TIINA ANN KIRSS, KANNI LABI
Mis kutsub meid avama siidpaela või tavalise nööriga kokku seotud vanade kirjade pakki, mille käekirja on pealegi raske lugeda, mille ridadele on kahju teinud kas tavaline või Kölni vesi, ehk isegi pisarad? Või vastupidi: kas tänapäeval sunnib vanavanema kirju kõrvale panema või hoopis hävitama lihtlabane ajapuudus, mitte eetilised kaalutlused? Tolm ja vanad paberid! Mis neist ikka! Korter tuleb tühjaks teha ja müügile panna, maakodu remontida. Kellele seda pahna veel vaja on?
Kirjavahetused kuuluvad koos memuaaride, elulugude ja päevikutega omaelulooliste kirjutiste hulka ning sellistena satuvad ka arhiivide ja teadlaste huviorbiiti. Kirjanduse ja omaelulooliste tekstide uurijale pakuvad kirjavahetused – olgu need „tähtsate“ või harilike inimeste omad – materjali vastamaks mitmesugustele küsimustele, nii kirjavahetajate isikute kui ka tausta kohta. Ajaloolastele, keele- ja kultuuriuurijatele annavad kirjavahetused väärtuslikke andmeid keele muutumise, suulise ja kirjaliku väljendusviisi erinevuste, igapäevaelu detailide, tavade ning institutsioonide kohta, nagu koolid ja vallavalitsused, millega kirjavahetajad kokku puutuvad.
Kirjad ei ole faktilised ülestähendused selle kohta, kuidas inimesed varem elasid või elavad praegu, vaid subjektiivse kogemuse väljendajad, kirja „tõde“ oleneb kirjutaja eesmärgist ja tema suhtest kirja saajaga. Siiski võivad erakirjad sõnastada selliseid ühiskonna ja inimsuhete aspekte, mida teistest arhiiviallikatest ei leia. Millest kirjutati, mis ajendil ja otstarbel? Kuidas kirjavahetus tekkis? Kas kaks sõpra või armastajat olid teineteisest eemal ning tahtsid sidet pidada üle neid lahutava aja ning ruumi? Kas kirjavahetajad olid perekonnaliikmed, näiteks ema ja poeg (Georg von Schultz-Bertrami „Balti idealisti kirjad emale“ või Fanny von Anrepi kirjad pojale), kellel oli kombeks oma töid ja tegemisi teineteisega jagada? Kas reisil olev kirjasaatja soovis oma värskeid muljeid lähedasele tuttavale edasi anda, selle asemel et pühendada neid päevikule? Või oli vaja lahendada mõni praktiline probleem: vahetada kaupu, vahendada kirjavara või hoopis tööjõudu, korraldada perekonna arveid või pärandiasju? Olulised on ka need teemad, millest vaikiti ega kirjutatud, kas sündsuse, poliitilise olukorra või privaatsuse hoidmise pärast. Mitmesuguseid uurimisküsimusi on arhiivi jõudnud kirjade põhjal valgustanud endised ja praegused EKLA teadurid Leena Kurvet-Käosaar, Eve Annuk, Triinu Ojamaa, Maarja Hollo, Anu Raudsepp ja Tiina Ann Kirss.