Mai Eesti Loodus: kärbsed ja sääsed ning Saesaare paisu lammutamine

Kuupäev:

EL5.inddMainumbri kaanelugu tutvustab tänavuse aasta orhideed kärbesõit. Kärbsekujulise õiega käpalist tolmeldavad kiletiivalised putukad – mitmesugused kärbsed, kes õie kujust ja lõhnast end eksitada lasevad. Lubjarikkaid poollooduslikke kooslusi ja madalsoid eelistava orhidee arvukus ja leiukohtade hulk kipuvad nii Eestis kui ka mitmel pool mujal Euroopas vähenema.

Putukaid tutvustava sarja viimases artiklis tuleb juttu kahetiivaliste seltsist. Neid putukaid leidub peaaegu igal pool, isegi kuumaveeallikates ja lumel, nad on oma elu väga hästi korraldanud. Meie tunneme nende hulgast ainult tüütuid vereimejaid ja muidu häirijaid. Tegelikult on kahetiivalised looduse aineringes väga tähtsad.

Märtsinumbris alustasime seente süstemaatika tutvustamist: käsitlesime seente paiknemist elupuul ja jõudsime krohmseenteni. Seekord on vaatluse all paaristuumsed ehk kand- ja kottseened ning mõningad seeni meenutavad organismirühmad, keda varem peeti seente hulka kuuluvaks.

„Aasta puu“ rubriigis saab teada kikkapuu nime saamisloost. Selle puu nimetus oli pikka aega „mürgine sajakoorne puu“, mis tegelikult oli rahva seas kasutusel kuslapuu kohta. Aasta lindudest on kõne all herilaseviu, keda meil nähakse peamiselt suvehooajal.

Intervjuu on Darwini tõlkija ja ornitoloogi Mart-Olav Niklusega. Darwini peateoste tõlked valmisid hämmastavates tingimustes Mordvamaa vangilaagrites, kus tõlkijal tuli meelsusvangina veeta ligi 16 aastat. Äsja ilmus Eesti LUSi väljaandel kolmas Darwini oluline teos „Inimese põlvnemine“.

Kahes pikemas kirjutises arutlevad geograafid ja kalakaitsja Saesaare paisu säilitamise või lammutamise mõttekuse üle. Kuigi paisu lõhkumine ei pruugi loodust kaunimaks muuta, on see siiski ülioluline siirdekaladele, sest avataks nende kudeala.

Mainumbrisse mahub muudki huvitavat. Sarjas „Huvitav Eesti“ tutvume Kilingi-Nõmme lähedal asuvate Allikukivi koobastega. Esimest korda Eestist on leitud mägitsikaad (Cicadetta montana). Ühtlasi saab lugeda sademevee problemaatikast ja teadusele uute putukaliikide leidmisest.

Varasemaid Eesti Looduse numbreid saab osta Tallinna ja Tartu toimetusest, kus on võimalik vormistada ka ajakirjade tellimusi. Uuemaid ajakirju saab soetada ja ajakirjatellimust  vormistada ka e-poes.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Veebiportaal “Kreutzwaldi sajand” pakub usaldusväärset kirjandusloolist teavet

MARIN LAAK Eesti kultuurilooline veeb „Kreutzwaldi sajand“ (kreutzwald.kirmus.ee) on sisupõhine...

Millest kõneleb Karl Asti diplomaadipass?

Väljavõtteid JANIKA KRONBERG Fridebert Tuglase lähedane sõber, ea- ja mõttekaaslane Karl...

Üllatusi pakkuv kunstikogu

REET MARK Kummalisel kombel on peaaegu igal muuseumil oma kunstikogu....

Eesti kultuuriloolise arhiivi fotokogu kujunemine ja kogumistöö

VILVE ASMER Eesti kultuuriloolise arhiivi (EKLA) fotokogu sai alguse vajadusest...