Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktori Sergei Põlmega vestelnud Toomas Kukk.
SERGEI PÕLME on sündinud 27. mail 1982 Pärnus. 2001 lõpetas Pärnu Ülejõe gümnaasiumi ja 2006 Tartu ülikooli bioloogina. 2008 kaitses magistritöö räimevastsete toitumise aastatevahelisest, sesoonsest ja ööpäevasest dünaamikast Pärnu lahes. Doktorikraadi sai 2013. aastal (väitekiri lepa juurtel ektomükoriisat moodustavate seente biogeograafiast ja ökoloogiast). Tartu ülikoolis tööl 2006. aastast, alguses laborant mereinstituudis, hiljem giid ja kuraator TÜ loodusmuuseumis. TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia zoosüstemaatika peaspetsialist ja elurikkuse teadur, praegu muuseumi direktori kohusetäitja.
Esimese asjana jäävad su kabinetis silma 32 kilogrammi kaaluvad sangpommid, üks paistab veelgi raskem.
Tõin need Liivi tänavalt Oecologicumist siia kaasa. See suurem kaalub 50 kilo. Eks teoorias on hea vahel jõudu teha, aga praktikas jõuan selleni liiga harva.
Millega loodusmuuseumi juhataja iga päev peab tegelema? Näeb koid lendamas ja lööb putuka maha?
Ma olen siiski kohusetäitja, mitte päris direktor. Homme algab konkurss ja kõik huvilised, kes nõuetele vastavad, saavad direktori kohale kandideerida. Sellest konkursist tahame rohkem teada anda. Koisid pole otsinud, aga kui märkan, siis muidugi juhin neile tähelepanu. Paraku võivad koid olla kogudes tükk aega sees, enne kui inimene nad avastab.
Muuseumi ja botaanikaaia visiooni näen selles, et üks osa on suunatud loodusharidusele – see, mida külastajad näevad, teine on kogudega seotud. See osa, mis on külastajatele nähtav, kipubki külastajate meelest võrduma muuseumiga: mis nad seal ikka teevad, pühivad topistelt tolmu ja kui uus liik leitakse, pannakse see muuseumisse välja. Umbes nii. See on jäämäe veepealne tipp, kogud on põhiline jäämäe veealune osa, mis avalikkusele silma ei paista.