Veebruari Eesti Loodus tutvustab meie rändrahne

Kuupäev:

thumbnail of EL2_2022Vabariigi aastapäeva kuul saame tõdeda, et Eesti on rändrahnumaa.
Martin Suuroja ja Kalle Suuroja proovivad leida vastust küsimusele, mitu hiidrahnu on Eestis.
Nele Ingerpuu ja Kai Vellak tutvustavad rändrahnudel ja kaljudel kasvavaid samblaid.
Ave Suija teeb selgeks, millised värvikirevad samblikud kasvavad suurtel kividel.
Mall Hiiemäe kirjutab rändrahnudest kui vaimse kultuuri vahendajatest.
Pikas intervjuus arheoloog Valter Langiga on juttu kiviaedadest, muistsetest põldudest, detektoristidest ja Eesti arheoloogia käekäigust.
Aleksander Pototski reisijutt viib putukajahile Venemaa Kaug-Itta ja Juhani Püttsepa kodumaine rännak suusasõpradele hästi tuntud Harimäele.
Veel saab teada, kui suur pidi olema Kalevipoeg, et hiiglaslikke kive laiali loopida.
Võtame kokku samblikuvaatluskampaania ja uurime humala häid omadusi.
 

Osta veebruari ajakiri SIIT

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Fotovõistluse lõpuüritus peetakse 5.11 Tallinnas

Ajakirja Eesti Looduse 27. fotovõistluse lõpuüritus peetakse tänavu 5....

Eesti Looduse vestlusõhtud: 14. oktoobril karude ruumikasutus

Ajakiri Eesti Loodus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad kolmapäeval,...

AASTA PUU | Haava leht ja naise keel ei seisa kunagi paigal … Haab rahvapärimuses

Värisevate lehtedega haavast on loodud rohkesti mütoloogilise sisuga regilaule, seletusmuistendeid ning kristlikke legende, keskne motiiv on puu ja inimese hirm või süütunne.

KOHANIMI | Varane Vargamäe

Aegade vältel on tosin kirjandusteadlast otsinud ja kirjeldanud A. H. Tammsaare teoste protomaastikke ja -tegelasi.