Uudistaja 17.10.2018

 

Uudistaja 17. oktoober 2018

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Need, kes vormistavad oktoobris ajakirja aastatellimuse, saavad kingiks loodushäältega plaadi

Kui vormistate oktoobris Eesti Looduse, Horisondi või Eesti Metsa aastatellimuse, saate kingituseks ühe Eesti Looduse heliplaatidest!
Plaadivalik on näha meie e-poes: www.loodusajakiri.ee/pood.

Digiajakirja tellija loeb uusi lugusid esimesena

Kui soovid värskeid ajakirju lugeda enne trükist tulekut, telli digiajakiri.
Nii paber- kui ka digiajakirjade tellimusi saab vormistada veebi kaudu www.tellimine.ee.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID

„Loodusajakirja“ saated Kukus

Rasvatihane on hea mudelorganism (foto: David Lienhard / Wikimedia Commons)

11. oktoobri saates oli külas TÜ loomaökoloogia doktorant Killu Timm, kelle sulest on Eesti Looduse oktoobrinumbris ilmunud artikkel „Geenide vastu ei saa?“. Killu Timm rääkis oma doktoritööst: miks on rasvatihane hea mudelorganism ja kus saab praktikas kasutada tihase geenide uurimisest saadud teadmisi?
18. oktoobri saates uurib toimetaja Tiiu Rööp meditsiiniloolaselt Ken Kallingult, mida põnevat saab lugeda ajakirja Horisont uuest rubriigist „Harakale haigus“.
„Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehe kaudu.

Ootame pilte Eesti Looduse 19. fotovõistlusele

Roger Erikson pälvis 2017. aastal üldarvestuses loomafoto peaauhinna

Kuni 1. novembri keskööni saab võistlustöid üles laadida Eesti Looduse kodulehele. Võistluse lõpuõhtu aja ja koha saab teada novembris Eesti Looduse kodulehelt.
Nõuded fotole
Foto peab olema tehtud Eestis ning jäädvustatud vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened üksi või mitmekesi. Fotod inimesega harjunud loomadest või istutatud taimedest võistlevad ainult noorte kategooriates („Koduloom“ ja „Aiataim“).
Pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav ja autoril võimalikult täpselt määratud. Iga foto juurde ootame kindlasti lühikest lugu (200–500 tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud ja kes on pildil.
Arvesse lähevad digifotod, mille pikema külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit (noortel 2000). Faili vorming peab olema kas vähima tihendamisega JPG või TIFF.
Kategooriad
Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) ja täiskasvanud. Välja antakse looma-, taime- ja seenefotode peaauhind ja esimene auhind nii üld- kui ka noorte arvestuses. Ühtlasi jagatakse hulga eriauhindu.
Loe täpsemalt kodulehelt.

EESTI UUDISED

„Tuulte tahutud maa“ on viimaste nädalate vaadatuim Eesti film

Joosep Matjus Kasari luhal filmimas (foto: Atte Henriksson)

Eesti vabariigi 100. sünnipäeva filmiprogrammi raames valminud Joosep Matjuse loodusdokumentaal „Tuulte tahutud maa“ on teist nädalat järjest olnud vaadatuim Eesti film. Linateost on käinud vaatamas üle 15 400 inimese.
„See on väga erakordne, et Eesti loodusfilm on korraga nii paljudes kinodes üle Eesti ning inimesed ise on võtnud meiega ühendust, et me tooks filmi ka nende piirkonna kinno, kultuurimajja või kooli. Juubeliaastaks loodud dokumentaalfilmi „Tuulte tahutud maa“ suur publikumenu näitab, et eestlastele läheb väga korda nende kodumaa loodus,“ ütleb filmi produtsent Katri Rannastu.
Pühapäeval, 21. oktoobril, jõuab „Tuulte tahutud maa“ esimest korda välismaale. Film linastub Torontos EstDocsi filmifestivalil, kus võistlevad Eestis tehtud või Eestiga seotud dokumentaalfilmid.

Eesti filmi instituut / Uudistaja

Vananaistesuvi tõi soojusrekordeid

Väheliikuv kõrgrõhuala tõi Eestisse sooja sügisilma (foto: Piret Pappel)

Oktoobri teine nädalavahetus tõi kaasa suvise soojuse. Riigi ilmateenistuse kinnitusel on 12. oktoobri uus Eesti soojarekord nüüd 19,1 kraadi, mis mõõdeti Viljandis. Eelmine tippmark oli 18,3 kraadi, nii soe oli 1979. aasta 12. oktoobril Valgas.
Väga ilus ilm oli ka 14. oktoobril. Ilmateenistuse andmete põhjal jäi vaid mõni ilmajaam päevarekordita. Näiteks Tallinnas mõõdeti siis õhutemperatuuriks 19 kraadi, mis on pealinna uus päevarekord. Eelmine rekord pärines 1979. aastast, siis oli Tallinnas sooja 17,5 kraadi.

Riigi ilmateenistus / Uudistaja

E-jäätmete päev koputas tarbijate südametunnistusele

Veebilehelt kuhuviia.ee saab infot, mida teha läbipõlenud lambipirni või katkise pesumasinaga (allikas: Pixabay)

13. oktoobril peeti esimest korda rahvusvahelist e-jäätmete päeva, et edendada elektroonikajäätmete taaskasutust.
E-jäätmed on elektroonikajäätmete lühendnimetus. Maailmas tekib neid aastas hinnanguliselt 50 miljonit tonni, kuid taaskasutusse jõuab paraku ainult viiendik. Suur osa tekkivatest e-jäätmetest on tarbeelektroonika, näiteks arvutid, nutitelefonid, tahvelarvutid ja telerid. Teise osa hõlmavad suured kodumasinad ning kütte- ja jahutusseadmed.
Eesti elektri- ja elektroonikaseadmete ringlust korraldav (MTÜ EES-Ringlus) on algatanud kuu aega kestva kampaania, mis kutsub inimesi kasutama mobiilirakendust KuhuViia, mis aitab leida lähima koha, kus saab e-jäätmeid ära anda.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

VÄLISMAALT

ÜRO kliimaraport hoiatab: varsti ei saa kliimasoojenemist enam peatada

Soojenev kliima paneb ohtu kõik ökosüsteemid (allikas: Pixabay)

Valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC) uue raporti järgi tõuseb Maa keskmine õhutemperatuur peatselt kuni 3 °C võrra, kuna riigid ei ole suutnud keskkonnaprobleeme ohjeldada.
2017. aasta lõpus sõlmiti Pariisi kliimakokkulepe, millele allkirja andnud riigid lubasid hoida keskmise temperatuuri tõusu alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. Üheskoos lubati pingutada, et Maa keskmise temperatuuri tõus ei ületaks 1,5 °C. Paraku on lubadusi pidanud vähesed riigid.
Raporti hinnangul annab just kuni poolteisekraadine soojenemine inimestele võimaluse hoida Maa elukõlblikuna. Kui temperatuur tõuseb veelgi, toob see kaasa maailmamere hapestumise, kuumuse, põua ja üleujutused. Et katastroofi ära hoida, peab 2050. aastaks 85 protsenti maailma elektrist olema toodetud taastuvatest energia allikatest. Süsihappegaasitoodangut tuleks 2030. aastaks vähendada 45 protsenti võrreldes 2010. aastaga.
Raportiga saad tutvuda siin.

IPCC/Uudistaja

Nobeli majandusauhinna on pälvinud säästliku arengu uurijad

William D. Nordhaus ja Paul M. Romer (autor: Niklas Elmehed / Nobel Media)

Tänavuse Nobeli majandusauhinna on pälvinud William D. Nordhaus ja Paul M. Romer. Nordhaus on töötanud välja majanduse ja kliima vastastikust mõju kirjeldava mudeli, mis võimaldab hinnata eri riikide kliimapoliitika ja keskkonnamaksude mõju. Ta on teinud ettepaneku kehtestada kõikidele riikidele süsihappegaasimaks: see on maailma kliimamurede lahendamise kõige tõhusam viis.
Romeri uurimused aitavad hinnata teadmiste ja tehnoloogia osa majanduskasvus. Tema loodud on endogeense kasvu teooria, mille põhjal mõjutavad makromajanduse protsessid seda, kui palju on ettevõtted valmis raha kulutama uuendustele ja säästlikule arengule.

Nobeli komitee / Uudistaja

TASUB OSALEDA

Osale aasta linnu joonistusvõistlusel!

Joonista 2018. aasta lindu!  (allikas: EOÜ)

Eesti ornitoloogiaühing kutsub lapsi, noori ja täiskasvanuid joonistama aasta lindu metsist. Tööde saatmise tähtaeg on 31. oktoober. Parimatest töödest koostatakse näitus ja osalejatele jagatakse auhindu.
Tänavu tähelepanu keskmes olev lind on hästi tuntud oma uhke levikutaolise saba ja kevadiste paaritumismängude poolest. Kel pole olnud juhust metsist oma silmaga näha, saab inspiratsiooni ammutada metsisekaamera salvestatust.
Iga huviline võib võistlusele esitada kuni kaks tööd, mis tuleb saata hiljemalt 31. oktoobril Eesti ornitoloogiaühingule aadressil Veski 4, 51005 Tartu linn, Tartu maakond. Täpsed osalemise tingimused on kirjas aasta linnu veebilehel www.eoy.ee/metsis.
Saabunud pilte hindab žürii neljas vanuserühmas: kuni 7-aastased, 8–12-aastased, 13–17-aastased, 18-aastased ja vanemad. Parimatest töödest koostatakse näitus, mis avatakse novembris Tartu ülikooli loodusmuuseumis. Iga vanuserühma tublimatele joonistajatele on auhinnad välja pannud Eesti Loodus, Photopoint, Eesti jahimeeste selts ja teised.
Aasta linnu joonistusvõistlust korraldab Eesti ornitoloogiaühing. Kaasa aitavad Tartu kunstnike liit, Tartu lastekunstikool, Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ning Eesti jahimeeste selts. Aasta lindu tutvustavaid üritusi toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

EOÜ/Uudistaja

Remo Savisaare loodusõhtu Jõgeval

(allikas: Betti Alveri muuseum)

Jõgeva linnaraamatukogu kutsub 19. oktoobril kell 17.15 Jõgevale Betti Alveri muuseumi loodusfotograaf Remo Savisaare fotonäituse avamisele ja loodusõhtule.

Jõgeva linnaraamatukogu / Uudistaja

Videokonkurss kutsub lapsi leidma lahendusi keskkonnaprobleemidele

Kui keskkonnaprobleemid teevad muret, paku oma lahendus! (allikas: KIK)

Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) kutsub I–VI klassi koolinoori võtma osa keskkonnateemalisest videokonkursist „Mini-Negavatt“.
Konkurss korraldatakse kahes vanusekategoorias: I–III klassi ja IV–VI klassi õpilastele. Osaleda võib ka terve klassiga ning kasutada nii õpetajate, noorsootöötajate, ringijuhendajate kui ka lapsevanemate abi. Võistlustöid saab saata kuni 4. novembrini 2018.
Konkursile oodatakse klippe, mis pakuvad lahendusi keskkonnaprobleemidele, näiteks kuidas säästa vett, aega, paberit, elektrit, toitu, jäätmeid või hoida mõnel muul moel meie keskkonda. Et osaleda võistlusel, tuleb luua vähemalt kolmeliikmeline meeskond ja teha kuni kahe minuti pikkune videoklipp, kus on kirjeldatud probleemi ja pakutud lahendus.

Seejärel tuleb video registreerida võistluse kodulehel https://www.negavatt.ee/mini. Samalt lehelt leiab ka täpsemad võistlustingimused.
Videokonkursi mõlema vanuserühma võitjad saavad kuni 700 eurot reisiraha, et käia mõnes keskkonnaharidusega seotud muuseumis, õppekeskuses või ettevõttes või korraldada loodusmatk. Ka teised esikolmikusse tulnud meeskonnad saavad auhinna. Eriauhinna panevad välja Eesti Pandipakend, Uuskasutuskeskus ning Rimi Eesti Food AS. Peale selle loositakse kõikide osalejate vahel välja nutitelefon.

KIK/Uudistaja

Aasta looma luulevõistlusele oodatakse ilveseluuletusi

Luulevõistlusele oodatakse töid, kus loodusteaduslikud teadmised on ühendatud kirjanduslike oskustega (foto: Tarmo Mikussaar)

Eesti Loodusmuuseum, MTÜ Aasta Loom ja portaal Looduskalender kutsuvad koolilapsi osalema aasta looma teemalisel luulevõistlusel.
Kirjatöid võib esitada nii luulevormis kui ka lühijutustustena. Võistluse korraldusmeeskond valib välja parimad, mille auhind on retk koos tuntud loodusfotograafi Remo Savisaarega ilvese elupaikadesse. Pärjatakse nii õpilasi kui ka parimaid juhendajaid.
Kuni 1000 tähemärgi pikkune luuletus või lühijutt märksõnaga „Luulevõistlus“ tuleb saata hiljemalt 21. oktoobriks 2018 e-posti teel muuseum@loodusmuuseum.ee või paberkandjal aadressile Eesti loodusmuuseum, Lai 29a, Tallinn. Töö juurde tuleks kindlasti märkida oma nimi, vanus, kool, klass ja telefoninumber. Võitjad selguvad 5. novembriks ning nendega võetakse ühendust.
Et saada inspiratsiooni, tutvu ilveseaasta kodulehega ja heida pilk ilvesekaamera uudistele.

MTÜ Aasta Loom / Uudistaja

Loomaaed kutsub kõrvitsapeole

Kilpkonnad mullusel kõrvitsapeol (allikas: Tallinna loomaaed)

Tallinna loomaaed peab 27. oktoobril jälle kõrvitsapidu. Kõrvitsaid on tänavu loomaaeda saadetud Eestimaa eri nurkadest: Pärnu- ja Saaremaalt, Viljandi- ja Võrumaalt, Järva- ja Harjumaalt; kokku juba ligi 15 tonni.
Peaaegu kõik loomad loomaaias armastavad seda suurt ja eredavärvilist köögivilja. Kõrvitsakogumise lõpetab loomaaed traditsioonilise kõrvitsapeoga, mis on loomaaialoomadele pidupäev. Sel päeval serveeritakse loomadele toitu tavapärasest põnevamal moel. Tule ja vaata, mida loomad kõrvitsatega ette võtavad: kes kaevub kõrvitsasse, kes veeretab seda kui palli, kes astub kõrvitsa lihtsalt puruks, et mugavam oleks suhu pista.
Päeva kava vaata loomaaia kodulehelt.

Tallinna loomaaed / Uudistaja