LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Eesti vabariigi juubelikuu Eesti Loodus
Alustuseks tutvustame pikemalt 100-aastase Eesti rahvussümboleid: suitsupääsukest, rukkilille, paekivi, räime ja pääsusaba. Tasub tuletada meelde, et rukkilill valiti rahvuslilleks 50 aastat tagasi ehk Eesti vabariigi esimese juubeli aastal. Meenutame Võnnu kirikaias kasvanud tamme, istutatud ligi 200 aastat tagasi: puu istutanud kirikuõpetaja Eduard Philipp Körber ennustas juba tollal, et eesti rahvas saab vabaks.
Veebruarinumbrist saab ülevaate aasta linnu metsise tegevusjälgedest, uutest eestikeelsetest meteoroloogiaterminitest, talimatka suuskadest ja suusavarustusest, Lõuna-Aafrika loodusest, suur-kirjurähni eluolust, Facebooki linnupildistamisvõistluse tulemustest ja liivatee kasulikest omadustest. Intervjuus Eesti teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomerega koorub aga välja tõdemus, et teadlased peaksid oma ideede ja teadustöö tulemuste tutvustamisel kasutama rohkem sotsiaalmeediat.
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID
25. veebruari „Maailmamixis“ räägib paevana Rein Einasto Eesti rahvuskivist; Einasto on olnud Loodusajakirja väljaannete viljakas autor. Foto on tehtud 2011. aastal Teaduskabareel, taustal teine teenekas geoloog Alvar Soesoo (foto: Martin Vällik / Wikimedia)
Kes ja millal rääkis/räägib Loodusajakirjast raadiotes?
Raadios Elmar iga pühapäev kell 15–17 eetrisse minevas saates „Maailmamix“ on veebruaris Loodusajakirja väljaannetes ilmunud lugudele jutulisa pakkunud Tõnis Korts, kes pajatas 4. veebruaril Eesti Metsa talvenumbri tegelasest koprast, ja Jüri Kamenik, kes tegi 11. veebruaril juttu uutest oskussõnadest, eelkõige meteoroloogiaterminitest; neist on ta koos Ott Tuulbergiga kirjutanud Eesti Looduse veebruarinumbris.
Eeloleval pühapäeval, 18. veebruaril, räägib Tartu ülikooli geenitehnoloogia doktorant Lehti Saag eestlaste geneetilisest ajaloost. Koos kolleegide Kristiina Tambetsi ja Mait Metspaluga on Lehti Saag avaldanud tänavuse aasta esimeses Horisondis artikli „Kust me tuleme. Demograafiline ajalugu eestlase geenides“. 25. veebruari saates saab sõna paevana Rein Einasto: muidugi selleks, et rääkida oma pikaajalisest lemmikuurimisobjektist paekivist, millest suuresti just tänu Einastole ongi saanud rahvuskivi; kõiki „rahvusasju“, sealhulgas paekivi, on käsitletud Eesti Looduse veebruarinumbris (vaata eelmist lugu!). „Maailmamixi“ saateid saab järelkuulata Elmari taskuhäälingust aadressil podcast.elmar.postimees.ee/saated/maailmamix.
Pärast mitu nädalat kestnud vaheaega – selle asemel oli eetris saade „Teel olümpiale“ – tuleb 15. veebruaril 10.05 taas Kuku raadios eetrisse saade „Loodusajakiri“. See koosneb nüüd kahest kaheksaminutilisest osast. Esimeses saates teevad ajakirja Eesti Mets peatoimetaja Kristiina Viiron ja saate autor Toomas Jüriado ülevaate Eesti Metsa viimasest numbrist. Endiselt leiab varasemad saated Kuku raadio taskuhäälingust (podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri), aga nüüd ka Loodusajakirja kodulehelt (www.loodusajakiri.ee/raadiosaated).
EESTI SÕNUMEID
Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees bioloog Andres Koppel saab presidendilt Valgetähe III klassi teenetemärgi (foto: Ave Maria Mõistlik / Wikimedia)
Eesti tunnustab iseseisvuspäeva eel teenetemärkidega 166 inimest
Presidendi kantselei teatas 5. veebruaril, et president Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid 166 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti elu paremaks.
Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindla tegevuse eest ning lojaalsuse eest põhimõtetele, millele toetub nüüdisaegne Eesti: avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele.
Teenetemärgi saajate seas on ka ökoloog ja teaduse populariseerija Andres Koppel (Valgetähe III klass), metsateadlane, Eesti maaülikooli professor Andres Kiviste, mahepõllumajanduse edendaja Anne Luik, füüsikateadlane Romi Mankin (kõik kolm on pälvinud Valgetähe IV klassi autasu) ja ulukiuurija Peep Männil (Valgetähe V klass).
President annab teenetemärgid üle 21. veebruaril TÜ Narva kolledžis.
Vaata lähemalt bit.ly/2EjYg1L.
Vabariigi presidendi kantselei / Uudistaja
Teaduse elutööpreemia pälvinud Mall Hiiemäe on olnud ka Loodusajakirja väljaannete viljakas autor (foto: www.folklore.ee)
Teaduse elutööpreemia saavad Mall Hiiemäe ja Agu Laisk
Teenetemärkidest päev varem, 20. veebruaril, antakse Haapsalus Läänemaa ühisgümnaasiumis kätte tänavused riiklikud teaduspreemiad.
40 000-eurose teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest saavad rahvaluuleteadlane, Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe ja akadeemik, TÜ emeriitprofessor füüsik Agu Laisk; 50 000 euro suuruse silmapaistva avastuse preemia TTÜ tarkvarateaduse instituudi professor Ahto Buldas teadus- ja arendustöö „E-ühiskonna alustehnoloogiad“ eest.
Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad saavad Ülle Kotta (täppisteadused); Tanel Tenson (kollektiivi juht), Vasili Hauryliuk, Arvi Jõers, Niilo Kaldalu, Karin Kogermann, Ülo Maiväli ja Marta Putrinš (keemia ja molekulaarbioloogia); Jarek Kurnitski (tehnikateadused); Joel Starkopf ja Annika Reintam Blaser (arstiteadus); Ülo Niinemets (geo- ja bioteadused); Rein Drenkhan (põllumajandusteadused), Ringa Raudla (sotsiaalteadused) ning Martin Ehala (humanitaarteadused).
Vaata lähemalt bit.ly/2siTpZ7.
HTM/Uudistaja
Üks kolmest esimesest Eesti teaduste akadeemia sõbrast on riigikogulane Krista Aru (foto: Erik Peinar, riigikogu kantselei / Wikimedia)
Teaduste akadeemia on valinud esimesed teaduste akadeemia sõbrad
Eesti teaduste akadeemia (TA) on ajaloos esimest korda andnud välja teaduste akadeemia sõbra tiitlid. Tunnustatud said aunimetuse 31. jaanuaril riigikogu konverentsisaalis toimunud TA 80. aastapäeva aktusel.
Sõbra tiitli pälvisid Postimehe ajakirjanik Marti Aavik, kes on arendanud akadeemias sündinud ideed löövateks ja populaarseteks avalikeks üritusteks ning motiveerinud teadlasi oma peidus olnud mõtteid avalikkuse ette tooma; siseministeeriumi osakonnajuhataja Ruth Annus sügava huvi ja imetoreda panuse eest akadeemia uudsetesse töövormidesse ja ideede eest, mis on aidanud kergendada teadlaste riikidevahelist liikumist, ning riigikogu liige Krista Aru väärtuste väsimatu esindamise ja tutvustamise eest kõigis oma ametites.
Eesti teaduste akadeemia / Uudistaja
Foto: www.hooandja.ee
ERM-is avati fotonäitus „Eesti läbi 100 silmapaari“
Alates 3. veebruarist saab ERM-is vaadata Eesti vabariigi juubelile pühendatud fotonäitust „Eesti läbi 100 silmapaari“. Toomas Volkmanni portree- ning Tõnu Tunneli ja Tõnu Runneli meeleolufotod jutustavad pildikeeles Eesti sajandi lugu.
Rändnäituse ühe korraldaja Kaire van der Toorn-Guthani sõnul on fotodele jäädvustatud kõik eesti kultuuri pühendunud kandjad: „On nii tuntud eestlasi kui ka hulganisti neid, kellega kohtute esimest korda. Kõige vanem neist on sündinud 1918. ja kõige noorem 2017. aastal ehk iga Eesti Vabariigi aasta kohta üks portree.“
Portreteeritute hulgas on helilooja Arvo Pärt, moekunstnik Aldo Järvsoo, kirjanik Hando Runnel, laulja Tommy Cash, kirjandusteadlane Mihhail Lotman, pesudisainer Kriss Soonik-Käärmann, „Teeme ära!“ juht Eva Truuverk, ERR-i korrespondent Moskvas Anton Aleksejev, lasteraamatute illustraator Ilon Wikland, kirjanik ja lavastaja Jim Ashilevi, dirigent Paavo Järvi, Eesti vanim šokolaadimeister Otto Kubo, vigursuusataja Kelly Sildaru jpt.
Näitusel on ka sada vaadet Eesti tuntuimatest paikadest, ehitistest, emotsioonidest, saavutustest ja fenomenidest, mis annavad meie kultuurist, loodusest, tehnikasaavutustest, köögist ja kommetest aimu ka inimesele, kes Eestit ei tunne. Kujutatu seovad ühtseks tervikuks lühitekstid eesti ja inglise keeles.
Näitust saab ERM-i B-fuajees vaadata 31. märtsini. Välja on antud ka (kinke)raamat, mis sisaldab kõiki näituse fotosid.
ERM/Uudistaja
Soome Ranua loomapargi karu Palle-Jooseppi ärkab talveunest (foto: Kaisa Siren / www.slate.com)
Ettevaatust: karudel on taliuinak pooleli!
Keskkonnaamet meenutas 9. veebruari pressiteates, et looduskaitseseaduse järgi kehtib teadaoleva pruunkaru talvituskoha ümbruses 300 meetri raadiuses talvituspaiga kaitse kuni talvitusperioodi lõpu, 15. aprillini.
Pruunkarud veedavad külma ja lumikattega talve turvalises kohas taliuinakut tehes. Tavaliselt valib karu oma eluterritooriumil paikneva rahuliku varjatud koha: tormimurruga kaetud rägastiku, noore kuusetihniku keskel paikneva lohu või mõne muu loodusliku varjepaiga.
„Täiskasvanud emakarul sünnivad taliuinaku ajal 1–4 poega. Karud poegivad üle aasta. Taliuinak on meie suurima loodusliku kiskja elukäigus kõige häirimistundlikum periood. Emakaru eemale peletamisel seame suurde ohtu abitud karupojad ning juhul, kui emakaru ei tule tagasi, pojad hukkuvad,“ selgitas keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi, miks karusid ei tohi segada.
Karu talvituspaiga avastanud isik on kohustatud sellest esimesel võimalusel teatama keskkonnaametile ning kohe tuleb peatada talvituspaiga ümbruses metsandus-, jahindus- ja muu tegevus. Keskkonnaamet kehtestab kaitsekohustusteatisega talvitusperioodi lõpuni talvituspaiga kaitse.
Jaanuari lõpus teavitas raiet tegeva osaühingu Lignator Mets esindaja keskkonnaametit Lõuna-Eestis raietööde ettevalmistuse käigus avastatud tõenäolisest pruunkaru talvituspaigast. Tööd peatati omal algatusel ning talvituspaiga ümber seati ajutine kaitse. Keskkonnaamet tunnustab metsamajandajat mõistliku ja kiire tegutsemise eest.
Keskkonnaamet/Uudistaja
Noore looduskaitsja tiitli pälvinud Virve Sõber mullu Abrukal (foto: erakogu)
Noore looduskaitsja auhinna on pälvinud Virve Sõber
Eestimaa looduse fondi (ELF) 2017. aasta noore looduskaitsja auhinna on pälvinud TÜ teadur Virve Sõber, kes paistis mullu silma vabatahtliku panusega planeeritava puidurafineerimistehase keskkonna- ning sotsiaalmajanduslike mõjude käsitlemisse.
ELF-i juhatuse ja konkursi žürii liikme Siim Kuresoo sõnul tõi Virve Sõber avalikku diskussiooni analüütilise ja tasakaaluka vaatenurga. „Vabatahtlik panustamine kogu ühiskonda puudutavasse olulisse protsessi teadustöö ja pere kõrvalt näitab pühendumust ning elukeskkonnast hoolimist,” lisas Kuresoo.
Virve Sõbra sulest ilmus mullu oktoobris Postimehe artikkel „Kas ja millist kasu saaksid Eesti elanikud tselluloositehasest?“, samuti andis ta Eesti teaduste akadeemia seminaril ülevaate teemast „Eesti puidukeemia perspektiivid“ ning oli üks Tartu linnavalitusele tselluloositehase planeeringu asjus tehtud avaliku pöördumise algatajatest.
Virve Sõber on TÜ zooloogiaosakonna teadur, kes tegeleb teadustöös laialdaste teemadega alates tolmeldajate ja taimede vastasmõjudest kuni invasiivsete liikide edukust mõjutavate teguriteni. 2010. aastal kaitses Virve Sõber doktoritöö „Biootiliste vastasmõjude roll taimede paljunemisedukuses“.
Noore looduskaitsja auhinda on antud välja alates 2005. aastast, eesmärk on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis põlvkonniti. Auhinna saaja otsustab ELF-i kokku kutsutud žürii, kuhu tänavu kuulusid Peep Männil, Annely Esko, Siim Kuresoo ning Kaja ja Aleksei Lotman. Auhinnafondi panustasid ettevõtted 360 Kraadi, Natourest, Estonian Nature Tours ja Rewild. Auhind, millega kaasneb 1000-eurone stipendium, anti kätte 5. veebruaril ELF-i 27. sünnipäeva tähistamisel.
2016. aasta nooreks looduskaitsjaks valiti Annely Esko keskkonnaametist, eriauhinna pälvisid loodusteadlane Liina Remm ning kodanikuaktivist Linda-Mari Väli. Varem on auhinna pälvinud Riho Kinks, Aveliina Helm, Renno Nellis, Indrek Tammekänd, Ulvar Käärt, Murel Merivee, Tarvo Valker, Marek Sammul, Peep Mardiste ja Asko Lõhmus.
ELF/Uudistaja
Musta mere äärne kuurort Kuldsed Liivad Bulgaarias on eestlaste seas järjest populaarsem (foto: Toomas Jüriado)
Eestlased on üha reisihimulisemad, mujalt tulnud inimesed huvituvad Eestist aina enam
Eesti Pank avaldas 8. veebruaril statistikateate „Eesti elanikud reisivad üha rohkem“ (bit.ly/2nOt0xu). Eestist reisitakse traditsioonilistesse puhkusepaikadesse järjest enam; välisturistid kulutasid möödunud aastal Eestis hinnangute järgi ligi 1,2 miljardit eurot ehk 3% rohkem kui 2016. aastal.
2017. aastal väisasid Eesti elanikud teisi riike 3,7 miljonil korral ehk 5% rohkem kui 2016. aastal. 80% külastustest jäi EL piiridesse ja nende arv suurenes aastaga 100 000 võrra. Iga viies reis tehti Soome, kuid nende arv kahanes siiski 2%.
Bulgaariasse ja Kreekasse tehtud puhkusereiside arv suurenes endiselt, vastavalt 17% ja 11%. Horvaatia-reiside arv on kasvanud juba seitse aastat järjest ning on kümne aastaga kolmekordistunud. Pärast 2016. aasta langust on taas kogunud populaarsust Türgis ja Egiptuses asuvad puhkusepaigad: sinna reisiti vastavalt 35% ja 75% rohkem. Eesti elanike reiside arv SRÜ riikidesse suurenes aastaga 6%. Venemaad külastati sama palju kui 2016. aastal ehk 275 000 korda.
Välisturistide arv suurenes eelmisel aastal 3%. Eestis käidi rohkem kui kuuel miljonil korral. Soome turistide arv kahanes 5%, nad hõlmasid külastajate üldarvust 35%, s.o seni väikseim näitaja alates 2008. aastast. Teiste EL riikide elanike reiside hulk Eestisse suurenes 10%. Märkimisväärselt rohkem on Eestisse reisitud Ühendkuningriigist (20%) ja Belgiast (54%), mis oli osaliselt tingitud Eesti EL Nõukogu eesistumisest. Endiselt suureneb Aasia riikidest pärit turistide arv. Mullu oli nende osakaal ajaloo suurim, 5% külastajate üldarvust, ning kümne aastaga on nende arv viiekordistunud. Venemaalt tehti Eestisse ligi 900 000 reisi ehk 4% rohkem kui 2016. aastal. Teistest SRÜ riikidest tuli pisut vähem turiste. Märkimisväärselt, kolmandiku võrra, harvenesid valgevenelaste reisid Eestisse.
Hinnangute järgi kulutasid välisturistid mullu Eestis ligi 1,2 miljardit eurot ehk 3% rohkem kui 2016. aastal. Eesti reisiteenuste eksport oli 2017. aastal hinnanguliselt 1,4 miljardit eurot, kümne aastaga suurenes see 70%.
Eesti Pank / Uudistaja
Uue taskugiidi kaanepilt (www.tartu.ee)
Tartus on ilmunud isemoodi taskugiid
Jaanuaris esitleti Tartu linnaraamatukogus seikluslikku teejuhti „Kirjanduslikud (eksi)rännakud Tartus“, mis kutsub inimesi linnas uitama ja nägema paljusid paiku teistsuguse pilguga.
Taskusse mahtuvast teejuhist leiab jalutuskäikude soovituslikud marsruudid (kesklinn, Supilinn, Karlova) ja teele jäävate kohtadega seotud katkendid eesti ilukirjandusteostest. Tsiteeritud autorite valik on lai ja esinduslik: Oskar Lutsust Valdur Mikitani, Mercast Betti Alverini.
Raamat pakub avastamisrõõmu nii tartlasele kui ka turistile; parema orienteerumise nimel on lisatud tänavakaart. Mehis Heinsaare kõhkleja Bernard hoolitseb selle eest, et teekond ei kujuneks liiga sirgjooneliseks, ja edukamal ekslejal on oht kohata oma rännakul ka Tartu Vaimu.
Teejuhi on UNESCO kirjanduslinna tegevuste raames üllitanud linna kultuuriosakond; teose on koostanud Katrin Raid, Halliki Jürma ja Maia Tammjärv. Illustratsioonide ja kujunduse autor on Jaan Rõõmus. Raamat on koostatud linnaraamatukogu andmebaasi „Tartu ilukirjanduses“ järgi (teele.luts.ee).
Tartu linnavalitsus / Uudistaja
Põlismetsades, kuuskede lagunevatel lamatüvedel kasvav poropoorik sai kaitse tegevuskava (foto: Indrek Sell)
Keskkonnaamet kinnitas ohustatud poropooriku kaitse tegevuskava
Selleks et kaitsta esimesse kaitsekategooriasse kuuluvat haruldast poropoorikut, tuleb hoiduda metsa majandamisest seene elupaikades.
Poropoorik on äärmiselt ohustatud torikseen ehk rahvakeeli puuseen, mis kasvab põlismetsades, kuuskede lagunevatel lamatüvedel. Seda seent on Eestis leitud vaid kuuest asukohast ning ka Euroopas on poropoorik harv liik.
Esimest korda leidis Erast Parmasto poropooriku 1969. a Järvselja põlismetsast. Varem leiti poropoorikut vaid Muraka ja Järvselja kaitseala metsadest, kuid viimase kahe aasta jooksul on leitud uued kasvukohad ka Alam-Pedja kaitsealalt ja Karula rahvuspargist.
Kuna poropoorik on seotud põlismetsade ja kuuse lamatüvedega, ohustab teda metsamajandus, eriti kuusikute raie ja lamapuidu eemaldamine. Et paremini mõista selle haruldase seeneliigi seisundit, ohutegureid ja osata planeerida liigi hoidu Eestis, on nüüdseks välja töötatud poropooriku kaitse tegevuskava (vaata bit.ly/2G2DaRX). Selle järgi tuleb hoida alles kõik teadaolevad poropooriku leiukohad ja teha uute võimalike leiukohtade inventuur.
Puuseente olemasolu on hea metsa loodusliku seisundi ja elurikkuse näitaja: mida rohkem on põlismetsas sellised seeni, seda suurem on metsa üldine liigirikkus. Nagu teistel torikseentel on poropoorikul puidu lagundajatena oluline roll metsa aineringes, kui puidu lagundamisel vabanevad mulda taimekasvuks vajalikud ained.
Varem on keskkonnaamet kinnitanud veel nelja ohustatud ja esimese kaitsekategooria seeneliigi, nimelt krookustoriku, leht-kobartoriku, lilla põdramoka ja lõhe-lehtervaheliku tegevuskava.
Keskkonnaamet/Uudistaja
TASUB OSALEDA
Näituse kuulutus (kuvatõmmis www.parnumuuseum.ee)
„Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn“
on 3. veebruaril Pärnu muuseumis avatud näitus. See viib huvilise 100 aastat ajas tagasi, et vastata järgmistele küsimustele: millised segased ajad valitsesid Eestis aastal 1918?, miks loeti manifest esimest korda ette just Pärnus?, millised sündmused eelnesid Eesti Vabariigi väljakuulutamisele?
Näitusesaalis ootab vaatajat manifesti ettelugemise taaslavastus, ülevaatlik valik fotosid, elamusnurk rohelise ekraani ehk green screen’iga ning palju muud põnevat. Suure näituseelamuse saab 23. või 24. veebruaril, sest siis on väljas ka originaaldokument „Akt Eesti demokraatliku vabariigi väljakuulutamise kohta Pärnu linnas“.
Näitust saab vaadata kuni 25. märtsini.
Foto: Vahur Lõhmus / www.ajaloomuuseum.ee
Eesti ajaloomuuseumi Maarjamäe loss
teeb taas uksed lahti 15. veebruaril: avatud on Eesti ajaloomuuseumi suurnäitus „Minu vaba riik“ ja lastele tegutsemisrõõmu pakkuv „Laste vabariik“.
Lossi endine suvesaal on saanud uue kuue, kuid omale kohale on jäänud pannoo „Rahvaste sõprus“, mille kunstnik Evald Okas maalis 1987. aastal revolutsioonimuuseumi jaoks.
Peale lossi ootavad Maarjamäe ajalookeskuses huvilisi Eesti filmimuuseum, lossipark ja laste mänguväljak. Maarjamäe lossis saab merevaatega restoranis nautida nii toitu kui ka keskkonda ja muuseumipoest leiab mälestuseks kingitusi.
Teodor Lippmaa oli Eestis esimene akadeemik, kelle valis Eesti teaduste akadeemia liikmetest koosnev täiskogu (foto allikas: www.ut.ee)
Akadeemik Teodor Lippmaa rändnäitus kolis Tallinna
Teaduste akadeemia 80. aastapäeva puhul avati 1. veebruaril akadeemik Teodor Lippmaa (1892–1943) auks näitus. Seda saab Tallinna ülikooli akadeemilises raamatukogus vaadata veebruari lõpuni. Näituse koostaja on Ülle Reier, projektijuht Inge Kukk ja kujundaja Riina Eerik.
Eelmisel Negavati konkursil sai esikoha Tallinna tehnikaülikooli ja Tallinna tehnikakõrgkooli projekt „Põhunõu“ (kuvatõmmis „Põhunõu“ videost)
Negavatt kingib Eestile nutikaid ressursisäästuideid
Keskkonnainvesteeringute keskus korraldab viiendat aastat ressursisäästuvõistlust „Negavatt“, mis ootab taas 18–30-aastaste noorte nutikaid ideid. Neist parimad tehakse kuni 10 000 euro eest teoks. Ideede esitamise tähtaeg on 25. veebruar. Idee puhul võib tegu olla nii toote kui ka teenusega, mis aitab säästa ressursse või edendada teadlikkust kodus, koolis, linnakeskkonnas või kogu maailmas.
Võistlusele esitatud projektide hulgast valitakse välja viisteist parimat, mis saavad edasi järgmisesse etappi. Edasipääsenuid ootab 17.–18. märtsil ees seminar, kus koolitaja Mart Kikase ja mentorite käe all vormitakse ideid reaalsemaks. „Negavati“ finaali pääseb seitse kõige nutikamat ja läbimõeldumat ideed, finaal toimub 31. mail. Esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot, et oma idee ellu viia. Teavet võistluse kohta leiab võrgupaigast www.negavatt.ee ja Negavati Facebooki-lehelt.
Linnuatlas on kauaoodatud teos, mis põhineb aastatel 2003–2009 tehtud välitöödel ja on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena (allikas: www.eoy.ee)
Eesti linnuatlase ettetellimine
Alanud on Eesti haudelinde käsitleva raamatu „Linnuatlas. Eesti
haudelindude levik ja arvukus“ ettetellimuste vastuvõtt. EOÜ annab teose välja oma kulu ja kirjadega. Tellimusi saab esitada kuni 15. märtsini.
Tegemist on viimase 25 aasta kõige põhjalikuma Eesti haudelinde käsitleva raamatuga. Kuni 15. veebruarini saab linnuatlase üllitamise toetuseks teha annetusi, annetajate nimed trükitakse raamatus ära.
Kogu info linnuatlase ettetellimise ja annetamise kohta leiab aadressilt https://www.eoy.ee/node/1089.
Kuvatõmmis Linnuvaatleja portaali avalehest
Taas algab Linnuvaatleja määramisvõistlus,
mis kestab veebruarist novembrini. Iga kalendrikuu alguses ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta. Võistlus korraldatakse kahes raskusastmes: algajad ja edasijõudnud; vanusepiiranguid ei ole.
Täpsed reeglid ja esimese vooru küsimused leiate Linnuvaatleja veebilehelt www.linnuvaatleja.ee.
Allikas: Facebook
„Üleminekuõhtu: Tartu üleminekualgatused“
toimub Tartu loodusmajas 21. veebruar kell 18–21. Üleminekuõhtute sarja korraldab koos loodusmajaga „Elava Tartu liikumise“ korraldusrühm ja see on mõeldud inimestele, kes on huvitatud, millistel viisidel saame ise linnas säästlikumalt toimida.
Tartus tegutseb mitu algatusrühma, kes oma tööga panustavad elava ning jätkusuutliku linnakeskkonna arengusse. Nende eestvedajad tutvustavadki seekord oma tegevusi ja nende tagamaid ning tulevikuplaane. Ürituse lõpetab arutelu ning ideede ja kontaktide vahetus.
„Elava Tartu liikumine“ põhineb iga tartlase võimalusel aktiivselt panustada linna säästvasse arengusse. See on kodanike liikumine ja võrgustik, mis ühendab inimesi, kes on teadlikud sellest, et elava ja jätkusuutliku Tartu loomine on kodanike enda kätes. Algatus on inspireeritud ülemaailmsest liikumisest „Towns in transition“, vaata www.transitionnetwork.org.
Veebruarikuu katse logo (allikas: www.huvitavbioloogia.ee)
Lasteaedadele mõeldud looduskatsete projekt,
mille on korraldanud huvitava bioloogia kool (HBK), jätkub veebruaris katsega, kus uuritakse, kuidas hülged külmas vees sooja hoiavad. Katse materjalid on HBK kodulehel bit.ly/2BRHrcL. Katse tegemist kujutavate fotode saatmise tähtaeg on 28. veebruar. Fotod koos lasteaia ja rühma nimega palutakse saata e-postiga: helen@huvitavbioloogia.ee.
Vaata projekti kohta 17. jaanuari Uudistajast bit.ly/2nPMq58.
Pöialpoisi näpunukk (allikas: www.huvitavbioloogia.ee)
Alanud on lasteaialaste näpunukunäidendite rahvahääletus
Samas 17. jaanuari Uudistajas kirjutasime ka teisest HBK ettevõtmisest, näpunukuetenduste konkursist „Pöialpoiss peab sünnipäeva”. Sellele laekus võistlustöid üle 60 lasteaiarühmalt üle Eesti.
Võistlustöödega saab tutvuda ja oma lemmikute poolt hääletada HBK Facebooki-lehel. Rahvahääletus kestab seal 23. veebruari südaööni. Võitjad avalikustatakse Eesti vabariigi 100. aastapäeval.
Jaan Mettiku fotol eelmise aasta näituselt on kambria
Tallinna botaanikaaed teatab,
et 24. veebruaril, vabariigi 100. sünnipäeval, teeb aed kõigile kingituse: tasuta sissepääsu sel päeval. Külastage troopika- ja lähistroopika kasvuhooneid!
Aga 2.–11. märtsil tulevad traditsioonilised orhideepäevad, kus saab näha nii loodusest pärit orhideeliike kui ka aretatud sorte. Peale kõigile tuttavate kuukingade on väljas lai valik teisi troopilisi orhideesid: veenusekingad, paelkingad, vandad, tsümbiidiumid, epidendrumid, dendroobiumid, masdevalliad, ontsiidiumid ja paljud teised.
Hüva nõu, kuidas orhideesid kodus kasvatada, jagavad aastatepikkuse kogemusega spetsialistid. Mõlemal reedel, laupäeval ja pühapäeval, 2.–4. ja 9.–11. märtsil müüb taimi botaanikaaia pikaajaline koostööpartner osaühing Flores Aed OÜ.
Eelmise aasta TÜ botaanikaaia orhideenäituse võitja Riina Põldmaa veenuseking (Paphiopedilum) (foto: TÜ botaanikaaed)
Tartu ülikooli botaanikaaias
on orhideenäitus just samadel päevadel, 2.–11. märtsil, sellele eelneb samuti traditsiooniline orhideevõistlus. Osalema on oodatud hobiaednikud, kel on kodus kasvamas ja õide puhkenud mõni haruldane, huvitav või lihtsalt ilus orhidee ning kes soovib seda ka teistele näidata. Eeldus on muidugi see, et taim on hobiaedniku hoole all õide puhkenud.
Orhideevõistluse esikolmik selgitatakse välja rahvahääletuse tulemusena: kõigil orhideenäituse külastajatel on võimalik taimi hinnata ja valida oma lemmik. Võitjale, samuti teise ja kolmanda koha saanud taime omanikule paneb TÜ botaanikaaed välja väärilised auhinnad: orhideetaimed; aastaringse vabapääsme TÜ botaanikaaia kasvuhoonetesse saavad kõik konkursil osalejad.
Võistlusele saab orhideesid tuua 26. veebruarist 1. märtsini TÜ botaanikaaeda, Lai 38.
Tallinna loomaaia loodushariduskeskus (foto: www.tallinn.ee)
Tallinnas tuleb looduskultuuri seminar
Tallinna loomaaed ja TÜ semiootikaosakond korraldavad 22.–23. märtsil Tallinna loomaaia loodushariduskeskuses kahepäevase seminari „Looduskultuuri seminar: loodushoiu sõnumid“.
See on teine kohtumine sarjas „Looduskultuuri seminarid“: esimene, kaitsealadele keskendunud seminar peeti aasta tagasi. Seekord on vaatluse all loodushoiu kommunikatsioon: kuidas levivad avalikkuses suhtumised ja teadmised looduse ja loodushoiu kohta, kuidas tekivad kommunikatsioonikonfliktid ja mil moel neid lahendada.
Seminaril esinevad teiste seas Asko Lõhmus (TÜ zooloogia osakond), Annika Lepp (MTÜ Loomus) ja Leelo Kukk (keskkonnaamet). Seminari toetab uurimisprojekt PUT1363 „Paljuliigiliste keskkondade semiootika: agentsus, tähendusloome ja kommunikatsiooni-konfliktid“.
MAAILMAST
Üha rohkem leidub kahtlejaid suveajale ülemineku mõistlikkuses (foto: Toomas Jüriado)
Europarlament nõuab kellakeeramise mõju uurimist
Euroopa Parlamendis 8. jaanuaril vastu võetud resolutsioonis nõuavad saadikud Euroopa Komisjonilt, et suveaja korra direktiivi mõju tuleb põhjalikult uurida ja vajaduse korral esitada ettepanek see läbi vaadata.
Mitmed kodanikualgatused on näidanud, et inimesed on mures kaks korda aastas muudetava kellaaja pärast. Arvukate teadusuuringute põhjal ei ole suudetud teha lõplikke järeldusi, kuid on ilmnenud negatiivseid tagajärgi inimeste tervisele, kinnitavad EP liikmed vastu võetud resolutsioonis.
Resolutsioon võeti vastu 384 poolthäälega. 153 saadikut oli vastu ja 12 jäi erapooletuks. Kehtiv suveaja korra direktiiv sätestab siseturu toimimise huvides Euroopa Liidus ühise kuupäeva ning suveaja alguse ja lõpu.
Euroopa Parlament / Uudistaja
Abi on otsitud ökoduktidest, aga mõnigi selline suuri kulutusi nõudnud rajatis on osutunud üsna kasutuks (foto: wilderness-society.org)
Inimloodud takistused loomade liikumisteedel võivad põhjustada suuri probleeme
Nick Huisman on portaalis wilderness-society.org kirjutanud ökoloogilise sidususe tähtsusest ökosüsteemide tervisele. Kui keset linnastute „merd“ on vaid üksikud väikesed loodussaared, satub elustik suurde ohtu. Kui loomad ei saa ühest kohast teise liikuda, võib see tingida suuri probleeme.
Näiteks toob Huisman Rumeenias kerkinud karuprobleemi, millest ta on kirjutanud samas portaalis mullu 8. augustil (http://bit.ly/2BlsVZA). Selles riigis on suurim karuasurkond kogu Euroopas: umbes 6600 isendit. Paraku on tekkinud palju konflikte, sest aina sagedamini tulevad mesikäpad linna ninaesist otsima ja muutuvad ohtlikuks. Ehkki karu on Rumeenias range kaitse all, on valitsus andnud loa küttida hulga nn nuhtlusisendeid, et vaigistada nurinat looduskaitse aadressil.
Aga süüdistatavad looduskaitsjad ei pea tekkinud olukorra põhjuseks mitte karude muutunud iseloomu, vaid loomade põhjalikult rikutud elupaiku. Selle on Rumeenias põhjustanud eelkõige kontrollimatu, suures osas illegaalne raie. Taliuinakuks valmistuval otil pole enam kohti, kus rasvavaru koguda. Küll sobivad selleks hästi linnad, kus rohkesti leidub hästi lõhnavaid prügikaste kergelt riknenud banaanide, õunte ja muu taolise kraamiga.
Teadlaste hinnangul on inimesed muutnud 50–70% meie planeedi maast. Selle tõttu muutub elurikkus ja teisenevad ökosüsteemid ning loomad on sunnitud muutma sisseharjunud käitumisviise.
Ajakirjas Science on 26. jaanuaril ilmunud artikkel, mille valmimisele on kaasa aidanud ligi kümme tosinat autorit 24 riigist. Kirjutises on käsitletud inimeste mõju loomade liikumisele globaalses ja pikaajalises mastaabis. Uuringus jälgiti üle 800 looma 57 liigist, sealhulgas ahme, hunte, pruunkarusid, metskasse, metskitsi ja metssigu. Iga looma puhul tunti huvi, kuidas inimene on tema elu mõjutanud. Selle mõju alla käivad auto- ja raudteed, kanalid ja muud rajatised, valgusreostus, inimasustuse tihedus ja põllumajandusmaad. Selgus, et suure inimmõjuga piirkonnis liiguvad loomad 50–60% vähem kui looduslikel aladel.
Liikuv loom on tervele ökosüsteemile ja elurikkusele otsustava tähtsusega. Loomad kannavad edasi taimede seemneid ja aitavad neil levida. Röövloomad vajavad piisavalt suurt jahiala, et hankida küllaldaselt toitu. Asurkonnad peavad segunema, et geenivahetus tagaks terved järglased. Haigustel on vähem võimalusi hävitada terve isoleeritud loomarühm, kui nad saavad seguneda teiste kooslustega.
Et pikemas plaanis probleeme vältida, tuleb kaitsta tõelist puutumatut loodust, viimast väikseima inimmõjuga elurikkuse varjupaika.
wilderness-society.org / Uudistaja
LÕPUPILDID
Jaanuari keskel lõpuks ometi tulnud talv on veebruaris siiani vastu pidanud: pole olnud ei suurt pakast ega suurt sula ning lund on tasapisi aina juurde puistanud. Üks selliseid lumepäevi oli vähemalt Tartus ka 1. veebruar
Ilmateenistuse 2. veebruari lumekaardil polnud lumepaksuse näitajate hulgas enam kuigi palju ühekohalisi arve
Päikesepaiste on olnud pigem haruldasem kui lumesadu. Aga näiteks 4. veebruaril oli küll selget taevast. Fotol on Tartu vast kõige uuem sild, üks enam-vähem valmis Idaringtee omi
5. veebruariks oli „lumepealinnaks“ tõusnud Kehra
Tartu lumepaksus oli selle kaardi järgi üks kõige nigelamaid. Aga siingi olid esimesed suusarajad sisse aetud
Lumest hoolimata leidub ka jalgrattureid, vähemalt kinnitab seda sügisel Turusilla Annelinna-poolse otsa juurde paigaldatud jalgrattaloendur
Emajõe jääkattes oli 5. veebruaril veel „ajutisi puudujääke“
7. veebruari hommik tuli taas tuisuga. Need viirpuud mu koduakna all…
… on juba mitu nädalat elatanud kolme hallrästast. Vahel tikub tulema ka külalisi; kui need on samast liigist, siis aetakse nad enamasti minema
8. veebruari lumekaart: lumekiht on jälle tublisti kosunud
Läinud nädala lõpul ennustas ilmateenistus selleks nädalaks plusskraade. Linnas tikkus eile küll sulama, aga siiski mitte väga hullusti: pehme talv veel püsis. Eile teatati ka, et selle nädala lõpuks planeeritud Tartu suusamaraton tuleb tänavu täies mahus
Eilehommikune lumekaart oli selline; kõige paksem lumekiht oli nüüd Saaremaa idarannas!
Lumekaardid: www.ilmateenistus.ee, fotod: Toomas Jüriado
Loodusajakirjade väljaandmist toetab:
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
Eesti Looduse fotovõistluse lõpetamisele ja näituse avamisele
30. novembril kell 14 Tallinna teletornis (Kloostrimetsa tee 58A, vt http://www.teletorn.ee/) on oodatud kõiki huvilised.
Alustuseks kuulame Ingmar Muusikuse ettekannet “Kuidas saada lind pildile?”. Siis vaatame Eesti Looduse 17. fotovõistlusele saadetud paremaid pilte ja õnnitleme esile tõstetud fotode autoreid. Musitseerib Tõun.
Samas avatakse Eesti Looduse 2013–2016. aastate fotovõistluste pildivaliku näituse avamine. Näitus jääb teletornis avatuks 30. aprillini 2017.
Üritus on tasuta ja kestab kuni kolm tundi.