Kuidas läheb meie aialindudel?

Kuupäev:

Põldvarblane
Põldvarblane (Passer montanus) on meil arvukas nii asulates kui ka põllumajandusmaastikul Foto: Kristian Pikner / Wikimedia Commons

Meie lugeja Ilmo Jaanimägi Lääne-Virumaalt on saatnud küsimuse, mis puudutab aialindude arvukust. Tema Lääne-Virumaal asuvas söögimajas käisid varblased, tihased ja rohevindid viimati novembris. Detsembrist alates on linnud olnud kadunud ja vaid maja ümbruses põõsastes on mõnikord olnud näha varblasi, aga tihaseid mitte. Milles on asi?

Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitsespetsialist Kunter Tätte kinnitab, et pole põhjust muretseda. Varasemate aastate põhjal võib väita, et üksikute piirkondade linnupuuduse järgi ei saa Eesti keskmist linnurikkust hästi ennustada. Linnusöögimajade juures võib arvukus oleneda lumikattest ehk looduslike toiduvarude kättesaadavusest ja konkurentsist naabruses leiduvate toidumajadega, kuid ilmselt suuresti ka sellest, kas linnud on sel aastal otsustanud antud piirkonda talveks jääda või mitte.

Linnupopulatsioonide arvukus võib aastati märgatavalt erineda olenevalt kevadisest ja suvisest pesitsusedukusest ning sügise rändeoludest. Vahel harva võivad isegi haigused mõne asurkonna suurust vähendada. Kas üle kogu Eesti on tänavu aedades märgatud vähem linde, saab öelda Eesti ornitoloogiaühingu talvise aialinnuvaatluse tulemuste põhjal.

Eesti ornitoloogiaühing / Loodusajakiri

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

INTERVJUU | Veljo Runnel: loodusvaatluste tegemine rikastab elu

"Mul oli juba väiksena tugev allergia heintaimede vastu, kuid see ei takistanud mind löriseva nina ja sügelevate silmadega niidu peal liblikaid püüda."

Jõgede veetaimestiku püsiseire näitab veekogu seisundit

Kui taim ära tunda, ütleb see nii mõndagi ka veekogu seisundi kohta.

Eesti kiirgusseire hõlmab eri valdkondi

Tekst: UKO RAND Kaitsmaks inimest ja elusloodust ioniseeriva kiirguse...

Kas Eesti vajab suurkiskjate geneetilist seiret?

Tekst: MARIS HINDRIKSON, URMAS SAARMA, EGLE TAMMELEHT, HARRI VALDMANN Eestis...