Tekst: LAURI KLEIN, VAL RAJASAAR, UUDO TIMM
Eestlasi on ülivähe. Meid elab siin põhjala piiril asuvas riigis vaid väikese maailmalinna jagu, alla poolteise miljoni. Üle poole sellest rahvakillust on koondunud elama pealinna, Tallinna lähiümbrusesse ja Harjumaale. Seetõttu ei tasu eriti imestada, et meie riigi pealinnast umbes 10–20 kilomeetri kaugusel ei kipu enam olema ruumi teistele liikidele peale inimese.
Tallinna ümbritsevad kunagised rabad (Harku, Pääsküla, Männiku, Rae) on kõik kas tugeva kuivenduse mõju all, muudetud suures osas turbaväljadeks või muutunud mõne muu inimtegevuse tõttu paljudele looduslikele liikidele elupaigana ebasobivaks.
Siiski on üks suur looduslik ala veel alles. Sõrve looduslaam, endiselt väikese inimmõjuga looduslik ala, jääb Harku valda, Sõrve küla ümbrusesse ja veidi ka Saue valda, Vatsla küla ümbrusesse. Siin laiuvad Vääna jõest Tallinna poole jäävad metsad, mis ulatuvad põhjas Rannamõisa maanteeni ja Murasteni – hõlmates ka Muraste raba –, lõunas Tugamannini ja idas Vatsla külani. Need alad jäävad pealinnast alla kümne kilomeetri kaugusele.
Sõrve looduslaam on osa üleriiklikust rohevõrgustikust, mis võtab enda alla neli tuumala koos neid ühendavate rohekoridoridega. Selleks et hoida ala loodusväärtusi, tehti juba 2006. aastal ettepanek asutada Sõrve looduskaitseala. Ent siis oli andmeid elustiku kohta veel napilt, sestap jäi kaitseala tookord loomata. Harku vald tellis aastatel 2017–2018 loodusteaduslikud uuringud kaheksa eluslooduse valdkonna kohta (maismaalimused; putukatest liblikad, siklased, ujurid, hundlased; kahepaiksed ja roomajad; linnud; imetajad; soon- ja sammaltaimed ning taimekooslused; samblikud; seened), et selgitada põhjalikult välja paiga loodusväärtused. Lõplik uuringuaruanne valmis 2019. aasta alguses.