Märtsi Horisondis: aju, ajalugu ja astronoomia

Kuupäev:

Huviorbiidis aju, ajalugu ja astronoomia

Kuidas saab teha ajuta ajuteadust ehk panustada ajuprotsesside käsitlusse, uurides mudeleid? Selgitavad aju-uurijad Toomas Kirt ja Jaan Aru. Miks ta on taas kord võtnud teemaks vana hea Rootsi aja? Põhjendab ajaloolane Kalle Kroon. Kuidas saaks ehitada üles täielikult taastuvenergial põhineva elektritootmise ja mis oleks selle hind? Kogemusi ja uuringutulemusi jagavad energeetikud Kuno Janson, Ants Kallaste ja Viktor Bolgov. Mis on toidu sensoorne analüüs ehk mille poolest erineb professionaalne hindaja toidu tavatarbijast? Selgitab Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi assistent Erge Tedersoo.
Pika intervjuu jaoks on toimetaja Toomas Tiivel küsitlenud bioloogiharidusega keelemeest Urmas Sutropit. Üksainus küsimus on esitatud meie värskeimale astronoomiadoktorile Mihkel Kamale. Kuidas on teadus mõjutanud tema elu, selle üle mõtiskleb ühiskonnategelane Lagle Parek.
Eesti Rahva Muuseumi koguhoidja Ülle Jäe on üle lugenud lihavõttemunad ERM-i kogudes. Akadeemia 75. tegevusaastat tähistades oleme jõudnud aastatesse 1946–1960 ning akadeemik Jaan Einasto on võtnud tutvustada akadeemik Ernst Öpikut. Silmapiiri-lugudes on teemaks Eestis välja töötatud Sharemind, millega saab analüüsida geneetilisi andmeid, kaitstes ühtlasi inimeste privaatsust, ning Jaapani rannikuvetes elav kummaline mereelukas. Tiit Kändleri uued tuuled puhuvad seekord Einsteini ja tema avastuste kõigutatavuse ja kõigutamatuse ümber. Olümpiaadirubriigis käime Mihkel Pajusaluga mööda loodusteaduste olümpiaade ja Jaan Tootsiga maailma füüsikaolümpiaadil.
Nuputamishuvilised saavad end proovile panna ristsõna, Enigma ülesannete ja Mälusäru küsimustega.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

HARAKALE HAIGUS | Verevoolus päratissoolest

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi...

MAA, ILM JA MÕNDA | Ilm, taevas ja põrgu

Eestlased on alati ihanud sooja. Ka sepp Ivan Orav olevat rahul põrgu kliimaga.