Veebruari Eesti Loodus tutvustab meie rändrahne

Kuupäev:

thumbnail of EL2_2022Vabariigi aastapäeva kuul saame tõdeda, et Eesti on rändrahnumaa.
Martin Suuroja ja Kalle Suuroja proovivad leida vastust küsimusele, mitu hiidrahnu on Eestis.
Nele Ingerpuu ja Kai Vellak tutvustavad rändrahnudel ja kaljudel kasvavaid samblaid.
Ave Suija teeb selgeks, millised värvikirevad samblikud kasvavad suurtel kividel.
Mall Hiiemäe kirjutab rändrahnudest kui vaimse kultuuri vahendajatest.
Pikas intervjuus arheoloog Valter Langiga on juttu kiviaedadest, muistsetest põldudest, detektoristidest ja Eesti arheoloogia käekäigust.
Aleksander Pototski reisijutt viib putukajahile Venemaa Kaug-Itta ja Juhani Püttsepa kodumaine rännak suusasõpradele hästi tuntud Harimäele.
Veel saab teada, kui suur pidi olema Kalevipoeg, et hiiglaslikke kive laiali loopida.
Võtame kokku samblikuvaatluskampaania ja uurime humala häid omadusi.
 

Osta veebruari ajakiri SIIT

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

NUPUTA: sõit Kuule!

Ajakirja Horisont 3/2026 numbris (juuni-juulinumber) kirjutab kosmosekroonik Jüri Ivask...

NUPUTA: 2026. aasta sammal

Tänavune aasta sammaltaim on harilik vesisammal (Fontinalis antipyretica). Talle...

ESIKAANELUGU: Tagasi Kuule

Jüri Ivask 2017. aasta Horisondi esimeses numbris olen kirjutanud inimkonna...

INTERVJUU: Mida sõid meie esivanemad?

Helen Rohtmets-Aasa Tartu ülikooli arheokeemia professor Ester Oras on ühtaegu...