Teadusfotokonkursil pälvis Horisondi preemia tabamus värvikirevast sääsetiivast

Kuupäev:

Hiljuti lõppenud teadusfotokunkursil „Teadusfoto 2023“ sai Horisondi tunnustuse Enno Merivee käe all valminud mikroskoobipilt sääsetiivast. Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudis vanemteadurina töötava Enno Merivee sõnul avastati alles hiljuti, et mitmesuguste putukate läbipaistvad tiivad ilmutavad tumedal taustal ootamatult kirkaid struktuurseid värvimustreid (nn tiiva interferentsimustrid). „Tiivalt peegeldunud valguse lainepikkuse määravad tiiva kitiinse membraani paksus, pinna mikrostruktuurid, soonestus ja soomuste paigutus. Tiiva interferentsimustrid kui liigi- ja sugupoolespetsiifilisedvisuaalsed paarumissignaalid võivad omada tähtsust mõnede putukate taksonisiseses suhtluses. Küsimus, millist rolli mängivad tiiva liigispetsiifilised struktuurivärvid pistesääsklastel (Culicidae), alles vajab selgitamist,“ märgib Merivee.
Fotol on kujutatud interferentsi värvilisi mustreid ühe Eestist püütud euroopa linnusääse (Culiseta annulata) läbipaistval tiival. Pilt on valminud n-ö pinufotomeetodil. See tähendab, et tiivast tuli teha palju eri teravuspunktiga jäädvustusi, mis on digitaalsepilditöötlustehnika abil koondatud üheks pildiks. Kasutatud on mikroskoopi Nikon Eclipse FN1, 20-kordse suurendusega objektiivi ja digikaamerat Nikon DS-Ri2. Ühtekokku umbes 70 osapinu on üheks pildiks kokku liidetud pilditöötlusprogrammi Photoshop abil.

Teadusfotokonkursi „Teadusfoto 2023“ korraldas Wikimedia Eesti, võistluse eesmärk on populariseerida teaduse tegemist ja jäädvustamist. See on osa ülemaailmsest teadusfotovõistlusest Wiki Science Competition, mille võitjad selguvad kevadel.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Mulluse Enigma 6. vooru võitja on Aivar Kauge

Kuuenda vooru puhul oli ülesandesse ära peidetud nn pitsateoreem...

Rändlindude kompassi töö põhineb kvantmehaanikal

ÜLAR ALLAS Vöötsaba-viglele kuulub rändelennu rekord: 2022. aastal jõudis üks...

Kuidas ürgsetest kvantvõbelustest galaktikad said 

HARDI VEERMÄE Muistsed loomismüüdid etendasid suurt osa maailma struktureerimisel ja...

Kuidas kvantsensorid aitavad läbi seinte näha

ANDI HEKTOR Füüsikud on juba 70 aastat teadnud, et looduslikust...