Uudistaja 17.07.2013

 Uudistaja

UUDISTAJA
17. juuli 2013


 
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

LOODUSAJAKIRJA UUDISED


Pilvepiltide võistlus

Ajakiri Horisont korraldab koos Jüri Kameniku toimetatava blogiväljaandega „Ilm ja inimesed” fotovõistlust  „Pilvepiir 2013”.

Võistluse siht on toetada ja motiveerida ilmahuvilisi ning äratada teisteski huvi ilma ja pilvede
vastu. Võistluse auhinnad on välja pannud MTÜ Loodusajakiri.

Iga osaleja võib esitada kuni viis tööd ning need peavad olema tehtud tänavu. Võistlustööd tuleb üles laadida Flickri keskkonnas ajavahemikul 3. juulist kuni 1. septembrini. Võidutööd kuulutatakse välja 30. septembriks.

Pilvefotosid hindab kolmeliikmeline žürii: blogipidaja ja ilmahuviline Jüri Kamenik, fotograaf Sander Elb ja ilm.ee toimetaja Ellu Vibur. Žürii valib välja kolm paremat fotot, kuid peale nende selguvad internetihääletusel ka viis rahva lemmikut.

Rohkem teavet fotovõistluse kohta leiab Loodusajakirja uudiste alt  ja blogilehelt.


Ka tänavu juuli alguses oli pärast suplust Võrumaal Kirikumäe järves kehal tativetikaid tunda (foto: Vikipeedia)

Sel neljapäeval saade tativetikatest

27. juuni ning 4. ja 11. juuli saateis tutvustas Eesti Metsa peatoimetaja Hendrik Relve paari ajakirja suvenumbris avaldatud kirjutist. Neid – nagu ka varasemaid – „Loodusajakirja” saateid saab järelkuulata Kuku raadio kodulehel.

Sel neljapäeval räägib saates keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko, kelle sulest on Eesti Looduse juuni-juulinumbris ilmunud artikkel „Tativetikaga kohtume suvel”. Jututeemaks ongi seesama näotu nimega ebameeldiv vetikas ning suvised vetikavohangud.

Kahel järgmisel neljapäeval, 25. juulil ja 1. augustil, jõuab tutvustusjärg Loodusesõbra suvenumbrini. Peatoimetaja Helen Arusoo ja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado pajatavad pilvedest, kärbestest, valge-toonekure kommetest, hundilugude kogumisest, roheliste rattaretkest ja väikesest Lõuna-Euroopa riigist Makedooniast.

 

EESTI SÕNUMID


Tuleohu indeksi kaart (allikas: ilmateenistus)

Tuleoht meie metsades on suur

Ilmateenistuse veebilehelt www.emhi.ee saab jälgida meie metsade tuleohtlikkust. Kõige kuivem oli eilse seisuga Võrumaa kirdeosas, kus püsib äärmiselt suur tuleoht. Ent ka suuremal osal muust Eestist on tuleoht suur. Seega tasub metsa minnes sellega arvestada ning lõkke tegemist kuivas metsas pigem vältida. Samas on lootust, et lähiaja vihmahood tuleohtlikkust kahandavad.


Loopealne Keila lähedal (foto: Ivar Leidus / vikipeedia)

Hakatakse taastama halvas seisundis loopealseid

Tänavu 18. märtsil esitasid Tartu ülikooli teadlased, Eesti maaülikool, Eestimaa looduse fond, pärandkoosluste kaitse ühing ning ajakiri Eesti Loodus pöördumise keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele: keskkonnaministeeriumilt sooviti tõhusamat tegevust väga kehvas seisundis olevate Eesti loopealsete kaitsel. Loopealsete hoolduskava autori Aveliina Helmi sõnul tingis pöördumise unikaalsete ja ka kogu maailmas väärtuslike loopealsete erakordselt halb seisund Eestis ning keskkonnaministeeriumi vähene huvi selle olulise kooslusetüübi seisundi parandamise vastu.

Nüüd võib tõdeda, et tähtis samm loopealsete kaitseks on tehtud, sest keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogu otsustas 929 060 euroga toetada Euroopa Liidu projekti, millega korrastatakse Eesti rannikualadel 2500 hektarit umbe kasvanud loopealseid ehk alvareid.

Projekti „LIFE to alvars” kogumaksumus on 3,7 miljonit eurot ning seda juhib keskkonnaamet. Puhastada ja taastada plaanitakse kokku 25 niiduala Eestimaa saartel ning läänerannikul; projekti abil soovitakse hooldatavate looalade pindala suurendada vähemalt 4500 hektarini. Osa rahast läheb nendel aladel asuvate looduskaitseväärtuste tutvustamiseks.

Alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad, mis on ainulaadse ja liigirohke taimekoosluse poolest maailmas haruldased. Meil on säilinud ligikaudu 12 000 hektarit loopealseid, millest seni on hooldatud alla 2000 hektari.
KIK / Loodusajakiri

 

Värvikirevuse tõttu on jäälindu nimetatud meil ka põhjamaade kalliskiviks (foto: Ingmar Muusikus)

Kahekümnes aasta lind on jäälind

Juuni lõpus valis Eesti ornitoloogiaühing järgmise aasta linnu, kelleks on jäälind. Eksootilise ja kauni sinise seljasulestiku tõttu on ta meil hästi tuntud linnuliik. Paraku on jäälinnu arvukus  Eestis väike: meil pesitseb umbkaudu 50–300 paari. Jäälinnule mõjuvad hukutavalt külmad talved, mistõttu võibki tema arvukus olla nõnda muutlik.

Tegu on looduskaitse all oleva liigiga, kes elutseb peamiselt jõgede ja ojade ääres ning toitub väikestest kaladest. Oma pesakoopa uuristab jäälind enamasti veekogu kaldasse. Ühe suvega võib jäälind üles kasvatada mitu pesakonda. Kõige tuntumad jäälinnu pesitsuskohad asuvad meil Kagu-Eesti liivakivipaljanditega jõgedel. Talveks jääb Eestisse arvatavasti kuni sada lindu.

Jäälinnu aastal on ornitoloogiaühingul kavas tutvustada linnuliiki laiemalt, ühtlasi kanda kaardile jäälinnu leiukohad, täpsustada arvukushinnangut ja uurida pesitsusökoloogiat. Tähelepanu pööratakse ka vooluveekogude muule  linnustikule.

Tänavuse aasta linnu nurmkana ja varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel.

EOÜ




Nõukogude Liidu C-63 topokaart Natturi ja Pedassaare neeme kohta (allikas: maa-amet)

Geoportaali on lisatud ajaloolisi kaarte

Maa-ameti geoportaalis ning WMS teenuses on alates juunist võimalik varasemate kaartide kõrval uudistada ka mustvalgena rasterdatud Eesti mullakaarti mõõtkavaga 1 : 10 000, Nõukogude Liidu C-63 seeria topograafilist kaarti (1 : 25 000) ning Eesti baaskaardi skannitud trükikaarti (1 : 50 000).

Ühtlasi on avaliku WMS teenuse kaudu nüüdsest mugavam kasutada Nõukogude Liidu topograafilisi kaarte: muudetud on suurendusvahemikke, mis võimaldab iga kihti poole rohkem suurendada, näiteks 1 : 25 000 kaarti näidatakse vahemikus 1 : 25 000 – 1 : 5000, varem 1 : 25 000 – 1 : 10 000; samuti on nüüdsest kihtide nimetused täpsemad.

Kõiki ajaloolisi kaarte on võimalik kaardirakenduses ja WMS teenuses vaadata kas ilma ajakohase teabeta või koos sellega: katastripiirid, hooned, teedevõrk, vetevõrk, kohanimed.

Igal aastal täieneb geoportaalis ka ajalooliste ortofotode valik.

Maa-amet

 


 EUMETSATi satelliidipilt 16. juulist kell 15 Eesti aja järgi (allikas: www.eumetsat.org)

Eesti on EUMETSATi täisliige

Juuni lõpunädalal sai Eesti Euroopa meteoroloogiasatelliitide kasutamise organisatsiooni (EUMETSAT, European Organisation for the Exploitation of Meteorological Satellites) täisliikmeks, mis annab võimaluse teha täpsemaid ilmaprognoose.

Saksamaal EUMETSATi nõukogu koosolekul osalenud riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul ei ole Eesti enam ainult passiivne satelliidiinfo tarbija, vaid meil on nüüdsest võimalus kaasa rääkida uute tehnoloogiate väljaarendamisel ja nende rakendamisel.

EUMETSAT arendab, hooldab ja kasutab Euroopa meteoroloogiasatelliitide süsteemi, mis saadab pidevalt andmeid maailma ilmastikus toimuva kohta. Eesti on teinud EUMETSATiga koostööd alates 2006. aastast.

Täisliikmena on Eestil võimalus ligi pääseda suuremale infohulgale, ühtlasi edastatakse meile andmed operatiivselt iga veerand tunni tagant, mis võimaldab keerulistes ilmaoludes teha täpsemaid prognoose lähitundide kohta.

Keskkonnaministeerium


Vana-Jüri rändrahnud Käsmu rannas. Perekond von zur Mühleni pärandisse kuulunud foto on tehtud umbes 1900. aastal (allikas: Eesti rahvusarhiivi Flickri keskkond)

 

Rahvusarhiiv Flickr Commonsis

Hiljaaegu võeti rahvusarhiiv esimese asutusena Eestis Flickr Commonsi liikmeks. Commons on tuntud pildijagamislehe Flickr eraldi alaleht mäluasutustele. Lehe siht on aidata ajaloolised fotod ja muu visuaalne materjal laiema kasutajaskonnani ning anda kasutajatele võimalus rikastada fotode kohta leiduvat teavet.

Praeguseks on üles laetud valik etümoloog Guido Maydelli ja tema käärilõigetega (käsitöö üks tehnika) tuntuks saanud naise Eveline fotosid riigiarhiivi kogudest ning perekond von zur Mühleni pärandisse kuuluvad suvitusfotod Käsmust ning selle ümbrusest ajalooarhiivi kogudest.

Uuri pilte siit.
Eesti rahvusarhiiv
 


MAAILMAST


  

Jääkauri sigimisedukus on halvenenud (foto: Sandra ja Frank Horvath / BirdLife)

Saasteained ohustavad Kanadale iseloomulikku lindu

Kanada linnukaitsjad väidavad pikaajalise uuringu kokkuvõtteile toetudes, et sealse looduse ühe armastatuima sümboli jääkauri (Gavia immer) tulevik on tume.

Praegu koorub neil suurtel lindudel veel küllalt poegi, nii et asurkond püsib stabiilne. Ometi on alates 1992. aastast täheldatud sigimisedukuse tähelepanuväärset allakäiku. Liigi sigimisedukust mõõdetakse kuuenädalaseks sirgunud tibude arvuga aastas. Suundumus näib kinnitavat, et hullem on veel ees: kui sigivus kahaneb samas tempos edasi, hakkab kahe aastakümne jooksul vähenema ka kauride üldine arvukus. Kanadas pesitseb aga tervelt 95 protsenti liigi maailma asurkonnast.

Süüdlaseks peetakse fossiilkütuste põlemisel, olgu siis söeküttega jõujaamades või automootoreis, tekkivat elavhõbedat ja happevihmu. Toiduahelas kõrgel kohal paiknevad kaurid on järvede tervise ja saastetaseme otsesed indikaatorid. Vee suur elavhõbedasisaldus muudab linnud loiuks; nad kulutavad vähem aega selleks, et poegadele toitu otsida või pesitsusterritooriumi kaitsta. Tibudel nõrgeneb aga immuunsüsteem ning võime röövloomade eest põgeneda. Mida suurem on järvevee happesus, seda vähem on seal kalu ja kauridel on vähem poegi.

Kauriprogramm on üks nn kodanikuteaduse näiteid: 3000 osalenu seas on linnukaitsjate ja Kanada linnu-uurimisühingu BSC liikmete kõrval rohkesti tavainimesi. Üle riigi on andmeid kogutud juba 20, Ontarios koguni 32 aastat, nii et tegu on väga esindusliku infokoguga.

BirdLife



Mesilaste tolmeldatud taimedelt saadav toit hõlmab meie menüüst tubli kolmandiku (foto: Louise Docker / Wikimedia Commons)

Neonikotinoidid rikuvad mesilaste geene

Veebiajakirjas PLOS ONE äsja ilmunud artiklis kinnitavad Nottinghami ülikooli teadlased, et neonikotinoidide hulka kuuluvad pestitsiidid põhjustavad üliväikesteski kogustes olulisi muutusi mesilaste geenides.

Kõnealune uuring keskendus esmajoones imidaklopriidile ja see tehti „realistlikes välitingimustes”. Leiti, et pestitsiid kahjustas teatavaid mesilaste geene juba siis, kui kontsentratsioon on kaks osakest miljardi kohta. See aine vähendab vastsete võimalusi areneda valmikuks. Imidaklopriidiga kokku puutunud vastsed võivad küll kasvada ja edasi areneda, aga see on pärsitud ning lisastressorite – kahjurid, haigused, halb ilm – korral võib areng sootuks peatuda. Samalaadseid muutusi on neonikotinoidide toime kohta varem täheldatud ka tuntud laboriputukal äädikakärbsel.

Meenutame, et imidaklopriid on üks kolmest neonikotinoidist (peale selle klotianidiin ja tiametoksaam), mille tarvitust Euroopa Komisjon oma 24. mail vastu võetud määrusega piiras. Piirang jõustub tänavu 1. detsembril. USAs ja paljudes teistes riikides pole selliseid piiranguid siiani kehtestatud.

planetsave.com / Loodusajakiri




TASUB OSALEDA


Hundi jäljed (foto: wikimedia commons)

Hiiu Folgi eel saab kuulata jutte huntide elust

Selle nädala neljapäeval algab Hiiumaa suve keskne muusika- ja kultuuriüritus: pärimusmuusikafestival Hiiu Folk. Teist aastat järjest saab festival koostöös keskkonnaametiga sissejuhatuse Kärdla Villalaos  keskkonnaõhtutega, kus kõnelevad loodusteemade asjatundjad.

Viimane loodusõhtu toimub täna kell 19: zooloog ja keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil räägib aasta loomast hundist ning tema suhetest teiste metsloomade ja inimestega, samuti huntide olukorrast teistes riikides. Jagatakse ka värskeid uudiseid Läänemaa šaakalite kohta. Muusikalise poole eest hoolitsevad sel õhtul Indrek Liit ja Peep Männil. 

Loodusõhtu toimub Kärdla Villalaos (Sadama 33) ning on kõigile huvilistele tasuta.

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk on Hiiumaal 18.–21. juulini, vt www.hiiufolk.ee. 

Keskkonnaamet

 


Hansapäevade raames avati teaduslinn esimest korda 2011. aastal (foto: Toomas Jüriado)

Teaduslinn Tartus

Juba kolmandat aastat on Tartu hansapäevade ajal Toomemäel avatud teaduslinn, mis pakub
mitmesuguseid töötubasid ja tegevusi. Huvilisi oodatakse 20. juulil kell 10–20 ja 21. juulil 10–17.

Tänavuste hansapäevade teema on „Lõhnavad Tartu hansapäevad”, mistõttu on ka teaduslinna tegevus suuresti seotud lõhnateemade ja haistmismeelega. Tavapäraselt on teaduslinnal
kaks keset: tähetorni juures saab osaleda astronoomia, füüsika ja keemiaga seotud tegevuses ning toomkiriku juures ülejäänud teadusvaldkondades, lisavõimalusi pakuvad paljud muuseumid.

Teaduslinnas saab muu hulgas tutvuda pommi- ja narkokoerte tööga, vaadelda päikest, näha
raketimootori valmimist, ehitada roboteid, valmistada iseliikuvaid mänguautosid, arvata ära erisuguseid lõhnu, koguda teadmisi selle kohta, kuidas töötab inimese aju jpm.

Kõik teaduslinna programmid ja töötoad on tasuta ning piletiga on võimalik käia ka Tartu
ülikooli ajaloomuuseumis, toomkiriku tornides ja Tartu tähetornis.

Täpsema kava leiab Tartu ülikooli ajaloomuuseumi kodulehelt.
TÜ ajaloo muuseum

 



Äikesepilv Võrumaal Sutte küla kohal (foto: Katre Palo)

Ilmahuvilised on oodatud kokkutulekule

Kõik vanad ja uued ilmahuvilised ning äikesevaatlejad on kutsutud laupäeval, 27. juulil kokkutulekule. Üritus toimub Türi põhikoolis (Wiedemanni 3a) ning kogunemine on kell 10.
Kavas on ilma- ja äikeseteemalised ettekanded nii harrastusvaatlejatelt kui ka teadlastelt. Esinema tulevad Andres Tarand, Ain Kallis, Jaak Jaagus, Arvo Järvet, Piia Post ja Sven-Erik Enno. Ürituse täpsema päevakava leiab siit. Pärastlõunal saab käia ringhäälingumuuseumis (sissepääas kaks eurot).

Üritus, sealhulgas lõunasöök, on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerumine. Enda tulekust palutakse märku anda hiljemalt 20. juulil seenno@ut.ee või telefonil 5348 6865 (tööpäevadel kell 10–18).

 



Tallinna botaanikaaias tulevad roosipäevad

Tallinna botaanikaaias toimuvad 20.–21. juulil roosipäevad, kus tutvustatakse umbes 650 sorti ja liiki roose.

On teada, et roose kasvatati Lähis-Ida maades Pärsias, Egiptuses, vanas Hiinas ja Indias
ligi 5000 aastat tagasi. Rooside sordiaretus sai hoo sisse 19. sajandil. Paljud vanad sordid on kadunud unustuse hõlma, uusi tuleb aga igal aastal juurde. Praegu arvatakse olevat umbes 25 000 – 30 000 roosisorti.

Botaanikaaia roosipäevadel tutvustatakse väikest osa sellest ehk umbes 650 sorti ja liiki
ning ühiselt leitakse kauneim roosisort.

Kell 12, 13.30 ja 15 saab osa võtta ekskursioonidest.

Tallinna botaanikaaed




Loodusõhtu nahkhiirtest Hanila muuseumis

Järgmise nädala reedel, 26. juulil algusega kell 20.30 toimub Läänemaal Hanila muuseumis
nahkhiirteõhtu. Muuseum asub Hanila vallas Tallinna–Risti–Virtsu maantee ääres.

Nahkhiirtest näitab pilte ja räägib lähemalt Rauno Kalda mittetulundusühingust Suurkõrv.
Pärast kella 22 minnakse nahkhiiri välja kuulama ja vaatama. Loodusõhtu lõpeb umbes kella 23 paiku.

Üritus on tasuta, kuid huvilistel palutakse ennast kirja panna telefonil 504 7219 või
e-kirja teel ave.huugen@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet



Üle Rannapungerja jõe viival omanäolisel sillal on avatud näitus puitsildadest (foto: MTÜ Vanaajamaja)
 

Näitus puitsildadest Järuska sillal

Ida-Virumaal Lemmaku küla Järuska uuel puitsillal saab kuni augusti lõpuni uudistada näitust
„Puitsillad”. Väljapanek käsitleb Eesti vabariigi aegseid puitsildu ja koosneb viieteistkümnest tahvlist.

Näituse ideed saab seostada mullu suvel alustatud puitsilla ehitusega Rannapungerja jõel. See
on esimene katusega puitsild; sild on 26,4 m pikk, 4,7 m lai ja 6,7 m kõrge (fotol). Projekti eestvedaja oli mittetulundusühing Vanaajamaja.

MTÜ Vanaajamaja


 

Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

 

 


Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/