Uudistaja 16.04.2014

 Uudistaja

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

Eesti Looduse aprillinumber: ürgloodusest jäätmaadeni ja veekogude majandamiseni

Põhilugu kirjeldab jäätmaid, linnalooduse tähtsat osa. Pealtnäha tarbetul jäätmaal võib laiuda elurikas loodus, liblikarohked lilleniidud. Meelis Uustali artiklit täiendab Hanno Zingeli kirjutis loomariigi tungimisest linna. Meie linnalooduses on tulevikus kindlasti koht kana- ja raudkullil, miks mitte ka kassikakul ning rabapistrikul, kes hoiavad looduslikku tasakaalu, ohjeldades tulnukliikide, näiteks kodutuvide, faasanite või küülikute arvukust.

Pikemalt tutvustame tänavuse aasta liblikat päevapaabusilma ja aasta mulda, mullateadlaste valitud leostunud mulda. Lühemalt on kõne all aasta looma viigerhülge seisund ning aasta orhidee halli käpa käekäik, meeli köidab pildirohke artikkel rohukonna pulmadest. Taimharulduste rohkusest ja selle kaitsest Vilsandi rahvuspargis kirjutab Tarmo Pikner. Tõnu Ploompuu õpetab päevakajalises tööjuhendis, kuidas aasta puu paakspuu koorega lihavõttemune värvida.

Seekord on usutletud riigi teaduspreemia laureaate, metsapuude juurte uurijaid Krista Lõhmust ja Ivika Ostonen-Märtinit. Saame teada, et puu majandamine on nagu perekonna eelarve tegemine: puu peab jaotama ressursse juurte, tüve ja okste-lehtede vahel. Maa-alust juurestikku on uuritud märksa vähem kui maapealseid osi, kuigi see on ökosüsteemi seisukohalt ülioluline. Juureuurijatel jätkub tööd veel kauaks.

Tauno Jürgenstein põhjendab, miks peaksid veekogusid majandama just kalastusklubid. Arutlusteemasid on selles valdkonnas tõesti rohkesti.

Mitmes artiklis on meenutatud ajaloosündmusi. Tänavu aprillis on botaanik Elli Lellepi 100. sünniaastapäev; Lellep on õpetanud suurt osa 1950.–1970. aastatel Tartus õppinud bioloogidest. Aimur Joandi meenutab Eesti Aleksandrikooli osa ärkamis- ja haridusloos. Tiit Kändler arutleb essees looduse raha ja inimese raha seoste üle.

Koos aprillinumbriga on välja antud heliplaat „Eesti looduse helimaastikud”; tellijad said ajakirjaga kaasa ka Eesti ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja.

 


Heliplaat Eesti looduse helimaastikest

Kui seisame niidul ja kuuleme võsaritsika siristamist, saame heina sees tuulamata kindlaks teha, et see liik elab seal. Kui meil pole kalendrikuust aimu, saame hääle järgi öelda, et on juuli lõpp või august. Mitte ainult loomade hääled ei loo helimaastike eripära, vaid ka keskkond ise.

Aprillikuu Eesti Loodusega on kaasas heliplaat, millel kuuleme eri kooslustes tehtud salvestisi. Need annavad üldjoontes ettekujutuse, kuidas maastikud helide poolest erinevad ja millised liigid on neile tunnuslikud. Helisalvestised on valinud oma lindistuste hulgast Veljo Runnel, ühe lindistuse autor on Fred Jüssi. Plaadi koostamisel on liike aidanud määrata Uku Paal. Heliplaati on võimalik osta koos numbriga ajakirjanduse müügipunktidest ning alates maikuust meie kodulehe kaudu, ühtlasi toimetustest Tartus ja Tallinnas.

 

 
LOODUSAJAKIRJA UUDISED


Krimmi poolsaar satelliidipildil (allikas: Wikipedia)

 

Andrus Mölder räägib Kukus krimmitatarlastest

Kahes esimeses aprillikuu Kuku raadio saates „Loodusajakiri” tutvustas Eesti Metsa peatoimetaja Hendrik Relve ajakirja kevadnumbri olulisemaid artikleid.

Sel nädalal räägib riigita rahvaste asjatundja Andrus Mölder Krimmi poolsaare põliselanikest krimmitatarlastest: rahvuse päritolust ja tekkest, sõjakast ajaloost ning kurvast käekäigust viimase saja aasta jooksul. Horisondi märtsinumbris on ilmunud suurepäraselt ajastatud artikkel „Kelle oma on Qõrõm?”, autor ikka Andrus Mölder. Teda intervjueerib Toomas Jüriado.

Järgmise ja ülejärgmise nädala saadetes tulevad jutuks uue Eesti Looduse kirjutised.

 

 

 

 

EESTI SÕNUMEID 

 


Tänavune lühike talv tõi mitmed rändlinnud kohale üsna vara, nõnda pandi  linnade linnuvaatlusel valge-toonekurg kirja lausa kaheksas linnas (foto: Aleksander Kaasik/wikipedia)

 

Linnade linnuvaatlusel pandi kirja rohkelt liike

Märtsi viimasel nädalavahetusel oli kolmeteistkümnes linnade linnuvaatluspäev. Ürituse kordaminekule aitas igati kaasa soodne ilm ja varane kevad. Nõnda edastati vaatlustulemused koguni 21 linnast ning vaatlejaid oli kokku 116. Need on vaatluspäevade ajaloos rekordid. Tänavu laekusid esimest korda vaatlusandmed Kiviõli, Mustvee, Narva ja Sillamäe kohta. Kõigi osalenud linnade peale kokku saadi kirja 113 linnuliiki, mis on rohkem kui eales varem ja koguni 33 liigi võrra enam kui näiteks eelmisel, hilisel kevadel. Pikima liigiloendiga Haapsalus saadi kirja 79 linnuliiki, mis on senise parima, 2008. aastast pärit tulemuse kordus. Haapsalule järgnes linnade arvestuses Tallinn 78 liigiga, Paldiskis vaadeldi 75 liiki linde. Tähelepanuväärne on ka Tartu 73 liigiga, mis on sisemaa linnade rekord.

Varase kevade märke võis näha mitme ränduri rohkuses: valge-toonekurg pandi kirja kaheksas linnas, linavästrikke kahekümnes, võsaraati viies ning must-lepalindu kuues linnas. Muu hulgas nähti esimest kivitäksi ja kukkurtihaseid (Tallinn, Tartu). Siiski oli ka teist laadi üllatusi, näiteks ei saadud kusagil kirja sooparti, kuigi linde vaadeldi aktiivselt ka mitmes rannikulinnas. Tagasihoidlikul määral nähti ka vara saabuvaid kahlajaid: liivatüll sai kirja vaid Haapsalus, merisk Kärdlas, tikutaja vaid Tartus ja Tapal ning näiteks naaskelnokka ei kohatud üldse.

Ässliigid ehk need, keda nähti vaid ühes linnas, olid väikeluik, merivart, liivatüll ja roohabekas Haapsalus, merisk ja vesipapp Kärdlas, kivitäks Paides, punakurk-kaur ja krüüsel Paldiskis, suurkoovitaja Põltsamaal, kaelus-turteltuvi Tallinnas, roo-loorkull ja karvasjalg-viu Tartus ning väikepistrik Tõrvas.

Linnade linnuvaatluspäeva tulemused leiab veebilehelt http://www.eoy.ee/sites/default/files/linnalinnuvaatlus2014.xls.

EOÜ

 


 

Suurkiskjate tekitatud kahjud on vähenenud

Eelmisel aastal sai keskkonnaamet 203 taotlust suurkiskjate tehtud kahjude hüvitamise kohta ning kokku hüvitati kahjusid 121 332 euro eest.

Suurimat kahju tekitasid lambaid murdnud hundid: mullu hukkus seetõttu 647 lammast, kolmandiku võrra vähem kui näiteks 2011. aastal. Vähesel määral murdsid hundid ka vasikaid, koeri ja kodukitsi. Pruunkarud käisid mullu rüüstamas 157 mesitaru, ühtlasi hukkusid karude rünnaku tõttu mõned veised ja lambad. Et ilvese arvukus on Eestis tunduvalt kahanenud, siis tuleb tema tegevusega seotud kahjusid hüvitada üsna harva. Suurkiskjate kahju hüvitatakse peaaegu täiel määral, kahjusaaja kanda jääb seaduses ette nähtud omavastutus 64–128 eurot kahjude kohta aastas.

Keskkonnaametilt saab küsida toetust ka suurkiskajate kahjustuste vältimiseks tehtud kulutuste katteks: amet hüvitab 50% kuludest. Mullu laekus selliseid taotlusi 21 põllumajandustootjalt ning seda laadi kulutusi hüvitati kokku ligi 28 700 euro eest.

Looduskaitseseaduse ja Euroopa Liidu õigusaktide alusel hüvitatakse Eestis põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahju ning kulutused kahjustuste ärahoidmiseks.

Keskkonnaamet

 


Konnatõke hoiab konnad teele sööstmast (foto: ELF)

 

Konnad on rändel  

Alanud on kahepaiksete kevadränne talvituspaikadest sigimiskohtadesse, mistõttu palutakse autojuhtidel olla ettevaatlik ja hooliv teed ületavate konnade suhtes. Selleks et kahepaiksed ohutult üle tee aidata, peetakse tänavu taas Eestimaa looduse fondi ellu kutsutud konnatalguid „Konnad teel(t)”.

Eelmisel kahel aastal korraldas ELF konnatalguid suurematel maanteedel, tänavu aga kahes tihedama rände paigas: Piibe maantee alguses Tammikul ning Leie ja Oiu lähedal Viljandi maanteel. Teistes rändekohtades saavad loodusest lugupidavad inimesed ise konnatalguid pidada. Nõnda on aktsiooni veebilehel ennast kirja pannud ligi kolmkümmend konnatalgu korraldajat, keda ELF on koolitanud ja aidanud varustust leida. Peale selle on ennast registreerinud umbes sada talgulist, kes on valmis vajaduse korral konnadele appi ruttama.

Kõiki inimesi kutsutakse üles märkama konnade rändekohti ning nendest teada andma Facebooki lehel „Konnad teel(t)” või kodulehel elfond.ee/konnadteel. See teave aitab planeerida maanteedele loomade rände tunneleid, mis tulevikus kergendavad vabatahtlike tööd. Teadaolevaid konnarände kohti näeb kodulehel olevalt kaardilt.

Kahel eelmisel aastal päästeti ja loendati kokku ligi 28 000 kahepaikset.

Lisateavet ürituse kohta saab vabatahtlike koordineerijalt Mari Kartault telefonil 5341 1421 või e-posti teel mari.kartau@elfond.ee.

ELF

 


Narva ja …

 

Kunda ilmajaam (fotod: Kadri Kauksi)

 

Narva ja Kunda ilmajaam koguvad nüüd andmeid sobivamates kohtades

Meie ilmaprognoosid, eriti Kirde-Eesti kohta, on nüüdsest pisut täpsemad, sest uuenenud ja parem asukoht on nii Narva kui ka Kunda ilmajaamal.

Narva ilmajaam viidi Narva-Jõesuusse 2000. aastal, ent nüüd kolis keskkonnaagentuur selle tagasi kodulinna. Vahepealne asukoht võimaldas mõõta vaid merelähedast mikrokliimat, mis ei andnud täit ülevaadet Narva ilmaolude kohta. Narva ilmajaam (taas)rajati Narva Soldina lennuväljale ning täidab ka maailma meteoroloogiaorganisatsiooni nõudeid tuulevaatluste tegemise kohta. Peamine nõue on seotud meteoväljaku asukohaga: tegu peab olema avara takistustest võrdlemisi kaugel asuva platsiga. See tagab tuule mõõtmiseks vajalike andmete õigsuse ja täpsuse. Meteojaama kolimise käigus vahetati välja kõik mõõteseadmed, seega sai Narva ilmajaamast Eesti uusim ning ajakohaseim ilmavaatlusjaam. Narva meteoroloogiajaamas mõõdetakse peale tuule ka pilvede kõrgust, sademeid, nähtavust, lumepaksust, päikesekiirgust ja õhutemperatuuri.

Koostöös keskkonnaagentuuri ja aktsiaseltsiga Kunda Nordic Tsement on leitud uus asukoht ka Kunda ilmajaamale. Selle jaama varasem asupaik ei olnud koostatava detailplaneeringu järgi enam sobilik, pealegi tuli sellele leida maailma meteoroloogiaorganisatsiooni kehtestatud nõuetele vastav koht. Nõnda rajati ilmajaam Kunda sadamasse, kus üksiti on paremad võimalused mõõta tuult. Peale tuule kiiruse ja suuna mõõdetakse rannikujaamas õhutemperatuuri, õhuniiskust, õhurõhku, sademete hulka, pilvede kõrgust ja hulka, nähtavuskaugust ja atmosfäärinähtusi. Samuti tehakse Kundas merevaatlusi: mõõdetakse veetaset, veetemperatuuri, soolsust ning vaadeldakse jääolusid. Kundas alustati ilmavaatlusi 1849. aastal, pidevaid vaatlusi aga 1901. aasta jaanuaris. Paraku ei ole osa varasemad vaatlusandmed säilinud ning katkematu andmerida on olemas alates 1945. aastast.

Ilmateenistus 

 


Angerjate asustamine Võrtsjärve 8. aprillil (foto: Aimar Rakko)

 

Võrtsjärve asustati ligi kolmveerand tonni angerjamaime

Möödunud nädalal lasid kalurid Võrtsjärve kolmveerand tonni ehk 760 kilogrammi klaasangerja maime. Arvestades, et ühe kala keskmine kaal on 0,3 grammi, teeb see kokku umbes 2 533 080 isendit.

Tänavu asustatud maimude hulk on mitu korda suurem kui viimastel aastatel. Näiteks mullu asustati klaasangerjaid 228,23 kilo (760 766 tk), 2012. aastal aga 229,03 kilo ehk 755 766 isendit. Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalti selgituse järgi on tänavune märksa suurem kogus seotud suuresti sellega, et asustatavate maimude hind on langenud. Euroopa rannikuvetesse saabuvate klaasangerjate arvukus on juba kolmandat aastat järjest suurenenud, nõnda hakkab pakkumine ületama nõudlust. Siseveekogudesse enim kalu asustavate riikide seas on Euroopas veel Poola, Saksamaa, Taani ja Holland.

Järvalti hinnangul võib maimude hulga kasvu taga näha aastate eest angerja kaitseks rakendatud rangeid meetmeid. Juba alates 2007. aastast reguleerib angerjaga seotut Euroopa taastuskava ning alates 2011. aastast on Euroopa Liidus keelatud angerjate eksport ja import, et võimaldada varudel taastuda. Kuigi mõned Lõuna-Euroopa riigid on taas päevakorda võtnud maimude ekspordi Aasiasse, ei nähta selleks vähemalt lähiajal mingisugust võimalust.

Klaasangerjaid plaanitakse asustada veel Kuremaa, Kaiavere, Vagula ja Saadjärve. Enne vette laskmist kalad märgistatakse. Selleks vannitatakse neid tavaliselt 24 tundi spetsiaalses keemilist märgistust sisaldavas lahuses (alizariin või strontsiumkloriid). Aine ladestub luudes, seetõttu saab selle märgise hiljem kindlaks teha angerja kuulmekivilt.

Kalastusinfo.ee

 


 

Narva Victoria bastioni käigud on nahkhiirte meelispaik talvitamisel (foto: Andrus Uuetalu/wikipedia)

 

ELFi pahandab hooletu suhtumine nahkhiirtesse

Eestimaa looduse fondi (ELF) ekspert Lauri Lutsar avastas märtsi keskpaigas, et käimas on renoveerimistööd Narva Victoria bastioni kasemattides ja püssirohukeldris, kus samal ajal talvitavad nahkhiired. Kaks neist leiti surnult, üks hinge vaakumas. ELFi meelest on hoolimatu käitumine kaitsealuste nahkhiirte suhtes lubamatu ning nördimust tekitav.

Narva bastionikäike hakati renoveerima ilmselt juba möödunud aasta novembris, paraku ei arvestatud seejuures nahkhiireinventuuri tulemusi, ei teavitatud oma tegevusest nahkhiireeksperte ega küsitud neilt ka nõu. Tõenäoliselt on hukkunud nahkhiiri rohkem, osa neist võib olla elusalt kinni müüritud.

Lauri Lutsari sõnul ei oleks talvitusajal septembrist maini tohtinud bastionikäikudes ega püssirohukeldris töid teha, kuna nahkhiirtele on vaja vaikust, pimedust, suurt õhuniiskust ning nullilähedast temperatuuri. Ehitajad kütsid aga ruume puhuritega, tegid müra ja valgustasid käike. See häirib loomi kõvasti: nad ärkavad liiga sageli ning tõenäoliselt väheneb niiviisi kiiremini ka nende rasvavaru, mis on hädavajalik edukaks talvitamiseks.

Samalaadne juhtum leidis aset Tallinnas Mustjõe ääres, kus talvel lammutati nahkhiirte talvituspaigaks olev kelder. Mõlemast kahetsusväärsest juhtumist on teatatud keskkonnainspektsioonile. Praegu on keskkonnainspektsiooni andmetel tööd Narva bastionides peatatud.

Kõik meil talvitavad nahkhiired kuuluvad teise kaitsekategooria liikide hulka. Nende tahtlik häirimine talvituspaikades on looduskaitseseaduse järgi keelatud.

ELF

 


Mõniste valla rahvas tunneb muret Kalkahjule kavandatava dolokivikarjääri pärast: selle keskkonnamõjude hindamise programmi avalik arutelu toimus selle nädala esmaspäeval (allikas: keskkonnaamet)

 

Maavarade kasutamine tuleb otsustada ühiselt

Eestimaa looduse fond, keskkonnaõiguse keskus ning Eesti maavarade ühing sõlmisid aprilli alguses koostöölepingu, et suurendada ühiskonna kaasatust Eesti looduslike maavarade kaevandamise otsustesse. Kodanikuühenduste hinnangul peaksid otsused kaevanduste planeerimise ja rajamise kohta hõlmama rohkem osalisi ning toimingud tuleks muuta läbipaistvamaks. Et olukorda parandada, asuvad kolm ühendust järgnevatel aastatel kohalikke kogukondi toetama, näiteks pakub keskkonnaõiguse keskus alates maikuust kogukondadele tasuta õigusabi.

Peale selle jagatakse inimestele keskkonnateadmisi, et julgustada neid aktiivsemalt osalema otsustamises. Plaanitakse korraldada üldsusele mõeldud üritusi, mille raames jagatakse teavet kaevandamise mõjude ja nende leevendamise võimaluste kohta. Ühtlasi on lepingule alla kirjutanud keskkonnaorganisatsioonid seadnud sihi laiendada ettevõtjate, ametnike ja poliitikute koostööd maavarade heaperemeheliku kasutamise vallas.

Kodanikeühenduste koostööd rahastab Euroopa majanduspiirkonna toetuste vabaühenduste fond avatud Eesti fondi vahendusel.

ELF

 


 

Uus veebiportaal Research in Estonia

Valmis on saanud Eesti teadust rahvusvaheliselt tutvustav veebileht Research in Estonia www.researchinestonia.eu. Eelkõige on leht mõeldud välisteadlastele, -doktorantidele ja teadusasutustele, kuid põnevaid uudislugusid Eesti teadusest leiavad sellelt kõik huvilised. Veebiportaali siht on teha Eesti teadusmaastik nähtavamaks, koondades ja vahendades teadusteavet. Research in Estonia hakkab kuuluma Eesti ametliku veebivärava Estonia.eu perre.

Eesti teadusagentuur

 

 

 

 

TASUB OSALEDA


Mälumäng Tartus

Eesti ornitoloogiaühingu ja Tartu keskkonnahariduskeskuse korraldatav loodusteemaline mälumäng toimub täna, 16. aprillil kell 18 Tartu loodusmajas Lille 10. Küsimusi on igale maitsele ja need peaksid olema jõukohased kõigile.

EOÜ

 


 

Keskkonnaameti tasuta loodusõhtud Otepääl ja Orjakul

Neljapäeval, 17. aprillil kell 18 algab Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28) loodusõhtu kalade maailmast. Hooaja viimasel loodusõhtul räägib Eesti maaülikooli vanemteadur Arvo Tuvikene kalade mitmekesisusest, elupaiganõudlustest ja meeltest. Arutletakse, milline on meie Läänemere seisund ja selle mõju kaladele. Lisateavet saab Margit Turbilt: margit.turb@keskkonnaamet.ee, 518 6747.

Samal päeval ja samal kellaajal algab loodusõhtu ka Hiiumaal Orjaku seltsimajas, kus Arne Ader näitab pilte ja räägib lugusid. Teavet loodusõhtu kohta saab küsida Diana Leenurmelt: diana.leenurm@keskkonnaamet.ee, 5688 1413.

Keskkonnaamet

 


 

Linnuretk Aardla poldrile

Eesti põllumajandusmuuseum ootab samuti neljapäeval, 17. aprillil loodushuvilisi: tehakse linnuretk Aardla poldrile. Kogunetakse kell 10 muuseumi infokeskuses. Sissejuhatuseks vaadatakse näitust „Jäälind – aasta lind 2014”. Seejärel minnakse poldrile, kus kohatavaid ja kuuldavaid linde aitab ära tunda Peeter Ernits. Matk lõpeb Ülenurme valla raamatukogus, kus tutvustatakse kirjandust lindudest, süüakse kosutuseks karaskit ja juuakse teed. Teave ja registreerimine telefonil 738 3819 või 5373 7124 või e-posti teel kerli.arula@epm.ee.

Eesti põllumajandusmuuseum

 


Merejää Teravmägede idarannikul (foto: Timo Palo)

 

Polaarklubi õhtul räägitakse Arktika avarustest

Homme, 17. aprillil kell 18 algab Tallinnas Paksus Margareetas viimane polaarklubi õhtu, kus on arutluse all Arktika avarused. Arktika on ammu avastatud, kuid põnevat uurimistööd on seal palju. Loodusõhtul keskendutakse Teravmägedele; vestlusringis osalevad Rein Vaikmäe, Tõnu Martma, Edgar Karofeld ning Mart Varvas. Muusikalist vaheldust pakub taas Tõun ansamblist JÄÄÄÄR.

Huvilistel palutakse osalemisest teada anda veebilehe kaudu: http://meremuuseum.ee/et/ueritused/polaarklubi-klubiohtud/polaarklubi-klubiohtule-registreerimine.

Meremuuseum

 


Triin Reitalu (foto: TTÜ)

 

Loodusõhtu Kuressaares Triin Reitaluga 

Järgmise nädala neljapäeval, 24. aprillil kell 18–20 toimub Kuressaare keskkonnaameti saalis (Tallinna 22) loodusõhtu „Botaanikuna Borneol”: oma muljeid jagab taimeökoloog Triin Reitalu. Näiteks tuleb juttu hiiglaslike õitega raitlilledest, kanntaimedest, epifüütsetest orhideedest ning paljudest eksootilistest kultuurtaimedest.

Osavõtusoovist palutakse teada anda hiljemalt 22. aprillil e-posti teel maris.sepp@keskkonnaamet.ee või telefonitsi 5304 7882.

Keskkonnaamet

 


 

Overalli loodusviktoriin

Loodushuvilistel on taas võimalus kontrollida oma teadmisi Overalli veebipõhisel loodusviktoriinil. Tiit Hundi abiga on kokku pannud kakskümmend neli piltküsimust Eesti taime- ja loomariigi kohta, põnevust lisavad audio- ja videoküsimused. Proovida tasub, sest kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja Canoni fotoaparaat PowerShot A3500 IS. Samuti jagatakse lohutusauhindu.

Vastused tuleb saata hiljemalt 25. aprilli kella 15-ks. Viktoriini võib teha ka mitu korda, kuid arvesse lähevad vaid viimasena sisestatud vastused. Loodusviktoriini leiab veebilehelt www.overall.ee/loodusviktoriin.

Overall

 


 

Balti maastikufoorum

Eesti kujundab seisukohta, liitumaks Euroopa maastikukonventsiooniga. Tegu on meie jaoks olulise rahvusvahelise kokkuleppega, mis on loodud selleks, et reguleerida Euroopa maastike kaitset, korraldust ja planeerimist. Ühinemise nimel on tehtud palju tööd: antud panus selle koostamisse; Eesti osaleb Euroopa Nõukogu kultuuri-, pärandi- ja maastike komitee töös; meil on mitu seadust ja arengukava, mis käsitlevad maastikukaitset, planeerimist ja hooldust; ühtlasi on korraldatud neid tegevusi populariseerivaid üritusi.

Maastikukonventsiooniga liitumiseks tuleb meil välja töötada oma rakendusmeetmed. Seetõttu korraldab Eesti maastikuarhitektide liit (EMAL) 24.–25. aprillil Tallinna õpetajate majas ja Laulasmaa konverentsikeskuses foorumi. Üritus on kakskeelne eesti-inglise sünkroontõlkega. Osalemistasu on 20 eurot, üliõpilastele ja EMAL-i liikmetele 15 eurot. Huvilistel palutakse registreeruda hiljemalt 21. aprillil veebilehel www.balticlandscapeforum.ee. Ühtlasi leiab sellest võrgupaigast muud teavet foorumi kohta.

Eesti maastikuarhitektide liit

 


 

Oodatakse keskkonnakäpa kandidaate

Keskkonnaamet korraldab keskkonnahoidliku haridustegevuse võistluse „Keskkonnakäpp 2014”. Selle raames soovitakse tõsta esile kõiki, kes on jätnud oma positiivse jälje mõne keskkonnateadliku algatusega või edendanud keskkonnahoidu tutvustavat haridust. Kandidaate saab esitada kuni 30. aprilli südaööni ning võitjad selguvad 10. juunil pidulikul üritusel.

Esitada võib keskkonda väärtustavaid ideid, mis on suurendanud keskkonnateadmisi ja kujundanud jätkusuutlikku arengut toetavaid hoiakuid. Kokku on võistlusel viis tunnustuskategooriat: tubli tegutseja keskkonnakäpp, targa tarbija keskkonnakäpp, õnneliku õppe keskkonnakäpp, kogukonna kaasamise keskkonnakäpp ning innuka innovaatori keskkonnakäpp. „Tubli tegutseja” kategoorias selgitab žürii välja viis auhinnasaajat, teiste puhul igaühes ühe. Ent peale nende saab ka rahvas valida oma lemmikud, kes pälvivad rahvaauhinnad.

Osalemise kohta saab täpsemalt lugeda võrgupaigast www.keskkonnakäpp.ee.

Keskkonnaamet

 


Vöötkakk (foto: Aivar Veide/EOÜ)

 

Andke teada vöötkakkudest

Möödunud talvel nähti Eestis vähemalt 57 vöötkakku. Et selle liigi invasiooni kohta saaks teha täielikuma ülevaate, palutakse kõigist vöötkakuvaatlustest teada anda Mariliis Märtsonile: mariliis.martson@gmail.com, telefon 5306 8315.

 


 

Läheneb „Teeme ära!” talgupäev

„Teeme ära!” talgupäeva meeskond kutsub inimesi, kogukondi, ühendusi, asutusi ja ettevõtteid üle Eesti korraldama 3. mail koristusaktsioone. Meelepärase koha, kus loodust koristada või muul moel talgutöid teha, leiab talguveebist aadressil www.teemeara.ee. Ühtlasi saab lisada uusi üritusi: talgute kirjapanek on avatud mai alguseni. „Teeme ära!” meeskond julgustab üles tähendama ka neid talguid, mis peetakse vahetult enne või pärast 3. maid. Liikumisaasta raames saab osaleda sporditalgutel; nende valik on samuti lai: üle saja paiga.

Talgupäeva korraldavad Eestimaa looduse fond, Eesti külaliikumine Kodukant ja nende ümber koondunud võrgustik, sealhulgas vabaühenduste liit EMSL, sihtasutus Domus Dorpatensis, Eesti muinsuskaitse ümarlaud jpt. Partneritena löövad kaasa kodanikuühiskonna sihtkapital, Itella Smartpost, Nordic Hotel Forum, Pakendikeskus, Tamrex, Vizeum, Coca-Cola HBC Eesti, EMT jt.

Mullu korraldati „Teeme ära!”  raames üle Eesti 1522 talgut, millest võttis osa 40 098 talgulist.

„Teeme ära!” meeskond

 

 

 

 

 MAAILMAST


Sellise kuunduva roboti saadab Moon Express Maa kaaslase rikkusi uurima (allikas: Moon Express / CNBC)

Naveen Jaini moto olevat „Edukust ei määra teie pangakonto suurus, vaid see, kui paljude inimeste elu suudate positiivselt mõjutada” (foto: Getty Images / CNBC)

 

Miljardi dollari võidujooks Kuule

Indiast pärit 55-aastase Naveen Jaini on asutanud kompanii Moon Express, mis tegutseb Californias. Ettevõte kavatseb saata tuleval aastal Kuule robotseadme, et avastada sealt haruldasi hinnalisi mineraale ning väärismetalle. Neid tahetakse hakata inimkonna hüvanguks Maale tooma.

Loodetavate leidude nimistus on kuld, koobalt, pallaadium, plaatina, volfram, aga ka heelium-3, mida saab kasutada radioaktiivsete jäätmeteta tuumaenergia tootmiseks.

Silicon Valleys tegutseb mitu teist firmat, näiteks Planet Labs ja Masten Space Systems, mis soovivad hakata samasuguste lootustega Kuud uurima. Konkurents on juba rahvusvaheline: mullu detsembris jõudis Kuule hiinlaste robotseade.

Hiljuti palkas Moon Express uue töötaja, nimelt Apollo astronaudi Buzz Aldrini 55-aastase poja Andrew Aldrini: kompanii Boeing NASA Systems endise arendusdirektorina on tal kosmose kommertstehnoloogia vallas suured kogemused.

Erafirmade võidujooksu kosmoseuuringutes õhutab auhind Google Lunar X Prize, mille on asutanud suuri hariduslikke uurimis- ja arendusprojekte rahastav mittetulundusfond X Prize Foundation. Google’i toetatava auhinna suurus on 30 miljonit dollarit. See antakse esimesele töörühmale, kes suudab enne 2015. aasta lõppu Kuule saata seadme, mis suudab seal liikuda pool kilomeetrit ning läkitada Maale kõrglahutusfotosid ja -videoid.

Kuna varem valitsuse rahastatud maailmaruumiuuringud on nihkunud nüüd erafirmade kätte, on Naveen Jaini sõnul äärmiselt tähtis jälgida, et Kuu rikkusi tarvitataks ühistes huvides. Ühe näitena toob ta Maal haruldase, aga Kuul rohke heelium-3: see võiks lahendada energiavajaduse meie planeedil 10 000 aastaks. Sama lugu on plaatinaga, mida saab mitmel moel kasutada energeetikas, aga mis praegu on liiga kallis.

Jain koos Moon Expressi poolesaja töötajaga loodab järgmise aasta teisel poolel oma robotseadme Kuule saata ja kulutada sellele alla 50 miljoni dollari. Juba teise või kolmanda Kuu-lennu sihiks on seatud sealt üht-teist ka Maale tuua.

Care2/CNBC/Uudistaja

 


Kaduv jää jätab hätta Arktika oludega kohanenud jääkarud (foto: Mila Zinkova / Wikimedia)

 

Temperatuur Arktikas võib tõusta 13 kraadi

Ameerika ookeani- ja atmosfääriameti NOAA uuringute järgi tõuseb temperatuur Arktikas märksa kiiremini kui parasvöötmes. Selle tõttu kaob suvine jää, lumi sulab varem, muutuvad ökosüsteemid ja suureneb majanduslik ligipääs piirkonnale.

Kliimamudelite põhjal muutub kliima lähikümnenditel kiiresti, ent kui süsinikdioksiidi heidet suudetakse paremini kontrollida, võivad muutused sajandi teisel poolel aeglustuda. Nende mudelite kohaselt tõuseb hilissügise temperatuur aastasaja lõpuks 13, hiliskevadine aga 5 kraadi. Kui läheb korda alandada CO2-heide praegu sihiks seatud piirini, oleks temperatuuritõus vastavalt 7 ja 3 kraadi.

NOAA/Uudistaja

 

 

 
Koostanud ja toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com


Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/