Väljaanded

AASTA LIND| Kägu eesti kirjanduses: oraaklist Käo-Jaanini

Tekst: ELLE-MARI TALIVEE Esimene märksõna aastal 1935 ilmunud „Eesti entsüklopeedia“ 5. köites on „käolised“, mis ütleb Eestis levinud liigi kohta järgmist: „K-test on Eestis...

LOODUSE ANNID | Meie metsamarjad püsivad au sees

Parasvöötme metsad, ka Eestimaal, on marjarikkad. Sestap on marjulkäigud eestlastele küllaltki tavapärased, kuigi praegusajal korjatakse neid loodusande märksa vähem kui varem. Siiski on paljud...

SEIK | Saja-aastases aias lainetab õitemeri

Tekst: JUHANI PÜTTSEPP  Fotod: INGMAR MUUSIKUS Kõigile tuntud Riia tänav Tartus: Pauluse kirik, raudteeviadukt, Oskar Lutsu majamuuseum ja selle läheduses, elava liiklussoone äärsete majade varjus...

Kas šimpansid ravitsevad end taimedega?

Vabas looduses elavate šimpansite menüüs on taimetoit tähtsal kohal ja tihti söövad nad ka nigela toiteväärtusega liike, millel on samas teada raviomadusi. Põhjalike uuringuteta...

Vikipeedia kogub fotosid Eesti küladest

Alanud on Vikipeedia pildikogumiskampaania „Külast külla“, mis kestab kuni suve lõpuni. Igal külal on oma lugu, mis ootab avastamist, olgu pildil mõis, bussipeatus, vana...

Eesti tuleohukaardid uuenevad

Tekst: TÕNU OJA Kaardid: ALEKSEI VAŠTŠENKO (keskkonnaagentuur) Suvel ja kuival ajal teevad inimestele muret metsa- ja maastikupõlengud. Sama mure on päästeametil, kliimaministeeriumil, kohalikel omavalitsustel ja...

Looduse annid: mesi

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri Ülevaade on ilmunud Eesti Looduse 4/2024 numbris.

Viimased kütid-korilased

Teostus: Andrei Kupjanski / Loodusajakiri Ülevaade on ilmunud Eesti Looduse 4/2024 numbris.

Värsked artiklid

Kas pesta või mitte pesta?

Mati Roasto, Mihkel Mäesaar, Marian Valk Eesti maaülikooli uuringu järgi...

Eesti strontsiumi aluskaart avab muinasrännete uurimisel uusi perspektiive

Raivo Suni 2016. aasta suvel avaldati kaks Eesti arheoloogide osalusel...

Enesetapp keskajal: näiteid 13.–15. sajandi Prantsusmaalt 

Kaisa Raid Seal, kus elavad inimesed, on alati tulnud ette...

Tumeaine detektor näeb päikeseneutriinosid

Andi Hektor, Kristjan Kannike Igale maapinna ruutsentimeetrile langeb sekundis kümneid...
reklaam