Tänavuse jaanuari esimene pool on olnud üsna tormine, mistõttu on jagatud hoiatusi võimalike äärmuslike ilmaolude ja tõusva meretaseme kohta. Samalaadne olukord valitses ka kümme aastat tagasi, 2005. aasta jaanuaris, kui ööpimeduses läks olukord päris hulluks. Lääne-Eestis tuli hakkama saada enneolematult keeruliste oludega: meri tungis tuppa, autod uppusid tänavatel, puud murdusid ja katused lendasid, elektrit, toasooja ega joogivett ei olnud.
Toonane maru on meid suuresti mõjutanud, andnud kogemusi ja õpetanud. Seetõttu on põhjust läbielatut meenutada. Vastse kujundusega jaanuarinumbris toomegi uuesti päevavalgele, mis kümme aastat tagasi õigupoolest juhtus. Tormi teemadel leiab ajakirjast kolm kirjutist. Jüri Kamenik annab ülevaate, kuidas marulised ilmaolud toona arenesid, mismoodi Gudruni nime kandev torm tegutses ja mida ta meile õpetas. Hüdroloog Arvo Järvet heidab valgust jaanuaritormi ajal ebatavaliselt käitunud jõgedele: mitut neist tabas talvetulv. Mall Hiiemäe aga selgitab, milline suhe on rajudega olnud meie esivanematel.
Looduse imelikest käikudest saab lugeda ka avaartiklist: muidu loodusmaastikke eelistavad punarebased kipuvad linnaloomadeks. Nende toimetamised majahoovides ja tänavatel on küll tore vaatepilt, kuid üksiti tuleb silmas pidada mitut ohtu. Metsloomad kannavad tihtipeale endaga kaasa haigustekitajaid, mida tasub karta: mõni haigus on inimesele eluohtlik.
Sellest, et talvel võiks seenel käia, kirjutab Kuulo Kalamees. Sellise võimaluse on meile loonud viimase veerandsaja aasta sagedased lumevaesed ja soojakraadidega talved. Eesti talveseenestik on nüüd peaaegu võrdne Lääne- ja Kesk-Euroopa omaga. Talvise teema jätkuks jagab Karl Ander Adami õpetusi, mille järgi looduses ära tunda meie tavalisi talvelinde tihaseid. Rubriigis „Huvitav Eesti“ soovitame suunduda Süvahavvale, et Võhandu jõe paljanduvast kaldajärsakust otsida üles Uku koobas. Juttu tuleb ka aasta liblikast hiidkaruslasest ja uuest odaherilaseliigist Eestis. Eerik Leibak jätkab aga türnpuu nimetuse päritolu uurimist ning intervjuus jagab Külli Kalamees-Pani oma tähelepanekuid looduse tundmise ja loodushariduse teemadel.
Selgi aastal pakume lugejatele lahendamiseks ristsõna ning samas numbris ilmunud kirjutiste kohta koostatud küsimusi rubriigis „Mikroskoop“. Vastuseid tasub saata, sest jagame auhindu!
Kena aastat koos Eesti Loodusega!