Uudistaja 7. 11. 2018

Uudistaja 7. november 2018

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Eesti Looduse novembrinumber uurib karu magamistuba ja mägra maja

Talvekuu numbri kaanefotol on karu ning pikk artikkel räägib karu ja mägra elupaikadest. Egle Tammeleht, Anne Kull, Maarja Kuuspu ja Katri Pärna on keskkonnaagentuuri andmete põhjal koostanud põhjaliku kokkuvõtte, kus võib Eestis leida mägralinnakuid ja millises paigas armastavad taliuinakut teha meie mesikäpad.
Eesti maaülikooli teadlased Raimo Kõlli ja Tõnu Tõnutare on võtnud vaatluse alla 2018. aasta mullaks valitud kahkja ehk näivleetunud mulla, mille erimid hõlmavad umbes kümnendiku Eestimaa muldkattest. Mükoloogid annavad aru, mida võeti ette Naissaarel sügiseses seenelaagris.
Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere on kirja pannud sada rida Eesti lummavalt mitmekesistest randadest. Tiit Kändler mõtiskleb, miks geeniteadus inimesi kütkestab. Juhani Püttsepp avastab kodumaises reisikirjas Roosna-Alliku põnevaid kive, Hendrik Relve reisijutt viib seekord Tulemaa saarestikku.
Toomas Kukk on vestelnud akadeemik Dimitri Kaljoga, kes on kolleegide hinnangul väärikaim persoon eesti geoloogide peres läbi aastakümnete. „Lõpetasin ülikooli cum laude, aga need punased ained läksid mul alguses küll üle kivide ja kändude. Ma ei saa ennast dissidendiks pidada, aga mulle käib vastukarva, kui mind ahistatakse mulle arusaamatutel põhjustel,“ meenutab Kaljo oma õpinguid Tartus aastail 1948–1953.
Matkamees Timo Palo annab nõu, kuidas leida endale parim telk; postril on Olavi Hiiemäe foto rõõmsast sookurest. Veel saab lugeda sitka kuusest, kapsast, emakalast ning sellest, kus ja miks tohib Eestis harpuuniga kala püüda.
Eesti Loodus on nii paber- kui ka digikujul müügil meie e-poes: www.loodusajakiri.ee/pood.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID

„Loodusajakirja“ saated Kukus

Oktoobri viimases saates oli juttu vanadest puithoonetest. Pildil Köstriaseme talu Eesti vabaõhumuuseumis
(autor: Boy / Wikimedia Commons)

25. oktoobri saates oli juttu vanadest ja väärikatest puithoonetest. Külas oli Andres Uus, kes õpetab Eesti maaülikoolis ning Tallinna tehnikaülikoolis palkehitust.

1. novembri saates tutvustas Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk ajakirja värsket numbrit.

8. novembri saates on külas zooloog Egle Tammeleht, kes räägib mägra ja karu talvekorterist.
„Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehe kaudu.

Tallinnas näeb Eesti Looduse fotovõistluse parimaid töid

Mustamäel saab näha Eesti loodusfoto tipptaset (foto: Kadri Pekko)

5. novembril avati Tallinnas Mustamäe Keskuses Eesti Looduse fotovõistluse auhinnatud tööde näitus. Väljapanekule valitud 13 pilti aastatest 2013–2016 näitavad Eesti looduse mitmekesisust ja meie loodusfotograafia kõrget taset.
Näitust saab vaadata novembri lõpuni.

Eesti Loodus „Ökoskoobis“

„Ökoskoop“ käsitleb keskkonnateemasid (allikas: Vikerraadio)

5. novembril oli Vikerraadio eetris „Ökoskoop“, milles MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks rääkis Eesti Looduse novembrinumbrist.
„Ökoskoopi“ saab järelkuulata Vikerraadio kodulehelt.

Teletornis näeb parimaid teadusfotosid

Mait Metspalu on tabanud hetke, kuidas TÜ kunstimuuseumi muumia suust hammast välja tõmmatakse
(foto: Mait Metspalu / Wikimedia Commons)

Tallinna teletornis saab veebruari lõpuni näha kahe viimatise Eesti teadusfotovõistluse parimaid pilte; välja on valitud 34 fotot. Näitus „Eesti parimad teadusfotod 2015 & 2017“ viib vaataja põnevale rännakule nii mitmesuguste materjalide ja elusorganismide mikroskoopilisse sisemusse kui ka kosmoseavarustesse. Teadlaste portreed tutvustavad teadustöö uurimisjanust kannustatud köögipoolt.
Iga foto juurde käib kirjeldus, mis selgitab, miks on pildil kujutatu teadusuuringutele tähtis. Näiteks on fotole talletatud moment, kuidas arheoloog Ester Oras tõmbab välja Tartu ülikooli kunstimuuseumile kuuluva muumia hammast. Hiljem uuriti seda radiosüsinikumeetodi ja DNA-analüüsiga ning tehti kindlaks, et muumia on ehtne.
Üks näituse korraldaja, teadusajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt tõstab esile konkursi iga aastaga tõusvat taset ja tunnustab kõiki teadlasi kui piltide autoreid. Ta on märkinud: „Need ei ole lavastuslikud, vaid ikkagi töö käigus ja teaduse tegemise raames sündinud fotod. Kõige huvitavamad on ehk just mikroskoobifotod, mis viivad meid mikromaailma, mida me palja silmaga ei näe. See on vaimustav!“
Teadlased on adunud, et laiemat huvi pakuvad ka teadlaste tööd, mikroskoobi- ja kosmoseuuringuid jäädvustavad pildid, kus keegi midagi mõõdab või uurib. „Seda huvi oli näha juba näitust teletornis üles pannes, kui inimesed jäid neid pilte uudistama. Tavaliselt jäävad need fotod teadlaste arvutitesse või lauasahtlitesse,“ ütles Ulvar Käärt.
Wikimedia Eesti korraldatava teadusfotovõistluse eesmärk on populariseerida teadustööd ja selle jäädvustamist. Konkurss on osa ülemaailmsest teadusfotovõistlusest, kus viimasel korral osales üle 2200 inimese.

Tallinna teletorn / Uudistaja

EESTI UUDISED

Maaülikooli teadlased on järjestanud ahvena genoomi

Ahvena genoom on inimese omast kolm korda väiksem (foto: GeSHaFish / Wikimedia Commons)

Eesti maaülikooli teadlased on koos Turu ülikooli kolleegidega järjestanud ahvena (Perca fluviatilis) genoomi. Uuritud ahven pärines Raplamaa rabade keskel asuvast tumedaveelisest Loosalu järvest.
Ahven on nii Eestis kui ka kogu Euraasias väga laialt levinud kala, kes suudab elada ja paljuneda äärmuslikes keskkonnaoludes. Teda võib leida vähetoitelistest ja selgeveelistest järvedest, riimveelisest Läänemerest, aga ka happelistest ja tumedaveelistest rabajärvedest, kus teised kalaliigid ei suuda ellu jääda. Samas ei ole siiani teada, millised pärilikud mehhanismid on aidanud ahvenal kohastuda nii mitmekesiste elutingimustega.
Ahven on tähtis lüli veekogude toiduahelas ja võib toiduahela muutuste kaudu ligi kümme korda vähendada metaani eritumist järve. Kuna metaan on süsihappegaasist märksa suurema mõjuga kasvuhoonegaas, aitab ahven kliima soojenemist vähendada. „Just seepärast on eriti oluline mõista ahvena geneetiliste kohastumiste mehhanisme hapnikuvaestes rabajärvedes, kust eraldub palju metaani ning ahven on sageli ainus kalaliik,“ ütles uuringut juhtinud Rootsi põllumajandusteaduste ülikooli professor ja Eesti maaülikooli vanemteadur Anti Vasemägi.
Tema kinnitusel kasutas uurimisrühm uudset metoodikat, mille puhul pikad DNA-molekulid märgistatakse eraldi ja määratakse lühikesi järjestusi.
Teadlase sõnul võimaldab see kiirelt, suhteliselt odavalt ja täpselt järjestada isegi suuri genoome, mille käigus jagatakse genoomi kokku sobitamise äärmiselt keeruline ülesanne miljoniks väiksemaks pusleks.
Ahvena genoom on inimese omast kolm korda väiksem, kuid sisaldab sellegipoolest umbes miljard nukleotiidi ja üle 23 000 geeni. Vasemägi lisas, et kõige lihtsam on genoomi suurusest aimu saada siis, kui teisendada selle mõõdud inimesele selgesti mõistetavaks. „Kui kujutada ette, et ühe aluspaari pikkus on millimeeter, ulatuks ahvena genoom Tartust Berliini,” märkis ta, lisades, et töörühma järgmine eesmärk on leida üles genoomi piirkonnad – ehk kilomeetripostid Tartu-Berliini teel –, mis kannavad endas loodusliku valiku jälgi.
Ahven on nii elukutseliste kui ka amatöörkalurite lemmik; hõrgu maitse pärast proovitakse seda liiki mitmel pool Euroopas kasvatada. „Ahvena genoomi järjestamine võimaldab teadlastel kiiremini kaardistada just need DNA-piirkonnad, mis mõjutavad kala kasvukiirust, suguküpsuse saabumise aega, haiguskindlust ja teisi vesiviljeluses olulisi tunnuseid,“ selgitas uuringus osalenud maaülikooli vesiviljeluse õppetooli juht professor Riho Gross.
Uuring on ilmunud ajakirjas G3: Genes, Genomes, Genetics.

Maaülikool/Uudistaja

Eestis on uus linnuliik – veisehaigur

Saaremaale jõudnud veisehaigur on tõenäoliselt sügisrändel eksinud

(foto: Marco Purovesi / eElurikkus)

4. novembril lisandus Eesti linnuliikide nimekirja uus liik. Linnuvaatleja Marco Purovesi pildistas Saaremaal Salme aleviku lõunaservas Eestis seni vaatlemata veisehaigrut (Bubulcus ibis), teatab Linnuvaatleja. Eestile lähimad veisehaigru pesitsusalad asuvad Kaspia ja Musta mere ääres ning Prantsusmaal ja Itaalias. Veisehaigur pannakse kirja Eesti 389. linnuliigina pärast seda, kui Eesti ornitoloogiaühingu juures tegutsev linnuharulduste komisjon on vaatluse kinnitanud.

Linnuvaatleja.ee / Uudistaja

Keskkonnaharidus sai riikliku tegevuskava

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning keskkonnaminister Siim Kiisler kirjutasid tegevuskavale alla 17. oktoobril  (allikas: keskkonnaministeerium)

Keskkonnaminister Siim Kiisler ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps kirjutasid 17. oktoobril alla keskkonnateadlikkuse ja -hariduse tegevuskavale. Tegevuskava eesmärk on suurendada elanike keskkonnateadlikkust ning edendada keskkonnaharidust ja säästvat arengut toetavat haridust. Mailis Repsi sõnul pööratakse tegevuskavaga tähelepanu sellele, et loodushoiu ja jätkusuutlikkuse teemad jõuaksid parimal viisil kõigi laste ja noorteni.
Tegevuskava saab lugeda keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

Ornitoloogiaühingu 2019. aasta linnukalender on ilmunud

2019. aasta seinakalender tutvustab Eestis kohatavaid linde (allikas: EOÜ)

Kalendris on 12 linnufotot, mille autor on hobifotograaf ja linnuhuviline Sander Sirelbu. Iga liigi kohta on kirjutanud lühikese tutvustuse ornitoloogiaühingu juhataja Margus Ots. Kalendris on kirjas tavalisemate Eestis vaadeldavate lindude keskmised saabumisajad. Peale selle on esitatud juhendid, mismoodi talvel linde toita ja pesakasti meisterdada.
Seinakalender on A4-formaadis, klamberköites ja riputusaasaga. Tekstid on eesti keeles.
Kalendrit saab osta sularaha eest Eesti ornitoloogiaühingu kontorist (Tartu, Veski 4, tööpäeviti 9–17) või tellida postiga. Kalender maksab 3 eurot ja 50 senti, lisandub saatekulu. Kui tellite posti teel, saatke aadressile eoy@eoy.ee tellija nimi, kalendrite arv ja eelistatud kättesaamisviis (tavapost, pakiautomaat). Lisage kindlasti täpne postiaadress või pakiautomaadi asukoht.

EOÜ/Uudistaja

VÄLISMAALT

Europarlament keelustab plastist joogikõrred ja ühekorranõud

Joogikõrte müük on plaanis keelata (allikas: Pixabay)

Euroopa Parlament kinnitas 24. oktoobril direktiivi, mis keelustab 2021. aastaks suurema osa ühekorratooteid, mis on tehtud plastist.
Plasti keskkonnamõju vähendamise direktiivi järgi ei tohi siis Euroopa Liidus enam müüa plastist taldrikuid ja söögiriistu, joogikõrsi, vatipulki ega õhupallivarsi, mida kasutatakse ainult üks kord. Ent leidub plasttooteid, millel praegu puudub alternatiiv; seesuguste toodete tarvitust tuleb 2025. aastaks vähendada 25%. See käib näiteks toidupakendite kohta. Ühtlasi tahetakse piirata plasti sisaldavate sigaretifiltrite tarvitust.
Parlamendi seisukoht uute eeskirjade kohta kiideti heaks: selle poolt anti 571 häält, vastu 53 häält; erapooletuid oli 34. Läbirääkimised eeskirja lõpliku sõnastuse üle algavad kohe, kui Euroopa Liidu Nõukogu on võtnud oma seisukoha.

Euroopa Parlament / Uudistaja

Šimpans tunneb sugulase lõhnast ära

Meie lähimate looduslike sugulaste haistmismeelt on siiani vähe uuritud

(allikas: Pixabay)

Suur osa infost levib looduses lõhnadena. Paljud loomaliigid leiavad just haistmise abil endale sobiva partneri ja terav nina aitab kindlaks teha, kes on sugulane ja kes mitte. Esikloomalisi on tavapäraselt peetud kehva lõhnatajuga loomadeks; pealegi on ahvide haistmismeelt üsna vähe uuritud.
Saksamaa Leipzigi ülikooli ja ja Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadlaste värske uuringu järgi on šimpansi nina väga terav ja haistmine mängib ahvikarjas suurt rolli.
Katsete käigus lasid uurijad ahvidel nuusutada oma karja liikmete ja võhivõõraste šimpanside uriinijälgedega klaaskaste ja filmisid loomade käitumist. Kontrolliks kasutati kaste, mis olid uriiniga lõhnastamata. Ilmnes, et ahvid nuusutasid uriinijälgi märksa kauem ega pööranud lõhnatutele kastidele kuigi suurt tähelepanu. Kõige pikemalt uurisid loomad võõraste šimpanside lõhnajälgi. Šimpansikarjal on kindel kodupiirkond, mida sissetungijate eest raevukalt kaitstakse ja mõnikord lõpeb see suisa nõrgemate loomade surmaga.
Selle liigi elupaik on tihe mets, kus nähtavus on piiratud ja suurem kari võib toitu otsides jaguneda väiksemateks rühmadeks, kes mõnikord ei pruugi mitu päeva kohtuda. Tõenäoliselt aitab just haistmine šimpansidel omade ja võõraste vahel vahet teha. Samuti tunnevad inimahvid lõhnast ära, kes on sugulane ja kes mitte, kuna karjaliikmete aroomi tajudes pöörasid nad suuremat tähelepanu lähisugulaste lõhnale.
Loe lähemalt ScienceDailyst.

ScienceDaily/Uudistaja

TASUB OSALEDA

 Fotonäitus „Eesti kalad“ Tartu loodusmajas

Tiit Hunt on pildistanud peaaegu kõiki Eesti kalaliike. Sellel pildil on lest

(foto: Tiit Hunt / Wikimedia Commons)

Eesti loodusmuuseumi zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt on aastate jooksul pildile püüdnud enamiku Eesti vetes elavatest kalaliikidest. Tartu loodusmaja näitusel on ainulaadsed fotod ligi kuuekümnest kalaliigist nende koduses veekeskkonnas.
Näitust saab vaadata kuni 1. detsembrini loodusmaja külastuspäevadel: 19. novembril kell 15–18 ja 1. detsembril kell 11–15.
Lisaaegu palub loodusmaja täpsustada enne tulekut infotelefonil 736 6120.

Tartu loodusmaja / Uudistaja

TÜ loodusmuuseum ootab metsiseõhtule

Metsis on meie põliste metsade sümbol (allikas: EOÜ)

7. novembril 2018 kell 18.00 algab Tartu ülikooli loodusmuuseumis (Vanemuise 46) loodusõhtu.
Eesti ornitoloogiaühingu aasta linnu projekti koordinaator Andres Kalamees annab ülevaate, kuidas metsist uuritakse, ja näitab, mida põnevat on jäädvustanud metsisekaamera.
Eesti ornitoloogiaühing on valinud metsise 2018. aasta linnuks. Seepärast pööratakse metsise uurimisele ja tema elutingimuste kajastamisele suuremat tähelepanu. Loe täpsemalt aasta linnu veebilehelt https://www.eoy.ee/metsis/.
Kõik huvilised on oodatud kuulama. Eelregistreerimine pole vajalik. Pilet maksab 3 eurot.
Loodusõhtut toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

TÜ loodusmuuseum / Uudistaja

Hiite Maja sihtasutus ootab ettepanekuid hiiesõbralike ettevõtmiste kohta, mis väärivad tunnustust

Paluküla hiiemägi (foto: Marko Vainu / Wikimedia Commons)

Tunnustust väärivad teod võivad olla põliste looduslike pühapaikade kaitse, hooldamine, uurimine, tutvustamine ja väärtustamine. Tunnustada võib näiteks eraisikuid, seltse, MTÜsid, asutusi, väljaandeid, omavalitsusi, ettevõtteid, institutsioone ja projekte, tänu kellele on ühe või mitme põlise pühapaiga seisukord säilinud või paremaks muutunud ning paranenud ühiskonna teadmised ja teadlikkus pühapaikadest.
Ettepanekuid oodatakse kuni 9. novembrini 2018 e-posti aadressil juhatus@hiis.ee või Riia 65-1, 50406 Tartu.
Põlised looduslikud pühapaigad on kivid, puud, metsad, veekogud, pinnavormid ja muud loodusobjektid ning maa-alad, mida meie esivanemad on pühaks pidanud ja seal palvetanud, ravinud, pühasid pidanud, sinna ande jätnud või muid kombetalitusi täitnud. Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna vanimad kaitsealad, mida tuleks hallata põlisrahvaste tavasid järgides. Tunnustades hiisi säästvaid tegusid, soovib Hiite Maja väärtustada pühapaikade tundmist ja hoidmist ning aidata kaasa looduslike pühapaikadega seotud loodus- ja kultuuripärandi edasikestmisele. Aastatel 2010–2016 on tunnustuse pälvinud 68 hiiesõbralikku tegu.
Selleaastasi tublimaid tegusid tunnustatakse 24. novembril Tartus eesti rahva muuseumi Jakob Hurda saalis. Kõik huvilised on teretulnud ja sissepääs tasuta.

Hiite Maja SA / Uudistaja

Huvipäev TÜ loodusmuuseumis

Huvipäeval näeb ka roheleeguani  (foto: Veljo Runnel, Karin Pai)

10. novembril on Tartu ülikooli loodusmuuseumis huvipäev „Sügisvärvid“. Uuritakse mitmekesiseid looduse värve, meisterdatakse värvilisi mardipäevamaske ning tutvutakse tarantli, kuningpüütoni ja teiste eksootiliste loomadega.
Osalema on oodatud nii lapsed kui ka täiskasvanud. Sissepääs muuseumipiletiga.
Huvipäeva toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

TÜ loodusmuuseum / Uudistaja