Näitus “Eesti Looduse fototeek” on avatud kevadeni

Kuupäev:

Edgar Kask (5. august 1930 – 24. mai 2008). “Aprilliööde hu-hu-hu-hu …” (karvasjalg-kakk). 1970. Foto ilmunud Eesti Looduse 1974. aasta aprillinumbri esikaanel. Hõbeželatiinfoto 20,8 ×17,8 cm. Eesti Looduse fototeek

Mullu esmailmumise 90. aastapäeva tähistanud Eesti Loodusega on seotud oluline osa Eesti loodusfoto ajaloost. Fotomuuseumil on suur au tuua huvilisteni ajakirja toimetuse mahukas fototeek, mis on 1958. aastast alates talletanud Eesti loodusfotograafia pärandit. Näitus “Eesti Looduse fototeek” on osa muuseumis toimuvast loodusfoto teema-aastast.

Kõik näitusel olevad fotod on pärit ajakirja Eesti Loodus toimetuse arhiivist ja enamus neist on ajakirjas ka ilmunud. Autorite originaalfotodena on väljas valik mustvalgetest fotodest 1950. aastate lõpust kuni 1980. aastateni. Valguslaudadel on 1970.–1980. aastate värvifotot esindavad diapositiivid ja slaidid autorite märkmetega. 1990.–2020. aastate loodusfotosid näeb ekraanilt. Fotomuuseum on enda kogudest välja pannud valiku loodusfotograafide varustust.

Eesti Looduse lehekülgedel ja toimetuse arhiivi pildivalikus on kõige rohkem nende loodusfotograafide pilte:

Julius Mager, August Kiisla, Paul Pere, Hillar Uusi, Enno Väljal , Aare Mäemets, Edgar Kask, Fred Jüssi, Aavo Põlenik, Jüri Pere, Tiit Leito , Enno Merivee , Tõnu Noorits, Olev Merivee, Villu Anvelt, Arne Ader, Urmas Tartes, Jaanus Järva, Mati Kose , Ingmar Muusikus, Remo Savisaar, Sven Začek, Karl Adami.

Näituse kuraatorid: Merilis Roosalu, Relika Kala, Annika Haas (fotomuuseum)
Projektijuht: Tanel Verk (fotomuuseum)
Graafiline disain: Rein Seppius (Tallinna linnamuuseum)
Digiteerija: Sander Ott Eelmaa (fotomuuseum)

Fotomuuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani, kell 11–18.

Näituse avamisaega on pikendatud 5. maini.

Fotomuuseum/Loodusajakiri

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

HARAKALE HAIGUS | Verevoolus päratissoolest

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi...

MAA, ILM JA MÕNDA | Ilm, taevas ja põrgu

Eestlased on alati ihanud sooja. Ka sepp Ivan Orav olevat rahul põrgu kliimaga.