Märtsi-aprilli Horisont avab akna Eesti keskaja linna

Äsja ilmunud ning tavapärasest paksem ja sisukam märtsi-aprilli Horisont räägib Eesti keskaja linnadest ja linnakultuurist. Koostöös Tallinna ülikooli keskaja keskuse ning Eesti kultuurkapitali ja Tallinna linnaarhiivi toel ilmunud erinumbris kirjutavad:


Marika Mägi, Kersti Markus: Tallinna algus;

Heiki Valk: Üks kindel linn ja varjupaik;

Linda Kaljundi: Kuidas, miks ja millal sündis Dannebrogi legend?;

Priit Raudkivi: Must surm Liivimaal;

Anti Selart: Keskaja Liivimaa väikelinnade kaotatud võimalus;

Arvi Haak: Keskaegse Tartu esimene aastasada;

Anton Pärn: Aitelamu – vanim linnakodaniku maja;

Inna Jürjo: Linnaelanik aja kütkeis; Kohaliku kulinaaria tähed -sealiha, õlu ja leib;

Marek Tamm: Tallinna dominiiklased 13. sajandi rahvusvahelistes võrgustikes;

Erki Russow: Isikliku vagaduse ainelised jäljed;

Anu Mänd: Naine keskaegses Tallinnas: Michel Sittowi ema;

Juhan Kreem: Tallinn – hobuste linn?

Ivar Leimus: Tundmatu Matheus Spielmann;

Intervjuu Jüri Kivimäega;

Jaak Mäll ja muuseumipärl: Haapsalu linnuse “potikoerad”;

Lembi Lõugas ja teine maailm: Mis kalaga on tegu?

Martin Malve luu-uurija leid: Opereeritud kolju Valjala kirikaiast;

Tiina Kala: Pirita kloostri nunna kiri Tallinna raele;

Ain Kallis: Ilm ja keskaeg;

Udo Uibo sõna lugu: Kool;

Piret Pappel: Populism ja vaktsiinivastasus kõnnivad käsikäes; Nanoosakesed panevad hiiri infrapunavalgust nägema;

kirjanik Mathura M Lattik endast ja teadusest;

Tiit Kändler ja raamat: Aega ei olegi olemas;

Tõnu Tõnso Enigma: Pentamino kujunditest ruudud;

Indrek Salis ja Jevgeni Nurmla mälusäru.

Digiajakiri on müügil siin.

EelmineEesti Mets 1/2019
JAGAN