Uudistaja 12.08.2015

 Uudistaja

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

Loodusesõber otsib külatänavalt lendoravat

Loodusesõber viib lugeja Virumaale, kus ühes külas elavad koos inimesed ja haruldased imetajad: lendoravad. Kaitsealuste loomadega ühel alal toimetavad kohalikud räägivad meie üllatuseks, et elupaika on jagatud juba aastaid. Lendoravate uurija Uudo Timm selgitab, miks oravatele selles asulas meeldib ja kaua selline idüll võib kesta.

Lõunanaabrite juures Lätis ei vaata me seekord kaunist Koiva jõge, vaid lähme uurime läti loomaarstidelt, kuidas on läinud aasta koos seakatkuga. Kas samamoodi kui eestlastel: vaikne algus ja hilisem plahvatus? Mida on lätlased katku takistamiseks ette võtnud? Õpetame, kuidas seenelised-marjulised peavad viirusekolletes käituma: mida jalga ja selga panna ning kuidas end puhastada.

Metsa lähme ka muu pärast kui seened-marjad. Kooliõpilane juhatab teadlased suure rahnu jälgedele ja saab selle eest kivile vaderiks olla: nüüd kannab mürakas Ala-Peetri rändrahnu nime. Metsast otsime rahvusmaastikke ja leiame Pühajärve – paiga, mis oma soppide ja saartega on ammu väärinud rahvusmaastiku nime. Uurime, mis on temas nii erilist. Ent kas rahvusmaastike valimisel otsitakse kõige erilisemaid, ilusamaid või hoopis tavalisemaid paiku, seda ei tea veel keegi.

 


 

Eesti Loodus on kuumalainel

On ühtviisi kehvasti, kui suvi on liiga jahe või ülemäära kuum. Peagi ilmuvas augustinumbris keskendume kuumadele suveilmadele. Mait Sepp, Valentina Sagris ja Tanel Tamm veenavad lugejat end suviste kuumalainetega harjutama, sest kliima muutudes saavad need üha tavalisemaks. Vaadates aegridu, ilmneb, et vähemalt 27 °C leitsakupäevi on Eestis tõepoolest aina sagedamini ettte tulnud. Autorid tutvustavad ka soojussaare efekti. Nimelt neelavad linnades asfalt, betoon ja pigitatud majakatused päikesekiirgust palju intensiivsemalt kui looduslikud pinnad ning nende kohal on õhutemperatuur tublisti kõrgem. Nõnda saab kuumalainete ajal esile tuua n-ö tulipunktid, kuhu riskirühma kuuluvatel, aga ka teistel linnakodanikel pigem ei tasu minna.

Loomaökoloog Anne Kirk arutleb imetajate valikute üle: kas elada kiirelt ja surra noorelt või vastupidi, anda järglasi aegamööda, ent kõrge vanuseni. Sigimise hinda käsitlevas loos saab teada, millele energia esmajoones kulub, mis piirab viljakust ja mida nõuab järglaste üleskasvatamine.

Ilma ja sigimise kõrval on augustinumbris põhjalikuma vaatluse all mullad, täpsemalt tänavune aasta muld ehk paepealsed mullad ‒ põhjamaiselt karmide mullaolude sümbol. Eestis teatakse kokku seitset paepealse mulla liiki ning neid leidub seal, kus paas asub üsna maapinna lähedal: peamiselt Põhja-Eestis ja saartel.

Saartele juhatab ka ajaloorubriik: Jaan Laas otsib Saaremaal Triigi poolsaarel asunud muistset taanlaste kantsi, mille kunagist asukohta aitavad selgitada tänapäevased geoinformaatikavõtted. Veel leiab ajakirjast kirjutise Pärnumaa kõrgeima paiga kohta; tegu on teise looga sarjast „Maakonna kõrgeim mägi“ (esimesena käsitlesime Viljandimaa kõrgeimat kohta). Ain Kallis tutvustab niiskusmõõtjaid tavalistest juustest Assmanni ventileeriva psühromeetrini ning Hendrik Relve erandlikku ja huvitavat haabade rühma Läänemaal Keedika külas. „Huvitava Eesti“ rubriigis soovitame sel korral väisata Kolga mõisaaegset kivisilda, mis tänavu sai 190-aastaseks.

Suviselt kerges ja humoorikas intervjuus poeedi ja literaadi Karl Martin Sinijärvega leiab mõtteid Eesti suveilma ja veekogude kohta, elust ja ellujäämisest linnas ning metsas, lapsepõlveaegsetest ja hilisematest mälestustest, mis ei kao. Samuti on arutlusel inimtoit: nii toorpiim kui ka liha. Karl Martin Sinijärve on usutlenud Rainer Kerge.

 

 

 

 LOODUSAJAKIRJA TEATED


TÜTI molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog (foto: www.mu.ee)

 

Mart Loog räägib Kukus sünteetilisest bioloogiast

Kuku raadio neljapäevane saade „Loodusajakiri“ on asunud tutvustama ajakirja Horisont suvenumbri artikleid. Horisondi artikli „Sünteetiline bioloogia juhib inimkonna järgmisse arenguetappi“ on kirjutanud Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi doktorant Rainis Venta, teadur Ervin Valk ja molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog. Professor Loog rääkis eelmisel neljapäeval, kuidas on tekkinud sünteetiline bioloogia ja mis see on ning mil moel saame seda enda huvides kasutada. Sel neljapäeval, 13. augustil, toob ta näiteid, mida on teadlased sel alal korda saatnud ja mis on plaanis. Intervjueerinud on Toomas Jüriado.

 

 

 

EESTI SÕNUMID 


Tartu ülikooli teaduslabor (foto: TÜ)

 

Eesti teadustaristu saab 31 miljonit eurot

Haridus- ja teadusministeerium andis teada, et järgmise viie aasta jooksul panustab riik teadusele olulise taristu arendamisse ligikaudu 30 miljonit eurot. Teadustaristu alla käivad laborid, aparatuur ja seadmed, samuti arhiivid, materjalid jms.

Toetuse siht on soodustada taristu avatud ühiskasutust teadusasutuste, ettevõtete ja rahvusvaheliste partnerite vahel, samuti püütakse seeläbi lähendada teadust ühiskonnale laiemalt. Programmist toetatakse ka liikmelisust rahvusvahelistes organisatsioonides ja konsortsiumides.

Programmi „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ (vt teekaarti siit) kogumaht on ligi 31 miljonit eurot, millest pisut üle 26 miljoni euro tuleb Euroopa Liidult. Eesti riik panustab programmi üle kolme miljoni euro ning taotlejad peavad omalt poolt lisama viis protsenti ehk kokku poolteist miljonit eurot.

Teadus- ja haridusministeerium


Põllumajanduslik tehismärgala Tartumaa Uhti külas


Talgulised istutasid hundinuiasid ja pilliroogu (fotod: ELF)

 

Uhtis rajati Eesti esimene tehismärgala

Möödunud kuu lõpus peeti Tartu lähedal Uhti külas Eestimaa looduse fondi talguid, mille raames on valminud Eesti esimene tehismärgala. Tegu on Porijõkke suubuvale Nõlva peakraavile rajatud põllumajanduslikku hajareostust puhastava märgalaga. Selle pindala ulatub ligi 4500 m2 ning see puhastab umbes 10 km2 suuruselt alalt tulevat reostust. Talguliste ülesanne oli kindlustada märgala nõlvad ja saarekesed maakividega ning istutada hundinuia- ja pillirootaimed.

ELF/Uudistaja

 


 

 

Eesti farmidesse on jõudnud sigade Aafrika katk

Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum mullu 8. septembril, mil Hispaanias asuvast EL võrdluslaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta. Esimesed kodusigade haigusjuhtumid tehti kindlaks tänavu 21. juulil. Seejärel on olukord halvenenud üsna kiiresti: viimaste päevade jooksul on tulnud teateid mitme nakatunud farmi kohta, sh on katk tabanud 6400-pealist seafarmi Jõgevamaal.

Paraku tähendab katkuleid seafarmis terve loomakarja hukkamist, kuna sigade Aafrika katk on väga nakkav, ägedalt kulgev ning suure suremusega viirushaigus. Nakatuvad mets- ja kodusead; teised loomaliigid ega inimesed ohus ei ole, kuid nad võivad viirust edasi kanda. Nõnda on vajalik järgida juhiseid, et mingilgi määral katku levikut ohjeldada. Kui märkate metsas metsseakorjust, hoidke sellest eemale ja vältige kontakti; andke leiust teada VTA vihjetelefonil 605 4750. Pärast looduses viibimist puhastage ja peske oma riideid ning jalanõusid. Rohkem teavet juhiste kohta saab seakatku veebilehelt.

VTA

 

 

 

TASUB OSALEDA


 

Arvamusfestivalil arutletakse kliimamuutuste ja energiasektori üle

Paides Vallimäel peetakse 14.‒15. augustil arvamusfestivali, kus paljude teemade kõrval on kõne all ka kliimamuutused. Kell 13‒14.30 arutlevad keskkonnaminister Marko Pomerants, märgalaekspert Jüri-Ott Salm, zooloog Mart Jüssi ja ilmateadlane Jüri Kamenik selle üle, kuidas kliimamuutused mõjutavad Eestit.

Kell 15.30‒17 püütakse kliimamuutuste valdkonnas leida vastuseid küsimusele, kas Eesti energiasektor on uueks kliimapoliitikaks valmis. Selle aasta lõpus kogunevad maailma riikide juhid Pariisis, et leppida kokku tuleviku kliimapoliitikas. G7 riigid on juba praegu kinnitanud, et võtavad ambitsioonika leppe sõlmimise südameasjaks. Milline on aga energiasektori tulevik, kui riigid hakkavad fossiilkütuste põletamist aina rohkem piirama? Sel teemal arutlevad Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, taastuvenergia koja juht Rene Tammist, keskkonnainvesteeringute keskuse juhatuse liige Lauri Tammiste ja keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt.

Õhtul, 18‒19.30 vahetatakse arvamusi tuleviku energeetika vallas: arutelus osalevad Rene Tammist, Eesti maavarade ühingu juhatuse liige Mihkel Pukk, arengufondi projektijuht Marit Sall ja särtsusammu pakkuja Eva-Stina Kerner. Juba alates kella 17 saab õppida päikesepaneeli meisterdamist ja tutvuda noorte kliimaalaste projektidega.

Kõiki kliimamuutuste alal toimuvaid arutelusid juhib Silvia Lotman Eestimaa looduse fondist. Arvamusfestival on huvilistele tasuta.

Uudistaja

 


Rahvusarhiivi arhiivihoidla (foto: Andres Kiho)

 

Pildistamisekskursioonid rahvusarhiivis

Täna, 12. augustil ja uue nädala teisipäeval, 18. augustil korraldab rahvusarhiiv Liivi tänava hoones Tartus kõikidele huvilistele pildistamisekskursioone. Üritus pakub võimalust näha ja jäädvustada alates 1921. aastast arhiivihoonena tegutsenud maja nurgataguseid. Ringkäigud algavad kell 5.30, 12 ja 17.30. Huvilistel tuleb eelregistreeruda e-posti teel birgit.kibal@ra.ee.

Ekskursioonil tutvustatakse ajaloolisi arhiivihoidlaid, mitmesuguseid tööruume, uurimissaali ning jõutakse ka arhiivi katusele, kus avaneb vaade peaaegu kogu Tartule. Pärast ringkäiku on võimalik huvipakkunud kohtadesse paremate piltide saamiseks tagasi pöörduda. Pildistamisekskursiooni ajal tehtud fotod võib esitada fotovõistlusele, kus võetakse mõõtu kahes kategoorias: parim foto ja parim fotoseeria. Võidutööd tehakse teatavaks 3. septembril.

Rahvusarhiivi uue moodsa peahoone uksed Nooruse tänaval avatakse uurijatele 2017. aasta alguses, kuid kolimise ettevalmistusi tehakse juba praegu. Nii on pildistamisekskursioonid viimaseid võimalusi näha Liivi tänava hoonet selle praegusel kujul.

Rahvusarhiiv

 


 

Loodusvaatluste kampaania raames oodatakse andmeid ka kährikseene kohta (foto: K: Puchatech/wikipedia)

 

Jätkub loodusvaatluste kampaania

Keskkonnaagentuur ja Eesti looduseuurijate selts kutsusid kevadel huvilisi osalema loodusvaatluste kampaanias, mis kestab maikuust kuni oktoobri lõpuni. Seni on laekunud 52 vaatlust 23 vaatlejalt ning enim on vaadeldud aasta orhideed kärbesõit. Talle järgnevad talukimalane, tait ja vaskuss. Samuti on andmebaasi laekunud vaatlusi saarma ja koldvindi kohta. Veel ei ole sisestatud ühtegi vaatlust nõmme-tähniksinitiiva kohta, kelle valmikute lendamise aeg hakkab peagi lõppema. August ja eriti september on parim aeg, leidmaks nimekirjas olevaid seeni: andke loodusvaatluste andmebaasis teada, kui märkate roosat riisikat, kährikseent (fotol) või kuld-soverbielli.

Loodusvaatluste kampaania raames oodatakse vaatlusi kokku 18 kaitsealuse liigi kohta, liikide kirjeldused leiab veebilehel. Kõigi nende vahel, kes vaatlusperioodil sisestavad vaatlusi vähemalt kahe nimekirjas oleva liigi kohta, loositakse välja auhinnad. Peaauhind on matka- ja seiklusfirma 360 Kraadi korraldatav karusafari, kus saab osaleda koos kaaslasega. Safari läheb loosi sisestajate vahel, kes on vaadelnud vähemalt kaht nimekirjas olevat liiki (vt liikide loendit siit) ja teinud kokku vähemalt viis vaatlust. Teised auhinnad on MTÜ Loodusajakiri nelja väljaande (Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont, Eesti Mets) 2016. aasta tellimus ja National Geographic Eesti 2016. aasta tellimus. Need lähevad loosi sisestajate vahel, kes on vaadelnud vähemalt kaht liiki.

Keskkonnaagentuur/Uudistaja

 


Kaali meteoriidikraater (foto: vikipeedia)

 

Juhendajaga retked Kaali meteoriidikraatris

Saarte geopark kutsub augusti lõpuni osalema giidiretkedel Kaali meteoriidikraatris. Ringkäike tehakse igal kolmapäeval ja neljapäeval algusega kell 13 ja 15 ning nende raames saab tutvuda Kaali meteoriitika- ja paekivimuuseumi ning kraatriga. Osalemiseks ei ole vaja eelregistreeruda, huvilised saavad koguneda vahetult enne retke Kaali külastuskeskuse ees. Matk kestab pool tundi ning osavõtt maksab 2 eurot.

Saarte geopark

 


Euroopa aasta puuks valiti tänavu Orissaare tamm (foto: arboristide koda)

 

Eesti inimeste puu

Arboristide koja eestvedamisel võitis Orissaare staadioni tamm tänavuse Euroopa aasta puu tiitli. Et Eesti edulugu jätkata ja inimestele eri piirkondades tähtsaid puid tutvustada, kutsub arboristide koda osalema „Eesti inimeste puu 2015“ valimisel, mille võitja esindab Eestit Euroopa aasta puu 2016. aasta võistlusel.

Osalemiseks tuleb saata teile teadaoleva puu lugu, fotod ja koordinaadid e-posti aadressile info@arboristidekoda.ee. Viimane võimalus oma ettepanek edastada on 15. septembril, osaleda võivad kõik: eraisikud, firmad ja omavalitsused.

Euroopa aasta puu mõte on juhtida tähelepanu huvitavatele puudele kui olulisele looduslikule ja kultuurilisele rikkusele. Erinevalt teistest võistlustest ei ole Euroopa aasta puu puhul tähtis ilu, suurus ega vanus, vaid lugu ja seotus inimestega ning kohaliku kogukonnaga.

Arboristide koda

 


 

Fotonäitus lindudest

Juba mõnda aega on Eestis ringi rännanud Remo Savisaare näitus „Imelised linnud”, sedapuhku on see jõudnud Tartu loodusmajja (Lille 10). Näitusel on kakskümmend fotot, mille põhjal saab tõdeda, et ka meil Eestis on üsna värvikirev linnustik. Näitus on lahti 11. septembrini T–R 10–18 ja laupäeval 11–16.

Tartu loodusmaja

 

 

 

 MAAILMAST


Suure jao Saksamaa taastuvelektrist toodavad tuulepargid, nagu see Põhjameres asuv tuulepark (foto: takepart.com)

 

Saksamaa on püstitanud uue taastuvenergiarekordi

Sakslaste edukas üleminek sütt ja õli põletavatelt elektrijaamadelt süsinikuta elektritootmisele jõudis 25. juulil uue verstapostini, kui päike, tuul ja muud taastuvallikad võimaldasid katta 78% päevasest energiavajadusest.

Eelmine rekord, 74%, pärines mullu maist, kinnitab üle kümne aasta Saksamaa energiatootmist jälginud ajakirjanik Craig Morris, kes saab oma andmed Fraunhoferi päikeseenergiasüsteemide instituudi rahastatud avalikust sidusandmebaasist.

Uue rekordi aitasid püstitada erakordsed tuuleolud. Kuna tuuleturbiinide toodang oli väga suur, peatati osa söe- ja gaasigeneraatoreid. Morris lisab, et mõni päev enne seda oli veelgi rõõmustavam moment: 22. juuli öösel, kui pimeduse tõttu oli päikeseparkide toodang nulli ligi ja tuulgi polnud teab mis eriline, suutsid taastuvallikad – tuul, biomass ja vesi – anda ligi veerandi Saksamaa elektrivajadusest.

Saksamaa energeetika suurpöördest kirjutatud raamatu „Clean Break“ autor Osha Gray Davidson kinnitab, et Saksamaa on kujukalt näidanud, kuidas ka kõrge industriaaltasemega riik suudab ainult päikese ja tuule jõul tuled põlemas hoida. Keskmiselt toodab Saksamaa praegu taastuvallikate abil 28% elektrist. Davidsoni meelest võiks Saksamaa olla mudelmaa ka USAle, kus tööstuse osa majanduses on väiksem. Elanikkonna suurused on üsna võrreldavad: USAs 320, Saksamaal 80 miljonit – hoopis rohkem kui 5,5 miljoni elanikuga Taanis, kus taastuvenergia osakaal on veel suurem. Rahvusliku energiaameti andmeil toodab USA praegu taastuvallikaist ainult kümnendiku elektrivajadusest.

www.takepart.com/Uudistaja

 


Rhône’i liustik Šveitsis on viimase 120 aastaga taandunud 1300 meetrit (foto: Toomas Jüriado)

 

Liustikud sulavad kiiremini kui kunagi varem

Zürichi ülikooli juures tegutsev maailma liustike monitooringu keskus on avaldanud ajakirjas Journal of Glaciology ülevaate liustike muutustest viimase üle 120 aasta jooksul.

Koos rohkem kui 30 riigis tegutsevate kohalike vaatlejatega on rahvusvaheline töörühm koondanud andmed 21. sajandi esimese kümnendi (2001–2010) kohta ja võrrelnud neid kõikvõimalike varasemate, küll in situ, lennukitelt ja satelliitidelt tehtud vaatluste tulemuste ning pildi- ja kirjalike materjalide põhjal tehtud rekonstruktsioonidega.

Keskuse juhi Michael Zempi sõnul kaotavad liustikud paksust igal aastal poolest kuni ühe meetrini, mis on kaks-kolm korda rohkem kui keskmiselt 20. sajandil. Zemp lisab, et täpsed andmed on olemas küll ainult mõnesaja liustiku kohta, aga peale selle on väli- ja satelliidivaatlustel põhinevaid kvalitatiivseid hinnanguid kümnete tuhandete liustike kohta kogu maailmas – ja paraku kinnitavad needki tehtud arvutusi.

Autorite väitel on praegune liustike sulamise kiirus enneolematu vähemalt ajal, mil selliseid vaatlusi on tehtud, aga ilmselt ka kogu ajaloo jooksul, millest on mingeid ülestähendusi. Pealegi on liustikukeelte taandumine üleilmne fenomen. Kui vahel on olnudki ajutisi vaheaastaid või -aastakümneid, mil jääd on juurde tekkinud, on see ikka piirdunud üksikliustikega ja pole jõudnud ligilähedalegi nn väikese jääaja maksimumidele 16. ja 19. sajandi vahel. Näiteks Norra liustikud on 19. sajandi maksimumiga võrreldes kahanenud mitu kilomeetrit, 1990. aastate liustike taasteke piirdus vaid mõne rannikuliustikuga ja oli kuni paarsada meetrit.

Peale kõige muu on intensiivne sulamine muutnud paljude piirkondade liustikud ebastabiilseks ning Zempi sõnul kahanevad need ka siis, kui kliima peaks stabiliseeruma.

Zürichi ülikool / AlphaGalileo / Uudistaja

 


Lissaboni ühissõidukid (foto: Alain Gavillet / ELTIS)

 

Portugalis soodustatakse ühissõidukite tarvitust

Portugali valitsus eraldas 35 miljonit eurot, et toetada väiksema sissetulekuga inimeste sõitu ühissõidukites. Osalusvõimalus augustis alanud nn Social+ programmis otsustatakse leibkonna sissetuleku alusel; toetus haarab kõiki Portugali linnu ja suuremaid asulaid peale kahe suurima, Lissaboni ja Porto.

Kohalike omavalitsuste ülesanne oli kindlaks teha, kellele see toetus määrata; nüüd tuleb neil jälgida, milliseid liiklusvahendeid toetatud kasutavad. Maarahval on abi vaja eelkõige liikumiseks kaugsõiduliinidel, linlastel linnasiseste ühissõidukite jaoks. Rahaeralduse tegi võimalikuks transpordieelarve kokkuhoid, mis esmajoones tuli Lissabonist ja Portost.

ELTIS/Uudistaja

 

 

 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


 

 

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com


Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/