Mihklikuu Eesti Loodus vaatleb sõja mõju loodusele

Kuupäev:

Aleksei Lotman nendib, et igas suuremas sõjas kannatab nii inimene kui ka loodus.thumbnail of EL9_2022
Inga Tomson selgitab, kuidas Ukrainas rindejoone läheduses loomi päästetakse.
Merilin Kalmaru annab ülevaate, kui keskkonnahoidlik on Eesti katsevägi.
Taavi Pae ja Mait Sepp näitavad, millised militaarsed märgid on sõjad jätnud meie maastikele juba muinasajast alates.
Jaan Laas kirjutab, kuidas taanlased hakkasid Saaremaale rajama kivilinnust.
Meie seekordne intervjueeritav on Priit-Kalev Parts, haabjameister, talunik ja väikeettevõtja, kes räägib majanduskasvust, riigikaitsest ja inimkonna tulevikust.
Anname nõu, mismoodi ennetada kodus kahjurputukaid.
Matsalu filmifestivaliga seotud inimesed mõtisklevad, milline on hea loodusfilm.
Veel saab lugeda öökülmadest, mättaelanikest, Uusna põllumustritest, Lõuna-Eestis kasvavatest eksootilistest magnooliatest ja maapirnist.
Osta värske ajakiri SIIT

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Peaasi, et vesi! Aasta sammal on harilik vesisammal

Et saada hariliku vesisambla levikust parem ülevaade, palume teha vaatlusi ja salvestada need koos fotoga andmehaldusplatvormile PlutoF.

200 aastat Amuurimaa silmapaistva uurija Leopold von Schrencki sünnist

Vene geograafiaseltsis hakati 1845. aastal aktiivselt uurima Vene impeeriumi...

Anna teada hävinud hiigelpuudest!

Tsuura kuusk oli kaheharuline suur kuusk, kes kasvas Valgamaal...

Kui üks taimeleht „kasvab läbi” teise: üheiduleheliste taimede arenguveidrus

Tekst: ARNE SELLIN Meie aedade ja parkide esimesi kevadekuulutajaid on...