Uudistaja 11.09.2013

Kuupäev:

UUDISTAJA

11. september 2013


LOODUSAJAKIRI SOOVITAB 


Tarkusekuu Eesti Looduse põhiteema on nutikad vareslased, ühtlasi alustab noortekülg

Septembris, tarkusekuul, on paslik heita valgust vareslastele, kes on meie linnuriigis ühed arukamad. Hakid, hallid ja künnivaresed, rongad ja pasknäärid on inimestele enamasti hästi tuntud linnud. Küllap pole ka nende nutikus kellelgi märkamata jäänud. Avaloos kirjeldab Tuul Sepp vareslaste intelligentsust: õppimisvõime ja mängulusti poolest sarnanevad need linnud inimesega.

Pikem artikkel käsitleb Kurtna maastikukaitseala: aprillinumbris oli tähelepanu all järvestiku seisund, seekord antakse aga ülevaade Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi tehtud uuringust, kus selgitati inimeste liikumiseelistusi ja puhkajate arvamust kaitseala seisundi kohta.

Ilmavanasõnadest, nende tõepärasusest ja seosest ilmastikuteadusega on kirjutanud Mait Sepp. Kuidas pildile saada lummavaid pilvemaastikke, õpetab loodusfotograaf Sander Elb. Usutlusest linnalehmade projektijuhi Bert Holmiga saab lugeda sellest, et Pärnu rannaniitudel peetakse teist aastat veisekarju ning kuidas linnaelanikud ja puhkajad on loomad omaks võtnud: neist on saanud üks linna huviväärsusi.

„Pärandkultuuri” rubriik jätkab sel korral militaarsete ja nõukogude põllumajandusobjektidega. Põnevat ajalugu kajastavad ka geoloogide kirjutatud artikkel Tallinna Vabaduse väljaku alt leitud seni teadmata jäävaheajavanustest setetest ning Andri Baburini mõtisklus Saaremaa laevkalmetesse maetud viikingi sõjameeste matuse- ja elukommetest. Ülle Reier kirjutab aga Tartu ülikooli taimeteadlaste uurimisretkedest Mongooliasse. Ühtlasi leiab ajakirjast lühemaid tähelepanekuid ja hulgaliselt kauneid fotosid.

Eesti Looduses on nüüdsest uus nuputamisrubriik „Mikroskoop”. Tegu on eelkõige koolinoortele mõeldud leheküljega, kust leiab huvitavaid looduspalu, nuputamisülesandeid ja küsimusi. Vastuseid ootame 1. oktoobriks; vastajate vahel loosime igal kuul välja auhindu.´

 


 

Joonistanud: Sandor Stern

 

Hundijuttude õhtu Tallinna loomaaias

Tuletame taas meelde, et tänavu on hundiaasta. Seetõttu korraldatakse sel reedel, 13. septembril kell 20–22 Tallinna loomaaias hundiöö.

Loomaaia kiigeplatsil lõkkepaistel räägivad hundiuurijad Marko Kübarsepp, Peep Männil ja Ilmar Rootsi huntide levikust ja bioloogiast. Kuuleb hundiloitsu ja -ulgu. Väitlust juhib zooloog ja loomaaia liigikaitse labori juhataja Tiit Maran.

Hundiööle pääseb loomaaia piletiga. Palume kõigil end varem registreerida e-kirja teel piia.haab@tallinnzoo.ee. Selga tasub panna niiskele ja jahedale sügishakuõhtule sobiv riietus.

Pileti saab osta eelmüügist aadressil www.pilet.ee või põhjavärava kassast (Paldiski mnt 145), mis avatakse enne ürituse algust kell 19 ja suletakse kell 19.45.

Tallinna loomaaed

 

LOODUSAJAKIRJA UUDISED  


Eesti Looduse fotovõistlusele oodatakse pilte

Septembri algusest kuni 1. oktoobrini saab veebilehel https://www.loodusajakiri.ee/fotovoistlus üles laadida oma võistlustöid. Fotod peavad olema tehtud Eestis ning sellel jäädvustatud vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened. Koos iga pildiga tuleb saata lühike 100–500 tähemärgi pikkune lugu, kus ja kuidas pilt on tehtud ja kes on pildil. Igat fotot saab esitada ühes kategoorias.

Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) ning täiskasvanud. Välja antakse looma-, taime-, seenefotode peaauhind ja esimene auhind nii üld- kui ka noorte arvestuses. Ühtlasi jagatakse eriauhindu.

Täpsemad nõuded on kirjas eespool toodud veebilehel, kuid teavet saab küsida ka e-posti teel toimetus@el.loodus.ee või telefonitsi 742 1143.

Eesti Loodus



 

Foto: Toomas Jüriado

 

Kuku jätkab Loodusesõbra tutvustust

Neljapäevane „Loodusajakirja” saade Kuku raadios jõudis eelmisel nädalal Loodusesõbra põimukuu-sügiskuu numbri tutvustuseni. Peatoimetaja Helen Arusoo rääkis mõnest talle olulisemana tunduvast kirjutisest. Juttu oli kurvitsalistest-kahlajatest Stroomi rannas, eksitavatest siltidest toiduainepakendeil ja hundikindlatest lambaaedadest.

Selle nädala saade on ajendatud veel ühest samas ajakirjas ilmunud artiklist pealkirjaga „Kas usud seda?”, mis pajatab üldlevinud eksiarvamustest Eesti looduse kohta. Artikli on kirjutanud Eesti loodusmuuseumi botaanik Loore Ehrlich.

Just loodusmuuseumis ongi saade salvestatud, kuna seal oli 8. septembrini vaadata sama teemat käsitlenud näitus „Ohtlik loodus: müüdid ja tegelikkus”. Saade kutsub ühtlasi loodusmuuseumis homme avatavale 51. seenenäitusele.

Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

 

 

EESTI SÕNUMID


Kalkahju dolomiidipaljand Peetri jõe ääres (foto: Vikipeedia)

 

Taotletakse Naha ja Kalkahju dolokivi kaevandamist

Seni suuremast inimmõjust puutumata alal Eesti lõunanurgas Võrumaal Mõniste vallas Karisöödi külas soovitakse hakata kaevandama dolokivi. Naha karjääri (kaevandusala suurus 23,5 ha) kaevandamisloa taotluse on esitanud aktsiaselts Kiirkandur ning Kalkahju karjääri (77,6 ha) kaevandamisloa taotluse osaühing Aigren Kaevandus. Dolokivist valmistatavat killustikku tahetakse kasutada ehituses ja tee-ehituses.

Keskkonnaamet algatas kaevandamisloa taotluste tõttu keskkonnamõju hindamise, mis peab andma vastuse, kas ja kuidas on võimalik neis karjäärides dolokivi kaevandada. Keskkonnakasutuse juhtspetsialisti Rein Kalle sõnul on tegu suure kaevandusalaga ja piirkond on tundlik, mistõttu on oodatud kaasa rääkima kõik huvilised. Kuna mõju on piiriülene, kaasatakse keskkonnamõju hindamisse ka Läti.

Võimalikud keskkonnamõjud loodetakse välja selgitada järgmisel aastal.

Taotletava ala asukohad on näha kaardil: http://www.keskkonnaamet.ee/public/Asendiskeem.jpg.

Keskkonnaamet


 

Eesti soovib veelgi parandada maismaa veekogude ja Läänemere seisundit

Hinnanguliselt on pisut üle 70 protsendi Eesti veekogudest ökoloogiliste kvaliteedinäitajate (veetaimestik, kalastik, toitesoolade sisaldus vees jms) järgi heas looduslikus seisundis. Hiljuti valminud ülevaadete kohaselt mõjutavad veekogusid endistviisi peamiselt asulate reovesi, põllu- ja metsamaadelt pärit liigsed toitesoolad ning veekogude paisutamine, süvendamine ja veekasutus.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialisti Rene Reisneri sõnutsi on meie veekogud ülejäänud Euroopa omadega võrreldes heas olukorras, kuid endiselt tuleb vaeva näha Läänemere seisundi parandamisega. Muret teeb kodumere suur lämmastiku- ja fosforiühendite sisaldus. Kõige enam jõuab lämmastikku ja fosforit merre jõgede kaudu meie endi tegevuse tõttu. Läänemerre juhitavaid lämmastikuühendeid tahetakse vähendada ligi 2100 tonni ning fosforiühendeid umbes 350 tonni võrra. Kuigi maismaal paiknevad veekogud on juba heas seisundis, ei ole see Läänemere jaoks piisav. Sestap tuleb vaadata üle, kas kehtivad veekvaliteedinormid on Läänemere seisundi paranemiseks küllaldased ja kas seni kavandatud abinõud on piisavalt mõjusad ka selleks, et ohjeldada põllumajandusreostust.

Oktoobris toimub Kopenhaagenis Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni ministrite (HELCOM) kohtumine, kus on kavas leppida kokku tegevuses, mis aitaks vähendada merre jõudvate fosfori- ja lämmastikuühendite sisaldust. Eesti osa Läänemere reostuskoormuse vähendamisel oleneb ka piiriüleste naabrite panusest ning õhu kaudu levivast saastest.

Avalikud arutelud kõikides vesikondades oluliste veemajandusprobleemide kohta peetakse keskkonnaministeeriumis samuti oktoobris.

2015. aasta lõpuks peab kõikide Euroopa Liidu riikide pinna- ja põhjavesi olema heas ja looduslikus seisundis, peaaegu kõik riigid on aga taotlenud mõne veekogu puhul erandeid, soovides pikendada tähtaega kuni 2021. aastani.

Keskkonnaministeerium

 


 

Mari Jüssi (foto: SEI Tallinn)

 

Eltise e-ajakiri valis Mari Jüssi augustikuu kasutajaks

Üle kümne aasta tagasi loodud Eltisest on saanud Euroopa tähtsaim kestlikku linnaliiklust kajastav portaal. Aadressilt www.eltis.org leiab huviline asjakohaseid uudiseid ja juhtumiuuringuid, ülevaateid eeskuju andvatest tegudest, videomaterjale jpm. Kord kuus tellijatele saadetav e-kiri Eltis Mobility Update nimetab iga kord ka nn kuu kasutaja, mõne selles valdkonnas tegutseva isiku, kes on pälvinud toimetuse tähelepanu. Augustis osutus valituks Säästva Eesti instituudi (SEI Tallinn) vanemekspert Mari Jüssi. Mari tegevusaladena on SEI kodulehel märgitud säästev transpordipoliitika ja liikuvuskorraldus, keskkonnapoliitika ning transpordi ja liikuvuse keskkonnamõju hindamine, transpordi süsinikuaudit ja strateegiline planeerimine.

Kuna august oli üksiti seitse aastat tegutsenud toimetuse viimane tegevuskuu, tehti ka huvitavaid vahekokkuvõtteid. Nii on viimase kolme aastaga avaldatud kokku 2350 sõnumit ja 700 juhtumiuuringut, 420 vabalt kasutatavat fotot ning 110 videot. Kuues keeles ilmuval e-kuukirjal on ligi 20 000 tellijat. Septembris jätkavad seda tööd juba uued väljaandjad.

Uudistaja/eltis.org

 


 

Emajõe loodusraja ääres on kümme teabetahvlit ja kolm pinki (foto: Toomas Jüriado)

 

Emajõe ääres on nüüd väike loodusrada

Tartus Anne kanali taga Emajõe ääres on valminud umbes 800 meetri pikkune loodusrada, kuhu paigutatud stendidelt leiab teavet Emajõe vee- ja kaldaelustiku ning piirkonna maastiku kohta.

Loodusraja ehitust rahastas piiriülene koostööprogramm „EstLatRus” projekti „GreenMan – Tartu, Rēzekne, Pihkva: linnakeskkonna säästlik majandamine ja planeerimine EST-LAT-RUS piirilinnades” raames. Teabetahvlite tekstid on valminud koostöös Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooli töötajatega.

Võrgupaigast www.tartu.ee/greenman/loodusrada saab alla laadida infotahvlite tekstid.

Uudistaja/tartu.ee

  

MAAILMAST


 

Sellised plakatid aitasid Ühendkuningriigis rattail parklaisse jääda (foto: Eltis)

 

Põrnitsevad silmad peletavad varga minema

Newcastle’i ülikooli uurijad väidavad kaks aastat väldanud eksperimendile tuginedes, et ülikoolilinnaku jalgrattaparklate kohale paigutatud plakatid, millel on tähelepanelikult vaatavad silmad ja napp hoiatustekst „Jalgrattavargad, me jälgime teid!”,  on vähendanud vargusi 62 protsenti.

Üksiti tuli välja, et parklates, kus selliseid plakateid polnud, tuli vargusi samal ajal ette varasemast 63 protsenti rohkem, nii et kokkuvõttes oli varastatud sõiduriistu ikka sama palju. Nüüd nuputatakse koos politseiga, mida selle teadmisega peale hakata. Igatahes on Briti transpordipolitsei alustanud samasugust katsetust lõunaranna rongitee ääres Essexis.

Eltis


Udekakk (Xenoglaux loweryi) on üks maailma haruldasemaid linde (foto: ECOAN)

 

Looduskaitsjad hankisid kakule lisamaad

USA linnukaitseühing American Bird Conservancy (ABC) ja tema Peruu koostööpartner Asociación Ecosistemas Andinos (ECOAN, Andide ökosüsteemide liit) on ostnud Põhja-Peruus kaks maatükki, nõnda õnnestus seal paiknevat Abra Patricia reservaati laiendada 101 ruutkilomeetrini.

Selle reservaadi on nn nullkadumise allianss (Alliance for Zero Extinction) tunnistanud kriitilise tähtsusega alaks udekaku jaoks: mujal see tilluke, tosin sentimeetrit kõrge ja alla 50 grammi kaaluv ning alles 1976. aastal avastatud öökullike ei pesitsegi. Inglise keeles kannab ta silmi ümbritsevate tutjate, vurre või põskhabet meenutavate sulgede tõttu nime Long-whiskered Owlet  („pikavurruline kakuke”, vt fotot).

Lõuna-Ameerikas pole erakordne, et ühel tillukesel territooriumil elab koos terve hulk haruldasi ja/või ohustatud liike. Aga Abra Patricia reservaadis on neid iseäranis rohkesti. See on ainus elupaik ka ohustatud värvulisele ladinakeelse nimetusega Grallaricula ochraceifrons; reservaadi üle 300 linnuliigi seas on ka mitu Peruu endeemi. Veel 21 linnuliiki peale udekaku ja mainitud värvulise kuulub globaalselt ohustatute kategooriasse. Haruldastest imetajatest tasub esile tõsta kriitiliselt ohustatud peruu villakahvi (Oreonax flavicauda), reservaadi aladel kasvab ka hulk haruldasi orhideid.

Mõndagi selles reservaadis tehtud kulutustest toob ABC-le ja ECOAN-ile tagasi ökoturism, sest Abra Patricia on populaarne ja hästi välja ehitatud taristuga linnuvaatlussihtkoht.

ABC/Uudistaja

 

 

TASUB OSALEDA


 

Tallinna õpetajate maja (foto: Vikipeedia)

 

Õppima õpetajate majja

Tallinna õpetajate majas (Raekoja plats 14) on sügishooajal võimalik osa võtta 27 põnevast huvikursusest. Septembris algab näiteks Photoshopi kursus algajatele (kursus algab 12.09), samuti saab õppida keraamikat (17.09), sisekujundust (23.09), kodukujundust (24.09) jne. Oktoobris on muu hulgas võimalik osaleda algajate fotokursusel, õppida väelaule ja mälu tugevdamist, aiakujundust, animafilmi jne.

Kursuste kohta leiab rohkem teavet võrgupaigas www.opetajatemaja.ee/index.php?mod=kursused&mid=137&&st=red&h=92d9.

TÕM


 

Möödunud aasta kultuurimälestiste fotovõistluse Võrumaa eriauhinna sai Ivar Leiduse pilt Väimela mõisa Matussaare kabelist

 

Kultuurimälestiste fotovõistlus

Septembris toimub kolmandat korda Eesti suuruselt teine fotovõistlus: „Kultuurimälestised Vikipeediasse”. Selle kaudu soovitakse edendada Vikipeedia arengut, jagada teavet kultuurimälestiste kohta ja jäädvustada mälestiste tänapäevast seisukorda.

Osaleda võivad kõik huvilised, pilte saab üles laadida kuni 30. septembrini. Võistlusele oodatakse pilte kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud objektide kohta. Täpsemad nõuded ja juhised leiab veebilehelt http://wikilovesmonuments.ee/reeglid.

Esimesel, 2011. aastal laekus võistlusele 3112 ja teisel aastal 2600 fotot ning need pildid on kõigile vabalt kättesaadavad Vikipeedia keskkonnas. Ettevõtmine on osa ülemaailmsest võistlusest „Wiki Loves Monuments”, mis kogus esimesel aastal 168 000 ja teisel korral juba 350 000 fotot.

 


 

Allveelaevad Lembit ja Kalev Loksa sadamas 1938. aastal (foto Eino Sandströmi erakogust)

 

Seminar rannaalade militaarsest minevikust

Keskkonnaamet ja Juminda poolsaare külad korraldavad laupäeval, 14. septembril väliseminari, kus arutletakse Lahemaa rannaalade militaarse mineviku üle. Sõna võtavad Karli Lambot, Vello Mäss, Mati Õun, Eerik Kaarend, Aarne Vaik, Artur Talvik ja Andrei Hvostov. Seminari raames tehakse retk Lahemaa randadel ning päeva lõpetab filmiõhtu Tapurla kinos, kus näidatakse režissöör Vladimir Gaidarovi 1930. aastal valminud mängufilmi „Kire lained”.

Täpsema kava ning loengute toimumispaigad leiab veebilehelt http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/loodus/seminar-lahemaa-rannaalade-militaarsest-minevikust.

Seminaril saab osaleda tasuta, ent viie euro suurune panus aitab katta seminari toidukulud. Kindlasti on vajalik enda tulekust teada anda e-posti teel ave.paulus@keskkonnaamet.ee .

Keskkonnaamet

 


Lambamaastikud näitusel

Eesti rahva muuseumi Raadi jääkeldris saab kuni oktoobrikuu lõpuni uudistada näitust „Lase minu lambad laialt käia … Lambamaastikud Eestis ja Euroopas”. Näitus koosneb lambakarjamaaga välialast ning sisenäitusest.

Näitus on loodud Eesti maaülikooli ja ERM-i koostöös, projekti CANEPAL („Culture and Nature: The European Heritage of Sheep Farming and Pastoral Life”) osana. Projekti siht on uurida, tutvustada ja väärtustada lambapidamise ja karjaseeluga seotud pärandit Euroopas.

Karjatamisperioodi alguses toodi Raadi mõisapargi naabrusesse kuus lammast. Suve jooksul jälgiti, kuidas karjatamine mõjutab ala ilmet ja taimestikku, ning hinnati, kas selliste hooldamata jäätmaade korrastamiseks on sobiv lambaid kasutada. Sisenäitusel saabki tutvuda sellega, mis suve jooksul toimus.

Näituse kuraator on Pille Tomson.

ERM

 


Möödunudaastane seenenäitus Tartu keskkonnahariduskeskuses

 

Seenenäitused Tartus ja Tallinnas

Tartu loodusmajas (Lille 10) saab veel täna ja homme tutvuda seentega: näitus on lahti 9–18. Peale seente tutvustatakse näitusel seenesööjaid loomi, õpilased saavad oma teadmisi proovile panna töölehti täites, vaheldust pakub väike seenelabor „Seened suurenduse all”. Täna, 11. septembril kell 11–13 ja 16–18 saab küsida ka nõu seenespetsialisti käest.

Õpilasrühmadel palutakse end enne registreerida, lisateavet saab telefonil 5344 2160.

Näitus on tasuta.

Reedel, 13. septembril avatakse seenenäitus ka Tallinnas Eesti loodusmuuseumis. Tutvustatakse meie metsades leiduvaid mürgi- ja söögiseeni ning tuletatakse meelde seenelkäigu põhitarkusi. Seenenäituse ajal on muuseum lahti iga päev 10–18. Näitust saab vaadata kuni 22. septembrini.


Ain Kallis selgitamas burromeetri tööpõhimõtet (foto: vikipeedia)

 

Loodusõhtul Räpinas räägitakse ilmast ja kliimamuutustest

Kolmapäeval, 18. septembril kell 18 algab Räpinas Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu, kus Ain Kallis räägib ilma ennustamisest ja kliimamuutustest.

Osaleda saab tasuta. Lisateave ja registreerimine telefonitsi 799 0914 või 5304 7565 või e-posti teel mari.kala@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet


 

Põhja-nahkhiir (foto: vikipeedia)

 

Nahkhiirteõhtu Viljandis

Kõik huvilised on oodatud kolmapäeval, 18. septembril kell 18 Viljandi linnaraamatukogu III korruse näitustesaali (Tallinna tn 11/1), kus toimub nahkhiirte-teemaline loodusõhtu. Loengut peab Rauno Kalda, kelle juhatusel minnakse ka Viljandi lossiparki nahkhiiri kuulama ja vaatama.

Osaleda saab tasuta; üritus kestab ligikaudu kolm tundi. Osavõtusoovist palutakse teada anda telefonitsi 5308 3344 või e-kirja teel: Reet.Vaiksalu@keskkonnaamet.ee

Keskkonnaamet

 


 

Roheviku konverents

Keskkonnafoorumi Rohevik konverents „Keskkonnasõbralik planeerimine” peetakse 26. septembril Eesti maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1A).

Konverentsil uuritakse keskkonnahoidlikku planeerimist kolmel tasandil: linn, kogukond ja hoone. Osa võtavad asjatundjad nii meilt kui ka Rootsist, Norrast ja Austriast. Ürituse päevakavaga saab tutvuda veebileheküljel www.rohevik.ee ning enda osavõtust teada anda aadressil http://rohevik2013.lapub.ee/registreerimine_tartu.

Konverentsi raames toimub 27. septembril kell 10–14.30 üritus ka Viljandis pärimusmuusika aidas (Tasuja pst 6, Viljandi), kus käsitletakse kaugküttega seotud teemasid. Näiteks saab teada, millised on kaugkütte riikliku uuringu tulemused ja mis on edasised plaanid; millised on Skandinaavia riikide rohelised kaugküttelahendused jne.

Konverentsist saab osa võtta tasuta.

EMÜ

 


Robotex 2013

Eesti suurim robotivõistlus Robotex peetakse tänavu 16.–17. novembril Tallinna tehnikaülikooli spordihoones.

Kahepäevasel üritusel toimuvad rahvusvahelised robotivõistlused tuntud võistlusaladel. Osaleda saab kümnel robotivõistlusel, uudistada tehnoloogianäitust ning tegutseda töötubades. Sel aastal korraldatakse Robotexi raames ka All Japan Robot Sumo eelturniir. Kolm esimest 3 kg sumo võistlusklassis saavad kutse AJRS 2013 finaalturniirile Tōkyōs.

Robotexi kohta leiab rohkem teavet kodulehelt www.robotex.ee.

Robotex

 

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

 

 


 

Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15

Kui Te ei soovi Loodusajakirja uudiskirja enam saada, siis klõpsake järgnevale viitele või kopeerige see oma Internetilehitseja aadressireale: https://www.loodusajakiri.ee/uudised.php?mail=[email]&nimi=[name]&f=1&g=2

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Võrtsjärve ääres tähistatakse ülemaailmset veepäeva

22. märtsil tähistatakse Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskuses ülemaailmset veepäeva, mis keskendub mageveele. Selle...

Loodusajakiri: lumikellukesed

Sel korral räägime lumikellukesest, meie aedade ühest esimesest õitsejast!...

Ornitoloogiaühing ootab teateid esimestest saabunud rändlindudest

Eesti Ornitoloogiaühing kogub sel kevadel taas teateid esimestest saabunud...