäitusel saab tutvuda enam kui 150 erineva seeneliigiga

Kuupäev:

Neljapäeval avatud Eesti Loodusmuuseumi 61. seenenäitusel ootavad külastajaid rohkem kui 150 seeneliiki, millest vähemalt pooled on söödavad.

Kuni 17. septembrini on Eesti Loodusmuuseumis üleval traditsiooniline seenenäitus, tänavu toimub see juba 61. korda Foto: Arno Mikk

„Seeni on meie metsades tänavu erakordselt palju, ent mitmed mürgised liigid sarnanevad välimuselt heade söögiseentega. Seega on seenenäitus suurepärane võimalus värskendada oma teadmisi enne metsa minekut,“
ütles Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks.

Traditsiooniline seenenäitus meelitab tuhandeid loodusesõpru ning juba avamispäeval käis värskeid metsaande uudistamas üle 400 seenehuvilise – lisaks näitusele viivad muuseumi õpetajad läbi mitmeid
seeneteemalisi õppeprogramme nii kooli- kui ka lasteaialastele.

Seenenäitusel on võimalik tutvuda söödavate, mittesöödavate ja mürgiste seentega, lisaks imetleda seeneriigi mitmekesisust. Külastajate küsimustele annavad vastused konsultandid. Muuseumipoes pakume seeneteemalisi meeneid, ehteid ja kõike, mida seenelkäigul vaja läheb! Näitus on avatud iga päev kell 10–18, neljapäeviti kell 10–19. Sissepääs muuseumipiletiga.

Seeneteadlane Tõnu Ploompuu vast avatud seenenäitusel Foto: Arno Mikk

„Meie vastu on huvi kordades suurem, kui praegune maja ära mahutab. Aga kas Eesti Loodusmuuseumi kauaoodatud uue maja ehitus lähiajal ka algab, sõltub valitsuse järgmiste nädalate otsustest. Kui otsus on positiivne, siis on lootust, et mõne aasta pärast tervitame seenehuvilisi uues ja oluliselt avaramas muuseumis,“ märkis Heidi Jõks.

Eesti Loodusmuuseum

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

INTERVJUU | Veljo Runnel: loodusvaatluste tegemine rikastab elu

"Mul oli juba väiksena tugev allergia heintaimede vastu, kuid see ei takistanud mind löriseva nina ja sügelevate silmadega niidu peal liblikaid püüda."

Jõgede veetaimestiku püsiseire näitab veekogu seisundit

Kui taim ära tunda, ütleb see nii mõndagi ka veekogu seisundi kohta.

Eesti kiirgusseire hõlmab eri valdkondi

Tekst: UKO RAND Kaitsmaks inimest ja elusloodust ioniseeriva kiirguse...

Kas Eesti vajab suurkiskjate geneetilist seiret?

Tekst: MARIS HINDRIKSON, URMAS SAARMA, EGLE TAMMELEHT, HARRI VALDMANN Eestis...