Juuli Horisont ehitab kvantarvutit, paneb aluse Eesti välispoliitikale, hoiatab äikese eest ja mõõdab tähti

Juuli-augusti Horisondi kaanelugu on pühendatud 21. sajandi teaduse ühele suurimale väljakutsele –  kvantarvuti ehitamisele. Levinud arusaama järgi peetakse arvutusvõimsustes määratu suurt kasvu tõotavat kvantarvutit omamoodi müütiliseks perpetuum mobile’ks, mille valmistamine on võimatu. Šveitsi tehnikaülikooli ETH Zürichi doktorant Johannes Heinsoo loost saab aga lugeda, et tegelikult on esimesed sellised algelised riistapuud juba loodud ning nüüd on käimas miljardeid erurosid neelav võidujooks sellise kvantarvuti arendamise nimel, millega saaks ka midagi kasulikku ära teha.
Helen Rohtmets-Aasa on usutlenud füüsikust iduettevõtjat Mait Müntelit. Varem Euroopa tuumauuringute keskuse osakestekiirendi juures senitundmatuid osakesi otsinud Müntel arendab nüüd võimalusi keeleõppe kiirendamiseks.
Ajaloolase Mart Kuldkepi sulest on ilmunud artikkel „Eesti välispoliitika sünd“, milles vaadeldakse üksiasjalikult Eesti omariiklusele väljakuulutamisele eelnenud iseseisva diplomaatilise suhtluse kujunemisloo võtmetähtsusega isikuid ja sündmusi.
Kuna juuli on Eestis suvesüda ja reeglina kõige äikeselisem aeg, kirjeldab atmosfääriteadlane Jüri Kamenik lähemalt pikse mõju inimesele. Nimelt ohustab äike meid peamiselt välgu, purustavate tuulte ja hiidrahega. Selgub, et ainuüksi välgutabamuste tõttu hukkub igal aastal üle ilma kümneid tuhandeid inimesi.
Kosmoselugude sarja järjekordses artiklis „Gaia kosmoseteleskoop püstitab rekordeid“ kirjeldab Tartu observatooriumi vanemteadur Indrek Kolka ambitsioonikat uurimisprojekti, mille käigus on plaanis täpselt üle mõõta vähemalt kahe miljardi Linnutee galaktika tähe asukoht, heledus ja liikumine. Ikka selleks, et astronoomid saaks meie kodugalaktikat paremini tundma õppida.
Veel saab mikroskoobi all näha värvikirevat oliviinvebsteriidi õhikut, lugeda rahvusatlase tegemise tagamaadest, filmilavastaja Rao Heidmetsa mõtteid endast ja teadusest, sõnadest „kana, kantaat, kanter“, Saaremaa muuseumi „Merineitsist“, Eesti teaduse salenemiskuurist, ilma ja kirjanduse vahelistest seostest, Aafrika kolonialismi pitserist, Marsi kaardistamisest ja Eesti põlevkivikeemia rajaja Paul Kogermani Siberist tagasitoomisest. Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel ja pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb arve nende oma numbrite abil esitada, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

Ajakirja digiversiooni saate osta meie e-poest.

EelmineHorisont 4/2018
JärgmineEesti Loodus 8/2018
JAGAN