LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Ilmunud on Eesti Metsa talvenumber
Viio Aitsam usutleb Eesti erametsaliidu ja Läänemaa metsaühistu juhti Mikk Linki, kes on päritolu poolest seotud nii mere kui ka metsaga. Peaaegu noarootslasena teab Mikk hästi, kuidas aidata rootslastel, kellel on Läänemaal omajagu maid, metsi majandada.
Merle Rips on käinud külas osaühingul Picea Grupp, kes kasvatab Jõgevamaal jõulukuuski. Tuleb välja, et see pole sugugi lihtne töö, et paned kuuse mulda ning kui aeg käes, saed maha ja saadad linna jõulupuuks.
Vivika Veski annab ülevaate, missuguseid metsamaid on tänavu kaitse alla võetud. Ain Alvela kirjutab moodsast ehitusmaterjalist ristkihtliimpuidust, mida on hakatud ehituses järjest enam kasutama, nõnda võistleb ta edukalt betooniga.
Kuidas käib koprajaht, sellest on Ain Alvelale pajatanud kogemustega koprakütt Jaan Kraav. Ühtlasi saab lugeda, millise kohustuse paneb RMK riigimetsamaadel jahti pidavatele küttidele.
Kalle Karoles on taas võtnud vaatluse alla maailma metsandustrendid. Seekord saame ülevaate riikide puidutagavarast ja raiemahtudest, aga ka vajadusest metsi säästa.
Hiljutise teadusuuringu järgi ohustab maaspesitsevaid linde, sealjuures metsist, peale tavapäraste kiskjate metssiga. Metsiste arvukuse vähenemise peapõhjuseks peetakse inimtegevust, ent järjest enam on hakatud tähtsustama ka kiskjate rolli.
Eesti Metsa talvenumbris on kõne all ka metsameeste koor Forestalia, hunt ja Rakvere tammik; erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun teeb tagasivaate lõppevale aastale.
EESTI UUDISED
Kavandatavate salu-, laane- ja soovikumetsade kaitsealade kaart (allikas: keskkonnaministeerium)
On hakatud looma uusi salu- ja laanemetsade kaitsealasid
Keskkonnaminister Siim Kiisler on algatanud 64 uue salu- ja laanemetsa looduskaitseala loomise. Järgmise sammuna võtab keskkonnaamet ette eelnõude avalikustamise ja kaasab huvirühmi, sh piirkondlikult seotud omavalitsusi. Kaitsealad loodetakse kinnitada 2018. aasta lõpuks.
Lubaduse rajada uued kaitsealad on keskkonnaminister andnud metsa arengukava vastuvõtmisel ja metsaseaduse menetluse ajal. Edaspidi on riigi range kaitse all peaaegu kaks korda rohkem salu- ja laanemetsi kui seni.
Salu-, laane- ja soovikumetsade kaitsealaks sobilikud alad tuli RMK-l keskkonnaministeeriumile esitada septembriks: kokku vähemalt 26 907 hektarit. Uute kaitsealade esialgsel valikul tugineti Tartu ülikooli teadlaste analüüsile: teadlased olid saanud ülesande valida välja uued võimalikud laane- ja salumetsade kaitsealad, analüüsimata muid asjaolusid (nt maardlate, loataotluse olemasolu). Seejärel vaadati RMK, teadlaste ja keskkonnaorganisatsioonide koostöös need ettepanekud põhjalikumalt üle. Valikut tehes lähtuti eeldustest, et alad asuvad valdavalt väljakujunenud metsamaal (senises majandusmetsas), seal on võimalikult suur laane-, salu- ja soovikumetsa kasvukohatüüpide osakaal; need alad on ise võimalikult suured ning on maastikul terviklikud või piirnevad kaitsealaga, seal on võimalikult väike raielankide ja kultuurpuistute osakaal ja leidub vana metsa.
Kavandatavaid kaitsealasid jääb kõikidesse maakondadesse peale Hiiumaa. Kõige suurem kaitse alla võetav ala on 3700 hektari suurune Marjakingu looduskaitseala Tartumaal. Ent valikus on ka ligi 10 hektari suurusi alasid.
Praegu kehtib ligi veerandil ehk 24,6% Eesti metsamaast mingit laadi kaitserežiim, sh range kaitse all on 12%.
Keskkonnaministeerium
PILDILINE TAGASIVAADE AASTALE 2017
01.01 Algas metskitse, turteltuvi, sini-paelöölase (foto: Harald Süpfle / Wikimedia), hariliku muguljuure, viirpuu, hariliku karusambla, kukeseene ja leedemulla aasta
13.01 Tartu ülikooli õppehoones Vanemuise 46 avati Karl Ernst von Baeri 225. sünniaastapäevale pühendatud näitus. Pildil on Eesti Posti päevakohane tervikasi
20.01 Eesti loodusmuuseumis avati näitus „Müstiline ürgmeri“ (foto: Toomas Jüriado)
28.01 Idamaade kalendri järgi algas punase tulekuke aasta. Tartus pandi Raekoja platsile selle auks välja Põvvat Kama jääskulptuur „Aabitsakukk“ (foto: Erika Jüriado)
06.02 President Kersti Kaljulaid andis noorteadlastele kätte kultuurirahastu preemiad. Noore teadlase preemia sai vanemteadur Tõnu Esko (paremal) ja eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest vanemteadur Heli Lukner, noore IT-teadlase eripreemia pälvis vanemteadur Maksim Jenihhin (foto: Arno Mikkor)
23.02 Uudistaja toimetaja märkas oma kodutänaval Mõisavahe tänaval Tartus aasta esimesi õitsevaid lumikellukesi (foto: Toomas Jüriado)
25.–26.02 Kehvade lumeolude tõttu peeti 44. Tartu suusamaraton Tehvandi tehislumeringil ja oli vaid 34 km pikkune (foto: www.tartumaraton.ee)
03.–12.03 Tallinna ja Tartu ülikooli botaanikaaed kutsusid ühel ja samal ajal, 3.–12. märtsil, traditsioonilisele orhideenäitusele. Tartus sai teoks ka järjekordne koduste orhideekasvatajate võistlus; lilli hindasid näitusel käijad. Seekord osales 19 iludust, kes kogusid kokku 1360 häält; esikoha pälvis Riina Põldmaa veenuseking (Paphiopedilum) (foto: Toomas Jüriado)
05.03 Tallinna loomaaias kuulutati rahvusvahelisel jääkarude päeval välja eelmise aasta novembris sündinud isase jääkarumõmmi nimi. Pakutud 3821 nimest valis nimekomisjon välja nime Aron, anagrammi jääkarude Friida ja Nordi eelmise poja Nora nimest. Fotol on Aron koos ema Friidaga (foto: Inari Leiman / Tallinna loomaaed)
22.03 Märtsi teisel poolel liikus Eestis rohkesti siidisabasid (foto: Toomas Jüriado)
27.03 Pärandkoosluste kaitse ühingul täitus kakskümmend tegevusaastat. Fotol on hetk tähtpäevaürituselt 31. märtsil Tartus: Eesti ornitoloogiaühingu tegevdirektor Andres Kalamees (paremal) soovib PKÜ juhatusele õnne. Vasakult: Toomas Kukk, Meeli Mesipuu, Bert Holm, Ott Luuk ja juhatuse esimees Jaak-Albert Metsoja (foto: Tiit Hallikma)
15.04 Tartu ülikooli botaanikaaia sinililleplats
16.04 Päev hiljem üllatas lihavõttepühade ilm talvekülma ja lumesadudega (2 x foto: Toomas Jüriado)
19.04 Ilmus Loodusajakirja venekeelse artiklikogumiku Gorizontõ Estonii 2017. aasta number, mis on pühendatud looduse uurimisele Eestimaal kolme viimase sajandi vältel. Vaatluse all on siin tegutsenud maailmakuulsad loodusteadlased, nende elu, teadustöö ja avastused, ülikooli ja teaduslike instituutidega seotud uurimisjaamad, seltsid ja ühingud ning praegu Eestis tegutsevad teaduse tippkeskused
27.04 Valitsus kiitis heaks muudatused, millega täpsustati Kaali maastikukaitseala kaitsekorda ja vähendati pindala. Maastikukaitseala peasiht on kaitsta meteoriidikraatreid, lähiümbruse pärandkultuurmaastikku ning kaitsealuseid samblaliike ja käsitiivalisi
10.05 Talve viimane jõudemonstratsioon (2 x foto: Toomas Jüriado)
15.05 Looduskaitsekuu avamisel Tallinna botaanikaaias sai pikaaegne loodusuurija ja -kaitsja loomaökoloog Agu Leivits Eerik Kumari looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga (foto: Herdis Fridolin / keskkonnaministeerium)
18.05 Toomingas on täies õies ja piiritajad kohal (foto: Toomas Jüriado)
24.05 Tartus selgitati KIK-i tudengite ressursisäästukonkursi Negavatt finaalis välja kolm parimat projekti, mille eestvedajad said 10 000 eurot, et oma idee päriselt teoks teha. Esikoha sai Tallinna tehnikakõrgkooli ja Tallinna tehnikaülikooli võistkond PõhuNõu, kes toodab Eesti põhust biolagunevaid ühekorranõusid ja loob lisandväärtuse senisele agrojäätmele põhule (foto: www.negavatt.ee)
04.06 Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses anti kätte kaks tosinat Keskkonnakäppa, millega tunnustatakse õpetajaid ja koole, kes on aidanud arendada keskkonnateadlikkust ja kujundada säästvat arengut toetavaid hoiakuid. Samas sai 22 noort tunnustusena kätte noore looduskaitsja märgi (foto: www.tallinn.ee)
07.–10.06 Tartus peeti kolmandat korda linna loodusfestivali. Fotol on teist korda ette võetud BioBlitzi staap. BioBlitzi raames püüti viie tunni vältel Toomemäel ja Emajõe-äärsetel haljasaladel kindlaks teha võimalikult palju looma-, taime- ja seeneliike, kasutades nutiseadmete võimalusi ja teadlaste abi (foto: Toomas Jüriado)
16.06 Eesti Looduse toimetus korraldas juunikuus kaks loodusretke. Fotol on dendroloog Ivar Sibula juhendatud retk TÜ botaanikaaias, kus tutvuti aasta puu viirpuuga. 25. juunil said huvilised Eesti Looduse peatoimetaja botaanik Toomas Kuke eestvõttel koguda taimetarkust Laelatu puisniidul (foto: Triin Nõu)
28.06 Eesti keskkonnauuringute keskus paigaldas Tallinnas Pirita tee ääres „haisuninad“, et saaks välja selgitada, mis põhjustab tugevat merehaisu ja kuidas seda leevendada (foto: keskkonnaministeerium)
07.07 Tartus olid puhkenud esimesed pärnaõied (foto: Toomas Jüriado)
14.07 Tartu ülikooli loodusmuuseumis koorus inkubaatoris kuningpüütoni munadest esimene maopoeg. Teadaolevalt pole Eestis varem kuningpüütoni munadest poegi välja hautud (foto: Ando Truuverk)
15.07 Hiiumaa ja Vormsi vahel toimus Eesti aja järgi kell 11.01 maavärin, mille magnituud oli 2,1. Kese paiknes Kakralaiust põhjas 12 km sügavusel (allikas: Eesti geoloogiakeskus)
30.07 Eesti võistkond koos kolme juhendajaga 22.–30. juulil Suurbritannias peetud rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil: (vasakult) juhendaja Mark Gimbutas, pronksmedali saanud Aaro Kristjuhan, aukirja pälvinud Meeri Jürgenson, hõbemedali võitnud Kaarel Hänni, juhendaja Sulev Kuuse, pronksmedali pälvinud Carel Kuusk ja juhendaja Rudolf Bichele (foto: Sulev Kuuse)
02.08 EOD (Earth Overshoot Day), globaalse ületarbimise päev ehk kuupäev, millal inimkonna aasta algusest tarbitud ressursid ületavad Maa ressursside selle aasta taastootmisvõime, oli tänavu 2. augustil, kuus päeva varem kui mullu (logo: www.footprintnetwork.org)
05.08 Võrtsjärve põhjakaldal tegutsev Vaibla linnurõngastusjaam tähistas aastapäevakonverentsiga 30. tegevusaastat (foto: Tarmo Mikussaar)
02.–08.08 Serbia pealinnas Belgradis peetud rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil said Eesti õpilastest medali (vasakult) Carel Kuusk (hõbe), Triin Mirjam Tark ja Robin Haljak (mõlemal pronks) (foto: Edgar Sepp)
Augusti algul andis ajakiri Eesti Loodus välja heliplaadi „Hääled öös‟. Veljo Runneli koostatud ning tema ja Fred Jüssi lindistatud heliplaadi 24 pala tutvustavad öise eluviisiga putukaid, linde ja imetajaid
11.08 Eestist leiti uus ohtlik võõrliik: harivaablaste sugukonda kuuluv kiletiivaline Aproceros leucopoda. Kahjustunud jalakaid märkas Vello Keppart Ida-Virumaal Narva-Jõesuu ‒ Sillamäe tee ääres. Liigi kodumaa on Ida-Aasias (foto: Vello Keppart)
01.09 Tänavu algas šaakali jahihooaeg mullusest kaks kuud varem ehk 1. septembril ning kestab veebruari lõpuni. Jahihooaega pikendati, sest šaakalite arvukus on Eestis kiiresti suurenenud ja ühes sellega ka kahjustuste hulk (foto: Valeria Baron / Pixabay)
08.09 Maad tabas viimaste aastate üks tugevamaid magnettorme, mille oli tekitanud Päikese krooni purse. Säärane magnettorm võib häirida raadiosidet ja GPS-süsteeme, ent mõjutab ka inimesi (foto: NASA/SDO)
26.09 Kabli linnujaama suurest mõrdpüünisest leiti Eestile uus kiililiik: lõunakõrsik (Lestes barbarus). Lõunakõrsik on Eesti kuuekümnes kiililiik (foto: Jaak Tammekänd / keskkonnaamet)
27.09 Eesti Eluteaduse Hoidja auhinna pälvis tänavu Asko Lõhmus (pildil istub) metsade teaduse hoiu eest. Auhinnaga tunnustatakse eesti bioloogilise kultuuri loojaid ja hoidjaid, Asko Lõhmus on 19. selle tunnustuse pälvinu (foto: TÜ zooloogiaosakonna FB-leht)
September jäi meelde väga sajuse kuuna. Mõnel pool tuli vihmavett kuu sajunormist üle kahe korra rohkem. Eesti keskmine sajuhulk oli septembris 88 mm, mis on 137% normist (allikas: Pixabay)
08.10 Tallinna loomaaed avas külastajatele uue osa: jääkarude pidamiseks hädavajaliku polaariumi (foto: Tallinna loomaaed)
Tänavune oktoober pakkus kauneid erksaid sügisvärve: igal aastal seda ei juhtu (foto: Toomas Jüriado)
21.10 Senisest üle 200 omavalitsusüksusest jäi Eestis haldusreformi käigus, pärast kohalike omavalitsuste valimisi, alles 79 omavalitsust: 15 linna ja 64 valda. Reformi käigus muutus ka poolesaja küla nimi, täiesti kadus üheksa küla
25.10 Asutati Eesti keskkonnahariduse ühing. Ühingu loomist oli aastaid kavandatud ja tänavu sai selle loomine Jänedal peetud keskkonnahariduskonverentsil lõpuks teoks
26.10 Eestisse jõudis hooaja esimene lumesadu: maa sai valgeks suuremal osal mandrist, ilmateenistuse vaatlusjaamade andmeil sadas kõige enam Harju- ja Raplamaal (kuni 11 cm). Nagu tavaliselt, jagus esimest lund vaid mõneks päevaks (foto: Katre Palo)
03.11 Keskkonnaühendused esitasid pöördumise, milles mõistsid hukka Nursipalu harjutusväljakul 94 hektaril kiirkorras teoks tehtud metsaraie. See on loonud lubamatu pretsedendi, kuna eiratud on nii keskkonnamõju hindamise põhimõtteid, kodanike arvamust kui ka võimalikku kahju loodusväärtustele
22.11 Teadusajakirjanduse sõbrale antava Ökuli auhinna pälvis Tallinna tehnikaülikooli biorobootikaprofessor ja ETA akadeemik Maarja Kruusmaa. Laiemalt on Kruusmaa tuntud kalade ja kilpkonnade liikumist jäljendavate allveerobotite väljatöötajana
Samal üritusel jagati Eesti teaduse populariseerimise auhindu, millest väärikaima ehk Tiiu Silla elutööpreemia sai astrofüüsik Ene Ergma
Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil autasustati II preemiaga aga Loodusajakirja publitseeritavat ajakirja Horisont: peatoimetaja Ulvar Käärti eestvõttel digiteeriti ja muudeti kõigile kättesaadavaks aegade algusest ilmunud Horisondid (3 x foto: ETAG)
23.11 Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse võitis haruldane foto Saaremaal asuvast Kaali Pühajärvest, pildi on drooni abil teinud Margus Vilisoo
01.12 Tartu ülikooli aastapäeva aktusel anti kätte neljateistkümnes Rahvusmõtte auhind: sel korral tunnustati sellega looduse populariseerijat Fred Jüssit. Jüssi esitas kandidaadiks ajakiri Eesti Loodus (foto:Andres Tennus / TÜ)
02.12 Tänavuseks hiie sõbraks kuulutati Eha Metsallik, kes on seisnud selle eest, et oleks hoitud ja kaitstud Raplamaal asuv Paluküla hiiemägi (foto: Kiur Kaasik / Hiie vägi FB leht)
03.‒12.12 Hollandis peeti rahvusvahelist noorte loodusteaduste olümpiaadi, kus Martin Rahe Tallinna reaalkoolist (vasakult kolmas) ja Hendrik Vija Miina Härma gümnaasiumist (vasakult teine) said kulla ning Daniil Vaino Narva Pähklimäe gümnaasiumist (paremalt esimene), Sofia Marlene Haug Gustav Adolfi gümnaasiumist (paremalt kolmas) ja Anna Pauliina Rumm Tallinna reaalkoolist said hõbeda. Eesti võistkonna mentor oli Andres Ainelo (foto: Andres Ainelo)
08.12 Dorpati konverentsikeskuses toimus Eesti Looduse 18. fotovõistluse lõpuõhtu, kus anti kätte auhinnad kõige enam silma jäänud loodusfotode eest. Täiskasvanute klassis noppis võidu ehk loomafotode peaauhinna Roger Erikson putuka järele sirutuva pöialpoisi pildi eest ja …
noorte klassis läks loomafotode peaauhind punahirve pildi eest Martin Vesbergile. Martin pälvis suisa mitu tunnustust: auhinna aasta linnu ülesvõtte eest, Eesti Looduse eriauhinna ning kategooria „Looduse maastikud ja mustrid“ auhinna; maastikupildi eest tunnustas teda ka TÜ loodusmuuseum ja ettevõte Estonian Nature Tours
15.12 Eesti looduskaitse selts valis aasta loodussõpradeks bioloogi ja kirjaniku Juhani Püttsepa ning loodusfotograaf Ingmar Muusikuse (foto: Ingmar Muusikus)
Lõpetuseks soovitab Uudistaja peatuda aasta jooksul väga arvukaid kohtumisi, arutelusid ja eriarvamusi tekitanud teemal: Eesti metsa olevik ja tulevik. Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia töörühm on koostanud pildiseeria, tutvustamaks erimeelsusi selle üle, mis on mets. Pildilugudega saab tutvuda veebilehel https://arme.ee/mets.
Loodusajakirja toimetus soovib meeleolukat aastavahetust!
Loodusajakirjade väljaandmist toetab:
Koostanud Toomas Jüriado ja Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil katre.palo@loodusajakiri.ee