Higgsi bosoni lugu

Kuupäev:

Autorid Andi Hektor, Kristjan Kannike.
MTÜ Loodusajakiri 2013
Pehmekaaneline (210 x 150 mm), 87 lk.

Eesti osakestefüüsikud Andi Hektor ja Kristjan Kannike on kirjutanud kaheksanda “Looduse raamatukogu” sarja raamatu füüsikast ja Higgsi bosonist, nende oma sõnade järgi 2012. aasta ja vahest kogu 21. sajandi alguse teadusuudiste suurimast kangelasest.

Aga miks peaks üldse mõtlema Higgsi bosonist – osakesest, mis kaalub imevähe ja pärast sündi kohe laguneb?

“Kas seepärast, et Briti füüsikateoreetik Peter Higgs ärkas nelikümmend kaheksa aastat igal hommikul lootusega, et tema ennustatud osake on lõpuks ometi avastatud? Või on põhjus hoopis selles, et tuhanded teadlased töötasid aastakümneid selle nimel, et laboris mõned Higgsi bosonid tekitada ja nende murdosa sekundist kestev olemasolu ära mõõta?” küsivad autorid. Ja vastavad: “Too osake on osakestefüüsikute jaoks justkui täpp i peal. Ilma selle täpita, mille kindlakstegemine võttis aastakümneid, polnud sugugi kindel, kas meie arusaamine maailma algtõdedest on ikka õige.”

Et selgitada Higgsi bosoni auväärset rolli osakestefüüsikas, visandavad autorid lugejale alustuseks füüsikute maailmast suurema pildi, peatuvad seejärel Higgsi bosoni avastamislool ja rollil ning kirjeldavad lõpuks, kuidas osakestefüüsikud tänapäeval töötavad – millised on nende laborid ja aparaadid ning kus need asuvad. Puudutamata ei jää ka Eesti osakestefüüsika käekäik.

Ostan

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Eelmine
Järgmine

Teised artiklid

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

Registreeru teoreetilise bioloogia kevadkooli!

Poolesajas teoreetilise bioloogia kevadkool „Bioloogilise mõtte areng“ ootab huvilisi. 26.–28....

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

HARAKALE HAIGUS | Verevoolus päratissoolest

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi...