Eesti loopealsed on kehvas olukorras

Kuupäev:

Atla loopealne Saaremaal (foto: vikipeedia)

Esmaspäeval, 18. märtsil esitasid Tartu ülikooli teadlased, Eesti maaülikool, Eestimaa looduse fond, pärandkoosluste kaitse ühing ning ajakiri Eesti Loodus pöördumise keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele. Pöördumises soovitakse keskkonnaministeeriumilt tõhusamat tegevust halvas olukorras olevate Eesti loopealsete kaitsel.

“Pöördumise tingis unikaalsete ja ka maailma mastaabis üliväärtuslike loopealsete erakordselt halb olukord Eestis ning keskkonnaministeeriumi vähene huvi selle olulise kooslusetüübi seisundi parandamisel,” sõnab pöördumisele allakirjutanud Tartu ülikooli botaanika teadur, loopealsete hoolduskava autor Aveliina Helm. “Allakirjutanud soovivad teada, miks ei ole keskkonnaministeerium vaatamata teadlaste ja ekspertide aastaid kestnud tähelepanujuhtimisele astunud reaalseid samme loopealsete kui looduskaitseliselt üliolulise elupaiga taastamiseks ja hooldamiseks sellises mahus, mis tagaks nende säilimise Eestis ning aitaks täita Euroopa Liidu ees võetud kaitsekohustusi,” kirjeldab Helm pöördumise sisu.

Ühtlasi juhivad Tartu ülikooli teadlased Martin Zobel, Meelis Pärtel, Aveliina Helm ja Rein Kalamees teiste allakirjutanute seas avalikkuse ja ministri tähelepanu asjaolule, et loopealsete paremasse olukorda viimisega on väga kiire, kuna tugeva võsastumise tõttu on loopealseid üha kallim taastada.

2012. aastal valmis keskkonnaameti ja ekspertide koostöös Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu loopealsete taastamist kavandav LIFE+ projektitaotlus. “Projektitaotlus jäi keskkonnaministeeriumi vastuseisu tõttu esitamata,” sõnab Helm, lisades, “pöördumises küsime, mis põhjustel jäi projekt eelmises taotlusvoorus käiku andmata ning milliseid samme on keskkonnaministeerium astunud, et kavandatud projekt ellu viia ning see praegu avatud viimase LIFE+ taotlusvooru raames esitada.”

Teavet pöördumise kohta jagab TÜ botaanika teadur Aveliina Helm, tel. 737 6263, 55538679, e-mail: aveliina.helm@ut.ee

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

RAJAKAAMERA LOOD | Nugise-emand käis saagijahil

Sedapuhku vahendan rajakaamerasilma kaudu emanugise tegemisi. Täpsemalt saame aimu,...

Võnnu kihelkond – suur ja mitmekesine

Võib liialduseta öelda, et enamjagu eestlasi on käinud Võnnu...

Kuidas kohanevad üraskid muutuva kliimaga?

Kuuse-kooreürask on laialt tuntud kahjur, kelle mõjust kuusikutele on...

Sada rida Eesti loodusest | Loodus, ühendatud väljade võrgustik

Loodust näeme küllaltki sarnaselt, aga tajume selles toimuvat eri...