Uudistaja 21. november 2018

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Aasta viimane Horisont: hapniku tootmine Marsil, vähemuskeelte elujõud ja Kaali mõistatuse lahendamine

Novembri-detsembri Horisondi kaanelugu vaatab Marsi poole. USA kosmoseagentuuri NASA järgmine suur eesmärk on viia inimene Marsi pinnale. Kuigi meie naaberplaneedile suunduva mehitatud missiooni täpne alguskuupäev pole veel teada, on missioonideks vajaliku tehnoloogia arendamine juba praegu täies hoos. Üks võtmetähtsusega küsimusi, millele teadlased lahendust otsivad, on: kust saada Marsil hingamiseks vajalikku hapnikku? Keemiatehnik Rainer Küngas kirjeldab lähemalt tehnoloogilisi võimalusi, kuidas saaks tulevastele Marsi-uurijatele hapnikku toota punasel planeedil leiduvast veest või muidu inimesele hingamiseks kõlbmatust kohalikust õhust.
Geograaf Anto Aasa on usutlenud geoinformaatik Jaak Lainestet. Nutitelefonides töötavate kaardirakenduste loomise ilmas nime teinud ettevõtja ütleb, et lisaks heale ideele määrab idufirma edu meeskonnatöö.
Tartu ülikooli rakenduslingvistika dotsent Kristiina Praakli kirjutab lähemalt soome-ugri vähemuskeelte, teiste hulgas ka eesti, setu ja võru keele elujõust. Selgub, et soome-ugri keeli ühendab keelesuguluse kõrval veel üks ühine tunnusjoon: kõik on oma keskkondades suuremal või vähemal määral ohustatud. Praakli tõdeb, et vähemuskeelte kõnelejate sünnipärast mitmekeelsust ei peeta samaväärseks maailma suurkeelte valdamisega, vaid millekski teisejärguliseks, mida sageli ignoreeritakse.
Kaali järve, Saaremaa kuulsaima loodusobjekti tekke kohta on läbi aegade olnud erinevaid arusaamu. Astronoom Tõnu Viik tutvustab kosmoselugude sarja viimases kirjutises mehi, kes tõestasid esimesena teaduslikult, et 110-meetrise läbimõõduga ringikujuline veesilm on meteoriitse tekkega. Juba peaaegu 200 aastat tagasi alanud Kaali järve tekkepõhjuste uurimine oli esimene meteoriidikraatri avastamise lugu Euroopas.
18. novembril jõudis Läti kolmanda Balti riigina 100 aasta juubeli tähistamiseni. Seetõttu alustame uue, Lätile pühendatud rubriigiga „Ei saa me läbi Lätita“, mille esimeses artiklis vaatleb ajaloolane Mati Laur Läti algusaegu.
Veel saab mikroskoobi all näha lillekujulisi kaadmiumseleniidi kristalle, lugeda hariduse mõjust sündivusele, ettevõtja Tiit Pruuli mõtteid teadusest, rööbastel sõitvast Škodast, Riigi Teatajast nr 1, ilma ja taimede vahelistest seostest, tuberkuloosi vastu võitlemisest, Aafrika loodusest, kuuliauguga koljust ja astrofotodest. Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel, tutvustame uusi raamatuid ja pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb ristkülikud tetramino kujunditeks jagada, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID

„Loodusajakirja“ saated Kukus

Sitka kuuse käbi (autor: Walter Siegmund / Wikimedia Commons)

Ajakirja Eesti Loodus novembrinumbrist saab lugeda sitka kuusest Eestis. 15. novembri saates oli külas üks artikli autoreid, dendroloog ja Räpina aianduskooli õppemajandi juht Urmas Roht, kes rääkis sitka kuuse majanduslikust potentsiaalist ja okaspuu-võõrpuuliikidest.

22. novembril tutvustab Horisondi toimetaja Helen Rohtmets-Aasa ajakirja värsket numbrit.

„Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehe kaudu.

Eesti Loodus on saanud teaduse populariseerimise auhinna

Vasakult teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson, Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk, žürii esimees Ene Ergma (foto: teadusagentuur)

21. novembril anti Tartus Dorpati konverentsikeskuses teaduskommunikatsiooni konverentsil kätte 2018. aasta Eesti teaduse populariseerimise riiklikud auhinnad.
Eesti Loodus ja peatoimetaja Toomas Kukk on pälvinud peapreemia kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil“.
Tiiu Silla elutööpreemia on saanud biokeemik Mihkel Zilmer ning parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia Eesti rahvusringhäälingu teadusajakirjanik Priit Ennet.
Eesti teaduse populariseerimise auhindu annavad koos välja Eesti teaduste akadeemia ja Eesti teadusagentuur. Auhinnaraha tuleb haridus- ja teadusministeeriumilt.

Teadusagentuur/Loodusajakiri

EESTI UUDISED

Valitsus lõpetas tselluloositehase eriplaneeringu

Tänavu 19. mail korraldati Tartus meeleavaldus kavandatava tselluloositehase vastu

(foto: Oop / Wikimedia Commons)

Valitsus otsustas 8. novembril ülekaaluka avaliku huvi tõttu lõpetada riigi eriplaneeringu, mis oli algatatud selleks, et kavandada puidurafineerimistehast.
Peaminister Jüri Ratase sõnul saavad ettevõtjad uurida tehase rajamise võimalusi teistes piirkondades, kui kohalikel omavalitsustel on huvi ja kogukond toetab seda plaani.
Valitsus kaalus kolme võimalust. Esiteks: jätkata eriplaneeringut ja lasta rahandusministeeriumil uurida võimalusi, mil moel saaks planeeringuala asendada. Välistatud olnuks planeeringu koostamine Tartu- ja Viljandimaal. Teiseks: lõpetada senine eriplaneering ja algatada uus seal, kus on saadud omavalitsuste nõusolek. Kolmas võimalus, mille kasuks valitsus otsustas, oli täielikult lõpetada riigi eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Est-For Invest esitas rahandusministeeriumile taotluse algatada riigi eriplaneering möödunud aasta 30. jaanuaril, valitsus algatas eriplaneeringu mullu 12. mail. Plaan rajada Tartu külje alla tselluloositehas tekitas terava avaliku vaidluse. Koostatava planeeringu läbipaistmatuse pärast tundsid muret Tartu linnaosaseltsid ja Eesti keskkonnaühendused.
Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli teadlastest ja linnakodanikest koosnev Tartu apelli töörühm kogus tänavu aasta alguses üle 8200 allkirja pöördumisele, mis anti üle Tartu linnapeale ja volikogule. Märtsis otsustas Tartu volikogu taotleda eriplaneeringu lõpetamist. Suve jooksul kogus töörühm veel ligi 10 000 allkirja pöördumisele riigikogu, Eesti vabariigi valitsuse, õiguskantsleri ja Eesti erakondade poole. Valitsus algatas eriplaneeringu lõpetamise 21. juunil, septembris asuti seda kooskõlastama ja 8. novembril tehti otsus eriplaneering lõpetada.
Pärast valitsuse teadet tänas Tartu apelli töörühm ministreid riigimeheliku otsuse eest ja teatas, et lõpetab oma tegevuse. Töörühma liige looduskaitsebioloog Asko Lõhmus kinnitas, et kui olud nõuavad, on töörühm valmis uuesti kokku tulema.

Valitsus.ee / Tartu apell / Uudistaja

Šaakalikaamera töötab jälle

Šaakalid ilmuvad kaamera vaatevälja enamasti hämaruses (foto: Tiit Hunt)

Möödunud aasta novembrist kuni tänavu aprillini oli Läänemaal Metsküla rannas üleval RMK loodusblogi veebikaamera, mille kaudu sai jälgida šaakalite tegutsemist. 30. oktoobril paigaldati veebikaamera Saastna poolsaarele Pikanina talu randa.
Pikanina asub Metskülast umbes kuue kilomeetri kaugusel. Saastna poolsaar on praegu Eesti šaakalirikkaim piirkond. Zooloog Tiit Hunt on RMK loodusblogis kirjutanud, et talu maadel murti sel suvel viis noort lammast ja esimesed kaks kiskjat jäid pildile juba üsna pea pärast kaamera töölepanekut.
Tema sõnul õnnestus kaamera paigutada loomade raja äärde, kus šaakalid patrullivad ööpäeva jooksul mitu korda. Kui šaakalid vaateväljast kaovad, on üsna pea platsis rebased. Reinuvaderite lahkudes ilmuvad jälle šaakalid nähtavale.
Saastna poolsaarel elutseb tõenäoliselt kaks pesakonda šaakaleid: üks kusagil tihedas kadastikus Pikanina lähedal ja teine lausa Saastna küla vahel mõisavaremetes keldri võlvide all, kus varem oli elanud mäger. Šaakalid rändasid Eestisse 2010. aasta paiku ning Lääne-Eesti roostikud ja kadastikud paistavad uustulnukatele eluks hästi sobivat.
Šaakaleid saab vaadelda RMK loodusblogi veebikaamera kaudu http://www.rmk.ee/loodusblogi.

RMK/Uudistaja

Selgunud on aasta looma luulevõistluse parimad

„2018. aasta loomaks on ta meil valitud, omaette hoidev, eraklik, salapärane kaslane, karme olusid taluv, justkui tõeline eestlane,“ on ilvese kohta kirjutanud Laura Koitsaar  (foto: Erik F. Brandsborg / Wikimedia Commons)

Eesti loodusmuuseumi, MTÜ Aasta Loom ja portaali Looduskalender korraldatud aasta looma luulevõistlusel osales tänavu üle 250 võistlustöö rohkem kui 40 koolist üle Eesti.
Žürii valis välja 18 parimat kirjatööd, mille autoreid ootab loodusfotograaf Remo Savisaare juhatusel preemiareis ilvese elupaikadesse ja loodusmuuseumi priipääse. Sama auhinna saavad noorte suleseppade juhendajad.
Parimad kirjutajad on Birgit Rehe (Jõõpre kool), Liisbeth Rosenstein (Tartu Hansa kool), Eleanora Busato (Pärnu Raeküla kool), Lisete Ilves (Võru Kreutzwaldi kool), Laura Koitsaar (Põlva gümnaasium), Heili Aavola (Hugo Treffneri gümnaasium), Kaupo Tiirik (Türi põhikool), Diana Asajev (Viljandi Kaare kool), Annabel Narits (Türi põhikool), Kaspar Koor ja Hugo Mõttus (Kõrveküla põhikool), Rainer Meier (Tartu Mart Reiniku kool), Laura Potter (Parksepa keskkool), Karl-Oskar Männi (Miina Härma gümnaasium), Trinity Jõgisalu (Türi põhikool), Erkki Kotselainen (Ala põhikool), Marie Suur ja Lisanna Maasikas (Risti põhikool).
Tublid juhendajad on Anneli Talviste (Türi põhikool), Piret Jõul (Kõrveküla põhikool), Eliise Kukk (Tartu Mart Reiniku kool) ja Gisela-Angela Aasa (Jõõpre kool).

Eesti loodusmuuseum / Uudistaja

VÄLISMAALT

Salu-lehelind on teinud ränderekordi

Salu-lehelinnu (pildil) Siberi sugulane on vapper rändur  (foto: Vogelartinfo / Wikimedia Commons)

Lundi ülikooli teadlaste uurimuse järgi kuulub umbes kümme grammi kaaluvate lindude rekord salu-lehelinnu idapoolsele alamliigile Phylloscopus trochilus yakutensis. Geneetiliselt on Siberis elutsev salu-lehelind Euroopa alamliigiga väga sarnane. Välimuselt on siberlane pisut suurem ja pruunikasvalget värvi.
Isastele lehelindudele kinnitati selga geolokaatorid, mis mõõdavad päeva pikkust linnu asukohas; selle põhjal saab nende rändeteed jälgida. Tuleb välja, et pisike suleline läbib rändel ligi 13 000 kilomeetrit. Suvel pesitseb ta Ida-Siberis ja lendab talveks Keeniasse ja Tansaaniasse, tehes vahepeatuse Edela-Aasias või Vahemere idarannikul. Orienteerumiseks kasutavad salu-lehelinnud Maa magnetvälja ja päikest.
Pikemalt saad lugeda veebilehelt BirdGuides.

BirdGuides/Uudistaja

Itaalia võtab kasutusele vulkaanipurskeid ennustava hoiatussüsteemi

Etna on üks maailma aktiivsemaid vulkaane (foto: Ben Aveling / Wikimedia Commons)

Itaalia teadlased on loonud süsteemi, mis jälgib Etna tulemäge ja saadab võimudele hoiatuse, kui vulkaan valmistub purskama. Leiutis põhineb sellel, et vulkaanid on lärmakad ja tekitavad peale kuuldava kõmina ka infrahelisid. Inimkõrva kuulmislävest jäävad infrahelid allapoole, kuid need levivad atmosfääris kaugele.
Firenze geofüüsikud said hoiatussüsteemi prototüübi valmis 2010. aastal ja katsetasid järgnevatel aastatel 59 purske ajal, kuidas see töötab. Arvutialgoritm, mis analüüsib infrahelisensoritelt saadud infot, suutis edukalt ennustada 57 purset ning saatis uurijatele umbes tund aega enne purske algust hoiatuse. Seetõttu programmeerisid teadlased süsteemi saatma hoiatussõnumeid ja e-kirju Itaalia tsiviilkaitsele ja Etna ligidal asuvale Catania linnale.
Hoiatustarkvara eelis on kiirus. Nõnda saab tulemägede ligidal elavatele inimestele ruttu ohust teada anda. Samuti vajavad aegsasti infot piloodid, kel on vaja purskel eraldunud tuhapilvest eemale hoida. Esialgu tuleb süsteemi veel kontrollida ja olla kindel, et see valehäiret ei annaks. Selleks on infrahelisensorid paigaldatud Islandi vulkaanide ligidusse. Nende seas on ka kurikuulus Eyjafjallajökull, mille kaheksa aasta tagune purse tekitas Euroopa lennuliikluses suure kaose.
Loe rohkem ajakirja Nature uudisküljelt.

Nature/Uudistaja

TASUB OSALEDA

Eesti loodusmuuseumi perehommikud

Perehommikul saab tuttavaks saarma ja teiste kärplastega

(foto: Airwolfhound /Wikimedia Commons)

24. ja 25. novembril kell 11 toimuvad Eesti loodusmuuseumi perehommikud, kus saab uurida, kes on kärplased, kus nad elavad ja mida söövad. Perehommikul saab osaleda muuseumipiletiga.

Eesti loodusmuuseum / Uudistaja

Paku, kes võiks olla 2020. aasta lind

Tänavuse aasta lind on metsis, 2019. aasta lind on öösorr (fotod: Tõnu Pani /Wikimedia Commons, Jenny Th / Wikimedia Commons)

Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) kuulutab välja ideevõistluse 2020. aasta linnu leidmiseks.
EOÜ on valinud Eesti aasta lindu alates 1995. aastast. Eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eesti linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimisse ja kaitsesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ veebilehel www.eoy.ee/aastalind.
EOÜ ootab 1. detsembriks 2018 e-postiga (aadressil eoy@eoy.ee) kuni ühe lehekülje pikkusi ettepanekuid. Vaata täpsemalt ühingu kodulehelt.

Aasta linnu valib esitatud kandidaatide seast EOÜ nõukogu. 2020. aasta lind avalikustatakse EOÜ järgmise aasta suveseminaril.

EOÜ/Uudistaja

Tartu loodusmajas näeb filme polaarhuntidest

Tartus näeb Matsalus auhinnatud filmi Arktika huntidest (allikas: gulofilm.com)

Teisipäeval, 27. novembril kell 18 algab Tartu loodusmajas Matsalu loodusfilmide festivali filmiõhtu. Sel korral näidatakse kahte režissöör Oliver Goetzli filmi polaarhuntidest ja nende karmist elust kargel põhjamaal.
Film „Polaarhundid –Arktika kummitused“ sai festivalil looduse kategoorias esimese preemia. Film räägib Kanada Ellesmere’i saarel elavast hundiperest. Üks filmi operaatoritest on meie loodusfilmimees Joosep Matjus. Film „Polaarhundid – seiklus“ piilub aga sellesama loodusfilmi tegemise kaadritagusesse ja näitab, milliste raskustega filmimeeskond pidi hunte filmides vastamisi seisma.
Filmid on inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega.
Pilet maksab 4 eurot. Õpilastele, üliõpilastele, õpetajatele ja pensionäridele 2 eurot, Tartu loodusmaja õpilastele tasuta.

Tartu loodusmaja / Uudistaja