Poster | Lehterämblike paar koduuksel

Kuupäev:

Tekst ja foto: Hannes Rohtma

Foto on pälvinud 2022. aastal Eesti Looduse fotovõistlusel Vikipeedia auhinna

Lehterämblik on meile tuttava majaämbliku lähedane sugulane. Mõlemad koovad saagi püüdmiseks lehtrikujulise võrgu. Suurema osa ajast veedavad nad selle lehtri põhjas saaki oodates.

Lehterämblik elab Eestis ainult mandri lääneosas ja läänepoolsematel saartel. See pilt on tehtud Vilsandi rahvuspargis. Seal on mõni metsalagendik lausa kaetud lehterämblike võrkudest koosneva vaibaga.

Ämblike puhul on haruldane, et nad on sedasi paarina koos. Tavaliselt ämblikud kohtuvad vaid paaritumiseks ja siis on ka isasel hästi läinud, kui teda selle käigus ära ei söödud. Märkasin selle ämblikupaari huvitavat käitumist: isane ämblik, ise emasest väiksem, tassis aeg-ajalt emast lõugade otsas mööda võrku edasi-tagasi. Kord läks temaga tuppa, s.o lehtri põhjas olevasse pessa, ja siis kohe jälle kusagile võrgu kaugemasse nurka. Ja nõnda mitu korda. Ma ei tea senini, mis oli selle tegevuse eesmärk.

Olen harrastusfoto- ja videograaf. Kümme aastat tagasi soetasin peegelkaamera koos makroobjektiiviga ja katsetasin looduse pildistamist ja filmimist. Aastal 2017 ilmusid telesaates „Osoon“ minu esimesed lühiklipid looduses tegutsevatest mutukatest. Parajaks pähkliks osutus filmidele targa jutu juurdemõtlemine, sest olen looduse alal võhik. Seetõttu kirjeldan oma tähelepanekuid naljaga pooleks.

Foto tehnilised andmed: Canon EOS 60D, Sigma 150 mm, Focus stack, 14 pilti, F 16, 1/125, ISO 1250.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

TUNNE LOODUST | Saare perekonna võõrliikidest haljastuses

Tekst ja fotod: OLEV ABNER Saare (Fraxinus) perekonnas on ligi...

Saarepuu, metsade mitmekesisuse kandja

Tekst ja fotod: IVAR SIBUL Tänavuse aasta puu on harilik...

Põdra kui liigi kujunemine

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri

Unustatud põlisliik kormoran

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri