Uudistaja 13.04.2016

 Uudistaja

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


Eesti Looduse aprillinumbris uuritakse lindude rände-eelistusi

Aprill on keskne linnurändekuu, mil kohale jõuavad kõik lähirändurid ning naasma hakkavad ka kaugemalt tulijad. Avaloos otsivad geograafid Mait Sepp ja Vello Palm ning ornitoloog Aivar Leito seoseid kliimamuutuste ja lindude saabumise vahel. Ilmneb, et lähemalt tulijad on hakanud varem saabuma. Seda võisime tõdeda ka tänavu võrdlemisi sooja ja sademetevaese märtsi põhjal. Põhjalikum kirjutis on ühest rändurist, nimelt valge-toonekurest, kes on kinnistunud meie kultuuris ja folklooris. Hobifotograaf Indrek Ladva kirjeldab selle sulelise suve Eestis toonekurepoja pilgu läbi, alates vanemate saabumisest aprillis.

Imetajate loomariigis heidame valgust Eestis võõrliigina elutsevatele kährikkoertele: kas nad kujutavad ohtu elurikkusele või inimesele? Zooloogid Harri Valdmann, Karmen Süld ja Leidi Laurimaa selgitavad, mis on kähriku edukuse põhjused ja mis on aidanud tema ulatuslikumat võidukäiku Eestis piirata.

Üks aprillinumbri teemasid, mis ilmselt ajendab poleemikat, on bioloogiaõpikute arusaadavus. Helen Lokke ja Jaan Miku uurimusest on selgunud, et 8. klassi bioloogiaõpikud on paljudele õpilastele liiga keerulised. Uurimuses keskenduti õpikutes käsitletud samblike, ainuõõssete ja usside teemale. Selgitati välja, kuivõrd hästi suudavad koolinoored neid teemasid iseseisvalt mõista, s.o ilma õpetaja abita. Uuritud tekstid osutusid iseseisval tasemel mõistetavaks vaid 9% õpilastele. 

 Huvitavatest Eesti paikadest kirjeldame sel korral Merioone allikat Põlvamaal Tilleorus. Juhani Püttsepp tutvustab aga iidset Kurese küla Lääne-Pärnumaal. Praegusajal hoiavad selle liigirikkaid karjamaid korras lihaveised. Matkasoovitus on samuti seotud Pärnumaaga: rännak Laiksaare loodusrajal võimaldab tutvuda Eestis haruldase lammimetsaga. Tartu üliõpilaste looduskaitseringi liikmed võtsid jaanuaris ette (suusa)matka mööda Rail Balticu teetrassi Eesti-osa. Peale retkekatsumuste saadi aimu sellest, milline osa loodusest suure taristuprojekti tõttu kahjustada saab ning mille pärast tunnevad muret kohalikud inimesed. Välismaailma loodust kirjeldab Jaanus Paal, kes on käinud Lõuna-Ameerika tipus Tulemaal. Selle saarestiku looduses on teda köitnud nii sood kui ka kõrgmäestike metsad.

Veel leiab värskest numbrist arvukalt pilte aasta liblikast mustlaik-apollost. Pildistamise tööjuhendis jagavad Arne Ader ja Urmas Tartes nõuandeid, kuidas toimida ja mida tähele panna, et pilt kajastaks seda liblikat või ükskõik millist teist putukat kõige loomulikumalt. Tutvustame ka sääske, kes arvatavasti ründas Karl Ernst von Baeri. Nimelt leiti Baeri herbaariumist 1840. aastal kogemata kogutud sääsk, kelle liik on õnnestunud nüüd kindlaks teha. Meeleolukas kirjutis on ka intervjuu endise molekulaargeneetiku ja arengubioloogi, mitmekordse emeriitrektori ja praeguse riigikontrolöri Alar Karisega.

Eesti Loodust saab tellida igal ajal ja eri moodi: meie kontoritest, e-posti teel, veebilehelt. Samuti on võimalik e-poest soetada digiajakiri

 


Kahepaikseid aitab määrata Eesti Loodus

Kevadine konnaränne on peagi algamas. Kui soovid teada, kes su kodutiiki asustab, siis 2010. aasta aprillinumbris on põhjalik ülevaade Eestis leiduvatest kahepaiksetest. Ajakirjaga on kaasas heliplaat, mille abil saab kõik kohalikud konnaliigid ka hääle järgi selgeks õppida. CD „Konnahääled“, kus on salvestatud aegumatud teadmised, saab soetada Loodusajakirja veebipoest ja Eesti Looduse toimetusest (Tartu Veski 4).

 

 

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


Fotol seisab paremal pool praegune Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron, tema kõrval endine peatoimetaja Hendrik Relve, nende taga Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Pildil kõige vasemal on Eesti Metsa keeletoimetaja Merle Rips (foto: MTÜ Loodusajakiri)

Eesti Mets pidas sünnipäeva

Eesti Mets tähistas kolmapäeval, 6. aprillil oma 95. sünnipäeva. Külalistena olid kohal paljud metsandusega seotud inimesed ja metsahuvilised. Hendrik Relve, Toivo Meikar ja Enn Pärt arutlesid teemal „Eesti M(m)ets – sajand minevikku ja sajand tulevikku”. Usutavasti jagub mõlemal piisavalt elujõudu! Fotogalerii sündmusest leiab Loodusajakirja veebilehelt.

 


Saate eetrisse mineku ajal on Riina Klais jälle uurimislaevaga merel (foto: www.riinaklais.com)

 

Riina Klais räägib Kukus Läänemere pisivetikate uurimisest

Iganeljapäevane Kuku raadio saade „Loodusajakiri“ tutvustab sel korral Eesti Looduse märtsinumbris ilmunud artiklit „Kevad Läänemerel: muutuste tuuled“. Saates räägib artikli autor, Tartu ülikooli teadur Riina Klais, kes on juba kolmel kevadel järjest käinud rahvusvahelise töörühma koosseisus Soome keskkonnainstituudi uurimislaeva Aranda pardal ekspeditsioonidel meie toitainerohke kodumere vetikaelu uurimas.

Kahes järgmises saates tulevad jutuks viimases Horisondis avaldatud kirjutised; sõna saavad ajakirja peatoimetaja Ulvar Käärt ja Eesti vanatehnikamuuseumi juhataja Rene Levoll. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

 

 

 

EESTI SÕNUMEID 


Kulupõleng (foto: Katre Palo)

 

Üle Eesti on tuleohtlik aeg

Igal kevadel on soojade ilmade saabudes järsult suurenenud maastikupõlengute arv. Et õnnetusi ära hoida, kehtib alates 9. aprillist kogu Eestis tuleohtlik aeg: keelatud on teha tuld metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal. Lõket tohib teha ainult selleks ettevalmistatud kohas. Samuti on keelatud kuluheina ja roostiku põletamine ning muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju. Selleks et ohutusnõudeid täidetaks, teevad päästeameti tuleohutusjärelevalve ja keskkonnainspektsiooni ametnikud Saare-, Hiiu-, Lääne-, Rapla-, Järva- ja Pärnumaal kevadisi ühisreide. Ühtlasi tuletatakse inimestele meelde, kuidas praegusel ajal kõige ohutumalt tuld teha.

Enne lõkke süütamist tuleb veenduda, et see jääb piisavalt kaugele hoonetest ja metsast. Ohutu vahemaa hooneteni on vähemalt 15 meetrit ja metsani 20 meetrit. Ent tuleb rõhutada, et see vahemaa võiks alati suurem olla. Lõkkeaseme ümbrus tuleb puhastada kuluheinast. Kõige kindlam moodus on ümbritseda lõkke alus kivide või muldvalliga, et tuli ei saaks mööda kuiva taimestikku edasi levida. Kindlasti tuleb jälgida ka tuule suunda ja kiirust. Lõket tohib teha siis, kui tuule kiirus on alla 5,4 meetri sekundis ehk tegu on nõrga tuulega. Tuleb teha kindlaks, et tuul ei puhu hoonete ega ühegi põlevmaterjali poole ning kindlasti tuleb arvestada ka naabritega. Kui tuule suund on otse naabri majale või hoovi, siis tasub lõkke tegu edasi lükata ja oodata soodsamat ilma.

Lõkke juures peab alati valmis olema ämber veega, kastekann, survestatud kastmisvoolik või tulekustuti. Oluline on, et lõket ei jäetaks järelevalveta. Kui lõkketegemine lõpetatakse, tuleb lõkkease ja hõõguvad söed üle valada veega või katta pinnasega. Nõnda võime olla kindlad, et juhuslik tuuleiil ei puhu sädemeid lendu ja tuli ei paisu iseseisvalt suureks.

Keskkonnainspektsioon

 


Rohukonn (foto: ELF/Konnad teelt)

 

Konnaränne

Esimesed kevadiselt soojad ilmad on muutnud osa kahepaikseid aktiivseks ning mõnes kohas võis juba märgata suuremat konnarännet. Nad tulevad välja oma talvituskohtadest ja suunduvad lähimasse veekogusse, kus on harjunud paljunema. Tavaliselt hakkavad konnad liikuma aprilli lõpus, kuid kõik oleneb ilmast: ööpäev läbi peaksid valitsema soojakraadid ja sadama vähest vihma. Päeva jooksul liiguvad konnad kõige aktiivsemalt alates päikeseloojangust kahe kuni nelja tunni jooksul.

Nii on nad rännanud juba ammu enne seda, kui inimesed rajasid maanteed. Paraku on mõni autotee konnade rändeteedel risti ees, seetõttu hukkub igal aastal väga palju isendeid autorataste all. Eestimaa looduse fond kutsub kahepaikseid märkama ja kaitsma. Juba neljandat aastat korraldatakse konnade abistamiseks üritust „Konnad teel(t)“. Konnatalguid saab korraldada ise või ühineda teiste üleskutsega. Vaata rohkem infot „Konnad teel(t)“ veebiportaalist või algatuse Facebooki-lehelt.

ELF/Uudistaja

 


Reoveesete (foto: Narva Vesi)

 

Eestis kasutatakse reoveesetet liiga vähe

Riik on aastate jooksul teinud suuri investeeringuid, et muuta reoveepuhastust tõhusamaks. Ent reoveepuhastuse käigus tekkiva settega on vähe tegeldud. Seni ei ole olnud ka head ülevaadet, kui palju reoveesetet Eestis tekib, kui suurte puhastite juurde on majanduslikult mõttekas settekäitlus rajada ning kuidas käideldud setet otstarbekalt kasutada.

Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust selgus, et kogu Eestis tekib aastas ligikaudu 167 000 kuupmeetrit töödeldud reoveesetet. Kõige enam tekib seda Harju, Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas (vastavalt 95, 86 ja 87 m3 päevas), kõige vähem Hiiu, Lääne ja Saare maakonnas (vastavalt 9, 3 ja 4 m3 päevas). Üle pool reoveesettest läheb välikomposti, vähemal määral kasutatakse kompostimiseks reaktorsüsteemi ning viiakse setteid biogaasijaamadesse. Kuna reoveesette käitlus on üsna kulukas, on nii mõnigi vee-ettevõtja sellest loobunud ning annab sette üle jäätmekäitlejatele.

Peamiselt kasutatakse reoveesetteid meil haljastuses (54%) ja märksa vähem põllumajanduses (16%). Eesti vee-ettevõtete liidu tegevdirektori Vahur Tarkmehe sõnul ei kulu reoveesetet haljastuses kuigi palju ning selle kasutust põllumajanduses peljatakse. Vahel peetakse reoveesetet ohtlikuks ja ebamugavaks, järelikult ei ole teavet piisavalt. Sellegipoolest näevad vee-ettevõtted reoveesetet väärtusena, mis tuleks kompostida ja taaskasutada.

Töödeldud reoveesete sisaldab palju toitaineid ja muid ühendeid, mistõttu on ta hea orgaaniline väetis. Samas võib sete sisaldada mitmesuguseid saasteaineid, näiteks raskmetalle, ravimijääke, haigust tekitavaid mikroorganisme jms, mis on ohtlikud nii keskkonnale kui ka inimtervisele. Seetõttu on reoveesette tarvitusele seatud piirangud, näiteks ei tohi seda laotada maale, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi. Põllul, kuhu on setet laotatud, ei tohi aasta jooksul toiduks või söödaks kasvatada köögiviljakultuure ega ravim- või maitsetaimi. Reoveesette kasutaja peab oma tegevuse keskkonnaametis registreerima ning pidama põlluraamatut, kuhu kantakse sette tarvituse aeg, koht ning analüüsiandmed.

Keskkonnaministeerium

 


Koide tõuaretuseks ning kasvatamiseks rajatud intensiivne kalakasvandus Iisraelis (foto: wikipedia)

 

Maaülikool avab kalanduse ja vesiviljeluse õppekava

Tänavu suvel kuulutab Eesti maaülikool esimest korda välja vastuvõtu kalanduse ja vesiviljeluse erialale. Selle bakalaureuseõppekava raames valmistatakse ette inimesi, kes soovivad töötada praktilises kalanduses ehk looduslike kalavarude majanduses või tegelda vesiviljelusega, st kalade, vähkide, molluskite, vetikate jt veeorganismide kasvatusega. Õppekava on loodud Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ning veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi koostöös. Õppekava raames õpetavad üliõpilasi veekogude, kalanduse ja vesiviljeluse parimad asjatundjad Eestis, muu hulgas kaasatakse teiste kõrgkoolide õppejõude. Erialale võetakse õppima 15 üliõpilast, avaldusi saab esitada 21. juunist 7. juulini sisseastumise infosüsteemi portaalis või ülikoolis kohapeal.

EMÜ

 


 

Õpikute ilmumine hakkab olenema õpetajate hinnangust

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi allkirjastas määruse muudatused, mille järgi saavad õpetajad õppekirjanduse loomises järjepidevalt kaasa rääkida. Sellega püütakse parandada õppekirjanduse kvaliteeti, ühtlasi võimaldab see tellida õpikuid teadlikumalt. Muudatuste vajaduse tingis asjaolu, et senise süsteemi järgi koostatud õppekirjandus ei vasta tihti õpilaste ja õpetajate vajadustele ega toeta õppekava elluviimist parimal moel. 

Muudatuse järgi peab loodava õppekirjanduse ühe retsensiooni tellima aineühenduselt. Kirjastustel on kohustus retsensioonid avalikustada (portaalis e-Koolikott). See annab koolidele ja õpetajatele rohkem teavet õppekirjanduse sisu ja kvaliteedi kohta. Seni oli kirjastustel kohustus tellida uue õppekirjanduse kohta retsensioon kahelt eksperdilt, kuid ei olnud selget nõuet retsensioon avalikustada ega kaasata õpetajate aineühendusi. Uued reeglid annavad suurema kindluse, et tellitav õppekirjandus vastab õpilaste ja õpetajate vajadustele.

Ühtaegu saavad aineühendused rohkem võimalusi retsensiooni koostada. Selle aluseks võib edaspidi olla näiteks praktiline koolikatsetus või võib retsensiooni koostada mitu inimest ühiselt, mis tagab laiema ja mitmekülgsema arutelu. Õpetajate ühenduste koostöökoja juhi Krista Saadoja sõnul on aineühenduse hea hinnang õpetaja jaoks kvaliteedimärk, mida ta usaldab ja millest saab tellimisel lähtuda.

HTM

 


Pärnu linnalehmad

 

Pärnu linnalehmade projekt on jõudnud Natura 2000 võistluse finaali

Pärnu rannaniitude taastamise projekt „Linnalehmad“ osaleb Natura 2000 võistlusel parima looduskaitseprojekti ja Euroopa kodanikuauhinna kategoorias. „Linnalehmad“ sai finaali 83 kandidaadi hulgast. Varem pole ükski Eestis ellu viidud Life’i projekt Natura 2000 võistlusel finaali pääsenud. 

Projektijuhi Bert Holmi sõnul on linnalehmade projekt eriline seetõttu, et Pärnu linnalehmade hooldatavaid haruldasi ja liigirikkaid rannaniite leidub peale Eesti mujal maailmas vaid Põhjamaades ning sealgi on neid märksa vähem kui meil. Siht on taastada Pärnu rannaniitudel traditsiooniline inimtegevus ehk tagada ala järjepidev karjatamine, mida Pärnus viimased 20 aastat polnud tehtud. Rannaniidud kasvavad kinni ja hääbuvad, kui seal ei karjatata loomi. Niitude kinnikasvamise tõttu kaovad neile iseloomulikud taime- ja loomaliigid.

Kõigil on võimalus aidata kaasa projekti edule. Hääletada saab Natura 2000 portaalis. Rahvalt enim hääli saanud projekt võidab kodanikuauhinna.

Keskkonnaamet

 

 

 

TASUB OSALEDA


Foto:  Kätlyn Metsmaa/Eesti loodusmuuseum

 

Samblike ja sammalde näitus ning loodusõhtu Tallinnas

Eelmisel nädalal avati Eesti loodusmuuseumis uus näitus „Vaprad ja ilusad. Peaosades: samblik ja sammal”. Tegu on kõige suurema ja põhjalikuma samblikke tutvustava näitusega, mis Eestis seni tehtud. Väljapanek tutvustab sammalde-samblike erakordset vastupidavust ning tihti alahinnatud kasulikkust ökosüsteemi ja ka inimeste jaoks. Nende sitkust kinnitavad paljud asjaolud: nad on Maal elanud 450 miljonit aastat, nad kannatavad ekstreemseid olusid, elades edasi isegi pärast külmumist, kõrvetavat kuumust ja tugevat päikesekiirgust ning täielikku kuivust.

Näitusega loodetakse murda sammaldega-samblikega seotud müüte. Tihti arvatakse, et samblad ja samblikud on tüütud, neid seostatakse aiapidamisega ja võrdsustatakse umbrohuga. Tegelikkuses on neid kasutatud väga mitmel otstarbel, näiteks terviseprobleemide leevendajana ja parfüümide tootmisel. Näitusesaalis pakuvad põnevust arvukad interaktiivsed lahendused, sealhulgas saab valgusmikroskoobi all vaadata sambliku läbilõiget.

Uuele näitusele on pühendatud ka mitu Öökulli akadeemia loengut. Juba homme, 14. aprillil kell 18 räägib aednik Sten Mande lähemalt samblaaedadest. 21. aprillil on jututeemaks samblad maailma otsas ning 28. aprillil saab kätt proovida samblikega värvimises.

Eesti loodusmuuseum

 


 

Aasta linnu loodusõhtud aprillis

Jätkuvad loodusõhtud ja pesakastipäevad, kus tihaseaasta eestvedaja Margus Ots räägib rasvatihasest ja teistest Eesti tihastest või õpetab pesakaste valmistama. Loodusõhtutel saab osta ka aasta linnu jm meeneid. Tasuta üritustel võivad osaleda kõik, kes soovivad.

14. aprillil kell 18.30 on Hiiumaal Palade loodushariduskeskuses loodusõhtu.

16. aprillil kell 15.30 korraldatakse Hiiumaal Kalanas Hõbekala külalistemajas loodusõhtu koostöös klubiga Estbirding.

17. aprillil kell 11 on pesakastide meisterdamise töötuba Hiiumaal Kärdla ühisgümnaasiumi poiste tööõpetuse majas.

27. aprillil kell 14.15 saab osaleda pesakastide meisterdamise töötoas Pärnumaal Sindi gümnaasiumis.

Lisateavet saab telefoni teel 508 2244.

EOÜ

 


Tähistatakse ersa keele päeva

Ersa keele päev on 16. aprillil. Sel puhul korraldatakse Tallinnas täna, 13. aprillil kell 18 ja Tartus homme, 14. aprillil kell 19 ersa keele õhtu. Tallinnas toimub üritus Kloostri Aidas (Vene 14) ja Tartus kirjanduse majas (Vanemuise 19). 

Ersa keelele pühendatud õhtul esineb folklooriansambel Mordens Mordvamaalt. Kuulata saab ersa ja mokša rahvalaule ning rahvamuusikatöötlusi eri pillide saatel. Ansambli juhendaja on tuntud muusikakollektiivi Toorama asutajaid Juri Bujankin. Kontserdile järgneb tantsuklubi. Vaadata saab mordva mütoloogiat tutvustavat näitust. Osalemaks üritusel, palutakse teha vabatahtlik annetus muusikutele.

 


 

Kooliõpilased peavad teaduslahingut

Reedel, 15. aprillil peetakse Tartus Eesti maaülikooli spordihoones koolinoortele mõeldud teaduslahingu finaal. Igapäevaelus ette tulevatele probleemidele ja teaduslikele küsimustele leitakse lahendus katsetamise kaudu ja meeskonnatöös. Teaduslahingus võtavad mõõtu 7.–9. klasside kolmeliikmelised võistkonnad kõigist Eesti maakondadest ja Tallinnast. Finaali pääsenud võistkonnad selgusid 25.–29. jaanuaril eelvoorude käigus, kust võttis osa rekordarv õppureid: 170 võistkonda sajast koolist.

Teaduslahingu võistluse raames on kõigil huvilistel võimalik tutvuda teaduskorrusega ja osa saada teaduslaval toimuvast. Teaduskorrusel tutvustavad oma tegevust paljud teaduse populariseerijad, teaduslaval esinetakse aga igapäevaelu ja teadust ühendavate ettekannetega ning saab osa võtta õpitubadest. Kõige värskemat teavet teaduslahingu kohta leiab Facebooki-lehelt.

MTÜ Elus Teadus

 


Kanepi seemned (foto: Katre Palo)

Kanepikonverents

Ülenurmes asuv Eesti põllumajandusmuuseum korraldab 20. aprillil kell 9–16 kanepikonverentsi „Kas päästab või laastab“. Selle raames arutletakse kanepi üle eri vaatenurkadest: kanep kui taimeriigi esindaja, popkultuuritermin ja tööstustoore. Ajalooliselt on kanep tuntud peamiselt kiutaimena, kuid tänapäeval on tema kasutusala tunduvalt laiem. Avalik arutelu peaks ärgitama mõtlema praeguses kultuuriruumis seni lahendamata küsimusele „Kas kanep laastab või päästab maailma?“.

Kanepikonverentsile saab registreeruda kuni 17. aprillini e-posti teel katrin.vask@epm.ee või telefonitsi 5348 2682. Lisateavet ja päevakava leiab muuseumi veebilehelt.

Eesti põllumajandusmuuseum

 


Ebapärlikarp (foto: Kaido Haagen)

Ebapärlikarbi elupaikade taastamise projekti lõpuseminar

Veel 20. sajandi algul oli ebapärlikarp Euroopas laialdaselt levinud ja arvukas mollusk. Sajandi lõpuks vähenes Kesk-Euroopa asurkondade arvukus üle 90% ning nüüdseks on tunduvalt kahanenud kõik Euroopa asurkonnad. Peapõhjus on elupaikade halvenemine ja kadu: oluliselt vähemaks on jäänud sobilikke kiirevoolulisi jaheda veega jõgesid.

Ka Eestis on ebapärlikarbi saatus olnud samasugune. Ebapärlikarpi võib meil pidada suisa üheks kõige haruldasemaks ning enim ohustatud loomaliigiks. Selline nukker olukord ajendas taastama ebapärlikarbi elupaiku. Nüüdseks on projekt lõppenud ning sellest antakse ülevaade 26. aprillil Radisson Blu Sky hotellis Tallinnas. Seminar algab kell 9.30, kavas on ettekanded nii eesti kui ka inglise keeles. Täpse päevakava leiab keskkonnaameti teemalehelt.

Seminar on kõigile osalejatele tasuta. Registreeruda saab kuni 22. aprillini. Lisateavet saab küsida ja ennast seminarile kirja panna e-posti teel maili.lehtpuu@keskkonnaamet.ee või telefonitsi 5366 2619.

Keskkonnaamet

 


 

Eesti ornitoloogiaühing saab 95-aastaseks

Linnuhuvilisi ja -uurijaid koondav Eesti ornitoloogiaühing tähistab tänavu 95. tegevusaastat. Seda kutsutakse tähistama kõik huvilised: sünnipäeva peetakse 30. aprillil Põlvamaal Taevaskojas. Päevakavas on orienteerumine, meisterdada saab pesakaste, osaleda mälumängus jm. Lillede ja kingituste asemel kogutakse sünnipäevaks annetusi linnukaitse toetuseks. Osalemisest palutakse teada anda hiljemalt 26. aprillil. Seda saab teha internetilehel kaudu või telefonitsi 742 2195. Lähemalt vaata EOÜ kodulehelt.

Eesti ornitoloogiaühing

 


 

Kevadnäitus „Totaalne tõusmine“

Eelmisest nädalast kuni 8. maini saab Tartu ülikooli botaanikaaias tutvuda kevadisest tärkamisest ajendatud näitusega „Totaalne tõusmine“. Peale botaanikahuviliste ja rohenäppude võiks väljapanek paeluda filateeliahuvilisi. Kes soovib, saab isetegemisnurgas näpud mullaseks teha ja külvata seemneid.

TÜ botaanikaaed

 


Vaade Piirisaarele (foto: FB)

Piirissaare fotovõistlus

Piirissaare vallavalitsus kutsub osalema fotovõistlusel „Saar kahe maailma piiril“. Fotod peavad olema üles võetud Piirissaarel või selle rannikuvetes. Võistluse siht on tutvustada Piirissaart kui omanäolise kultuuri ja ajalooga turismikohta. Võistlustöid oodatakse aadressil konkurss@piirissaare.eekuni 31. augustini, iga osaleja võib saata kuni 10 pilti. Fotovõistluse kohta leiab lisateavet nii võistluse Facebooki-lehelt kui ka võrgupaigast http://www.konkurss.piirissaare.ee.

 


 

Näitus rahvusvahelise haardega füüsikust Karl Rebasest

Alates esmaspäevast kuni 29.  maini saab Tartu ülikooli raamatukogu teise korruse suures saalis tutvuda akadeemik Karl Rebase 90. sünniaastapäeva näitusega. Karl Rebane oli üks rahvusvaheliselt enim tuntud Eesti füüsikuid. Tema teadustöö peateema käsitles teoreetilise füüsika rakendamist optikas ja tahke keha füüsikas. 1968. aastal avaldatud venekeelne monograafia lisanditega kristallide optiliste spektrite teooriast tõlgiti USA-s inglise keelde. Sellest kujunes füüsikamaailmas nõutud käsiraamat. Ühtlasi pani see tugeva aluse Karl Rebase loodud tahkise spektroskoopia koolkonnale Tartus. Üks tema saavutusi on koos õpilastega arendatud optilise resonantse sekundaarkiirguse teooria, mis oli uue optilise nähtuse kuuma luminestsentsi avastamise alus.

 

 

 

 MAAILMAST


Foto: Bhumi T Patel/Microbewiki

 

Ebola viirusnakkuse puhang Lääne-Aafrikas on lõppenud

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvaheliste tervise-eeskirjade erakorraline komitee teatas 29. märtsil, et Ebola viirushaiguse puhang Lääne-Aafrikas on lõppenud. Erakorraline olukord kehtestati piirkonnas 8. augustil 2014. aastal. Kehtetuks on kuulutatud ka varasemad reisimise ja kaubanduse piirangud. Ajaloo ulatuslikem Ebola-puhang sai alguse 2013. aasta detsembris Guinea lõunaosas. Epideemia kõrghetkel levis Ebola viirus Guineas, Libeerias ja Sierra Leones. Kokku registreeriti üle 28 000 haigusjuhu, nendest surmaga lõppes üle 11 000. 

Terviseamet

 


Hõberemmelgas (Salix alba) (foto: MPF/Wikimedia)

 

Soomlased püüavad pajust kõik kasuliku kätte saada

Soome VTT tehnilise uurimiskeskuse ja Aalto ülikooli teadlased uurisid poolteist aastat ühiselt, kuidas võimalikult tõhusalt kasutada paju biomassi. Mõistliku töötluse korral on paju silmapaistvalt hea etanooli tootmiseks sobivate suhkrute allikas. Selle protsessi kaassaaduses ligniinis, kiududes ja koores leiduvatest ainetest saab valmistada keskkonnahoidlikke kemikaale ja bioaineid.

Etanooli saagis suureneb tunduvalt, kui enne keetmist ja fermentatsiooni eraldatakse biomassist koor. Koort uuriti põhjalikult ja leiti hulk kasulikke osiseid. Nende seas on füsioloogiliselt aktiivseid ja mikroobivastaseid aineid, mida saab kasutada bioprotsessides kahjulike bakterite kasvu pärssijatena. Koores sisalduvad kiudained on teistsuguse koostisega kui puidukiud; nende omadusi ja võimalikke kasutusalasid hakatakse uurima jätkutöödes. Omaette uurimusi vajavad ka pajuistandike ning pajutöötluse keskkonnamõjud, samuti majanduskasu. Ilmselgelt suureneb tasuvus sobivate koorimisvahendite olemasolu korral.

Vajadus keskkonnahoidlike kemikaalide ja taimse toorme järele kasvab sedamööda, kuidas suureneb surve vähendada süsihappegaasiheidet ja naftapõhiste lähteainete tarvitust. Pajust saab soodsalt toota ka taastuvenergiat. Tegu on vähenõudliku kiirekasvulise taimega, keda on odav kasvatada ja kes kasvab hästi ka üleujutusohtlikel ja toitainevaestel aladel, mis metsa- või põllumaaks ei sobi. Kasvades kasutab paju tõhusalt toitaineid ning sobib vähendama põllumajanduslikku või turbatootmisest lähtuvat toitaineliiga vooluvees.

VTT/Uudistaja

 


Rajakaamerast saadud fototõestus: aasia taapir on Batang Gadise rahvuspargis olemas (foto: Camera Traps Batang Gadis National Park and Conservation International)

 

Põhja-Sumatra rahvuspargis jäi rajakaamera pildile 29 loomaliiki

Rahvusvaheline looduskaitseorganisatsioon Conservation International (CI) paigaldas koostöös Batang Gadise rahvuspargi töötajatega pargi loomaradadele kaamerad, et saada ülevaade seal tegutsevatest liikidest. Umbes kuu ajaga saadi pildile 29 loomaliiki, nende hulgas on ka viis ohustatud imetajat: tiigri Sumatra alamliik (Panthera tigris sumatrae), jaava soomusloom (Manis javanica), punahundi alamliik adjak (Cuon alpinus javanicus), pantrikuliik Neofelis diardi ja aasia taapir (Tapiricus indicus).

Põhja-Sumatra on ainus Indoneesia piirkond, kus elab aasia taapir; ettevaatlikku looma õnnestub väga harva kohata. Nüüd saadi teada, et ühel siinsel taapiril on pojad. CI Indoneesia haru töötajate sõnul on selline hulk liike lisatõestus, et suurem osa rahvuspargist on rahvusvahelise tähtsusega elurikkuse võtmeala, mistõttu tuleb seal ettevaatlikult ja tõhusalt toimetada. Ühtlasi rõhutati rahvuspargi tähtsust kohalikule kogukonnale: see tagab põllumajandusele vajaliku magevee. Kuna põllupidamine on põhiline sissetulekuallikas 80% elanikele, on ala kaitstus oluline ka inimestele.

CI sõlmis 2014. aastal rahvuspargiga vastastikuse mõistmise memorandumi, mis on ühiste kaitsetööde alus ning aitab pargi töötajaid harida ja arendada nende oskusi. Niisama tähtis on teavitada kohalikke elanikke ja omavalitsusi, sest siiani on haruldasi loomi ohustanud esmajoones metsaraie ja -põlengud ning jaht. Talupidajaile jagatakse loodushoiuteadmisi CI kestlike maastike programmi kaudu.

CI Indoneesia haru asepresidendi Ketut Sarjana Putra sõnul võiks just ohustatud taapir olla siinseid elurikkuse väärtusi rõhutav sümbol. Aasia taapir on kantud rahvusvahelist loomakaubandust reguleeriva CITESi konventsiooni esimesse lisasse ning maailma looduskaitseliidu (IUCN) punases nimekirjas on ta eriti ohustatud (endangered) liikide kategoorias. On karta, et liigi arvukus võib järgmise 30 aastaga kahaneda poole peale.

Conservation International / Uudistaja

 

 

 

 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


Toimetanud Katre Palo

 

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com


Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/