Uudistaja 22.03.2017

 Uudistaja

UUDISTAJA 

22. märts 2017
 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

 

Märtsi Horisont: uued antibiootikud, Siberi eestlased ja Päikesesüsteemi jäised maailmad

Horisondi märtsi-aprillinumbri kaaneloos „Antimikroobsed ained 21. sajandi hakul“ kirjutavad Tartu ülikooli doktorant Ülar Allas ja antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson tänapäeva meditsiini suurimast probleemist: üha laialdasema levikuga ravimiresistentsetest haigustekitajatest, mis viivad igal aastal hauda kümneid tuhandeid inimesi. Et olukorda leevendada, tuleb teadlastel leida uusi antibiootikume ja ravivõimalusi.

Seekord on Horisont usutlenud psühholoog Grete Arrot. Ulvar Käärt vestles temaga Eesti kurvameelsetest noortest, õppimise ja õpetamise olemusest ning keskkonnapsühholoogiast.

Ilmahuviliste seas teada-tuntud klimatoloog Ain Kallis vaatleb järjekordses ilmalugude sarja kirjutises lähemalt, kuidas on ilmataat otsustanud maailma ajalugu määranud lahingute kulgu. Päris uue, Eesti Vabariigi peatse 100. aastapäevaga seotud rubriigiga „Eesti teadus 100“ teeb otsa lahti teadusajaloolane Erki Tammiksaar. Esimeses kirjatöös uurib ta, millal sündis eesti teadus.

Eesti kunstiakadeemia doktorant Eva Sepping kirjeldab rohkete piltidega artiklis „Eestlus Venemaa avarustel: külaskäigud Siberi eestlaste juurde“ Siberi-eestlaste külakogukondade praegust eluolu.

Kosmoselugude sari jätkub astrofüüsik Peeter Tenjese kirjutisega „Lähemad ja kaugemad kohtumised Päikesesüsteemis“. Autor selgitab muu hulgas, miks ihkavad teadlased lähemalt uurida Jupiteri ja Saturni jäiseid kaaslasi.

Rubriigis „Teadlased kabinetis“ teevad Tallinna tehnikaülikooli vanemteadurid Kaarel ja Signe Adamberg selgeks, miks on vaja toita mikroorganisme meie kõhus. „Igameheteadus” kutsub otsima Päikesesüsteemi uut, üheksandat planeeti; rubriigis „Huvitav Venemaa“ on kõne all dekabrist Kahhovski pohmelus; „Muuseumipärlis“ tutvustab maanteemuuseum Eesti esimest teehöövlit; „Dokument kõneleb“ käsitleb teekonda Eesti riikluse tunnustamiseni; rubriigis „Teine maailm“ on mikroskoobi all vesikirp. Lisaks saab lugeda muusik Toomas Lunge mõtteid teadusest, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju „Enigma“ katkise tabloo ülesannetega, ristsõna kallal ja „Mälusärus”.

Horisont

 


 

 

Eesti Metsa kevadnumber pajatab metsade heaperemehelikust kohtlemisest, kõdupuidust ja puitkatustest

Kuna Eesti metsade heaperemehelik kohtlemine on viimasel poolaastal tõsiselt kahtluse alla seatud, uurib ka Eesti Mets, kuidas hoida ja majandada metsa, et see oleks tulevikuski heas seisundis. Vastuseid otsivad Tartu ülikooli juhtteadur Asko Lõhmus, Luua metsanduskooli õpetaja Vello Keppart, erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik, metsakonsulent Piret Arvi ja metsatööd tegev ajakirjanik Mari Kartau.

Ajame juttu hiljuti trükivalgust näinud raamatu „Eesti metsad“ autori Anneli Paloga, arutledes koos temaga meie metsade olemuse üle.

Eestisse plaanitakse rajada moodne puidurafineerimistehas. Kuhu see tuleb ja mida enesega kaasa toob? Sõna sekka ütlevad Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura ja Eestimaa looduse fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür.

Käisime külas Järvamaa mehel Kalev Mõttusel, kes valmistab puidust katuseid. Paljud Eestimaa vanad, aga ka uued ehitised kannavad Mõttuse tehtud katuseid. Mees kinnitab, et hea hoolduse korral kestab puitkatus terve inimpõlve.

Teaduslugu kõneleb seekord kõdupuidust, täpsemalt sellest, kuidas toimetada majandusmetsades, et neis säiliks kõdupuidule omased liigid.

Ajaloo loos heidame pilgu Eesti Vabariigi esimese metsaseaduse sünnile. Paljuski tugines see Vene-aegsele seadusele, kuid mitte ainult.

Loodusemees Vahur Sepp pajatab aasta loomast metskitsest; loodusgeograaf Heldur Sander mõtiskleb selle üle, kas metsatunnetus võib tulla ka eluarmastuse kaudu; Kohila metsaseltsi juhatuse liige Heiki Hepner arutleb, kas tõesti ignoreerib praegune metsapoliitika turismisektori vajadusi ning keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtspetsialist Allan Sims selgitab, mismoodi arvutatakse metsa juurdekasvu ja kuidas on see metoodika muutunud.

Vt ka http://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/em1_2017.pdf.

Eesti Mets


LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


 

Riho Kinks on nüüd Loodusajakirja tegevjuht (foto: Toomas Kukk)

 

MTÜ Loodusajakiri uus tegevjuht on Riho Kinks

Märtsis asus MTÜ Loodusajakiri uue tegevjuhina ametisse Riho Kinks. Varem töötas ta pikka aega Eesti ornitoloogiaühingu hariduse ja teavituse spetsialistina ning oli Eesti keskkonnaühenduste koja koordinaator.

„Ajakirjad Eesti Loodus, Eesti Mets ja Horisont on tuttavad mitmele eestlaste põlvkonnale. Need on kõige pikema ajaloo ja traditsiooniga omamaised loodus- ja teadusajakirjad. See on suur au ja vastutus püüda hoida nende kvaliteeti jätkuvalt kõrgel tasemel ja tagada, et need kestaksid veel aastakümneid,“ lausus uus tegevjuht Riho Kinks.

  


 

 

Võimalus võita sisukas loodusraamat!

Eesti Looduse lugejamäng on jõudnud eelviimasesse vooru; ETV saate „Osoon“ vahendusel toimuv mäng sai alguse mullu septembris. Seitsmenda vooru küsimus kõlas 13. märtsi „Osoonis“, mida saab järelvaadata võrgupaigast http://bit.ly/2mXE0Hg.

Küsimus on esitatud Eesti Looduse märtsinumbri kohta. Vastust ootame hiljemalt 1. aprilliks aadressil osoon@loodusajakiri.ee või tavapostiga Eesti Looduse toimetus, Veski 4, 51005 Tartu. Õigesti vastajate vahel läheb loosi sisukas loodusteemaline raamat. Varasemate voorude võitjad ja teabe põnevate auhindade kohta leiab meie veebilehelt http://www.loodusajakiri.ee/osale-eesti-looduse-lugejamangus.

Eesti Loodus ilmub ka digiväljaandena, mida saab soetada meie e-poest.

  


 

 

Kevadkuulutajad selgeks

Esimesed rändlinnud on Eestisse jõudnud. Põldlõokesed, kiivitajad, kuldnokad ja paljud teised teevad juba häält. Viimane aeg on alustada laululinnuõpinguid. Õppimist hõlbustavad heliplaadid, mida saab soetada loodusajakirjade e-poest. Ühe plaadi hind on viis eurot (koos postikuluga).

Valikus on heliplaadid:

„Laululinnurahvas“ – 80 liiki laululinde, kõige ülevaatlikum linnulauluplaat Eestis;

„Merelinnurahvas“ – 33 rannikul elava linnuliigi häälitsust;

„Konnahääled“ – 14 kahepaikse helinäited; ostes saab kaasa Eesti Looduse ajakirja, milles on kahepaiksete määraja;

„Eesti looduse helimaastikud“ – 18 salvestist mitmesugustest looduslikest ja vähem looduslikest paikadest.

Helisalvestised on teinud Fred Jüssi, Veljo Runnel, Pär Brännstrom, Krister Mild, Jaanus Elts ja Herman van Oosten.

   


 

 

Erki Tammiksaar

 

Kukus räägime Eesti Looduse märtsinumbrist

Iganeljapäevane Kuku raadio saade „Loodusajakiri“ on tutvustusjärjega jõudnud Eesti Looduse märtsinumbrini. Homme saab saates sõna toimetaja Katre Palo, kes räägib nii enda kirjutatud poleemilisest artiklist „Harjutades riigikaitset, kaotame Nursipalu senised loodusväärtused“ kui ka mõnest muust kirjutisest. Nädala pärast tutvustab teadusloolane Erki Tammiksaar koos kolleeg Ken Kallinguga valminud kirjutist „“Peadekütt“ Karl Ernst von Baer“, mis pajatab kuulsa teadlase tegevusest ja vaadetest füüsilise antropoloogia vallas. Tammiksaar räägib ka Baeri äsjase 225. sünniaastapäeva tähistusest. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

Varem eetris olnud „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt (podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri).

 

EESTI SÕNUMEID 


 

Allikas: apollo.ee

 

Mulluseks keeleteoks valiti „Eesti kohanimeraamat“

Aasta keeleteokonkursi tulemused kuulutati välja 17. märtsil Vändra gümnaasiumis. Peaauhinna võitja otsustasid taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid ning selleks osutus „Eesti kohanimeraamat“, rahvaauhinna pälvisid Säutsupääsukese kalambuurid sotsiaalmeedias.

„Eesti kohanimeraamat“ on esimene põhjalik eestikeelne ülevaade kohanimedest, nende kujunemisest ja etümoloogiast. Raamatus on 6211 artiklit, sealhulgas kõik ametlikud külanimed, valik muid asulanimesid ning tähtsamaid piirkondade ja looduskohtade nimesid. Kohanimeraamat on valminud eesti keele instituudi, Eesti kirjandusmuuseumi ja Võru instituudi koostöös, toimetajad on Peeter Päll ja Marja Kallasmaa.

Ministrid märkisid ära veel kaks mullust keeletegu. Konkursi „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“ puhul toodi esile idee ja selle värskus; konkursi algatasid emakeele selts ja Eesti keelenõukogu. Vikerraadio „Keelesaate“, mille saatejuht ja toimetaja on Piret Kriivan, tõstsid ministrid esile kui pikaajalise, mitmekülgse ja kvaliteetse eesti keelt väärtustava saate. Kokku kandideeris 2016. aasta keeleteo tiitlile 28 mullust keeletegu ehk rohkem kui varem.

Keeleteo rahvaauhinna pälvinud Säutsupääsukese kalambuurid, mille autor on Keiti Vilms, on avaldatud Twitteris ja Facebookis. Rahvahääletusel osales tänavu 4282 inimest, kes andsid kokku 6536 häält – hääletada võis ka mitme keeleteo poolt. Säutsupääsukese kalambuurid kogusid 864 häält, järgnesid Elisa raamatu iselugeja loomine ja kasutuselevõtt 693, „Mulgi aabits“ 476, „Eesti kohanimeraamat“ 445 ning eesti keele instituudi keeleklipid 369 häälega.

Vt http://bit.ly/2mDqCWT.

Haridus- ja teadusministeerium / Uudistaja

 


 


Allikas: reaalteadused.ut.ee

 

Bioloogiaolümpiaadil määrati mee suhkrusisaldust ja lahati räime

Märtsi alguses võtsid 62 gümnaasiumiõpilast Tartus omavahel mõõtu 56. Eesti bioloogiaolümpiaadi lõppvoorus.

Lõppvoor koosnes teoreetilisest ja praktilisest osast. Praktiliste tööde voorus tuli õpilastel muude ülesannete hulgas lahata räime ning määrata mee suhkrusisaldust, aga ka määrata linde, taimi ja samblikke.

Žürii esimehe Sulev Kuuse sõnul on meie kooliõpilaste bioloogiateadmiste tase väga hea. „Kui midagi puudu jääb, siis võiks ehk parem olla looduse üldine tundmine /../, sest olümpiaadil osutus liikide õige määramine ja tundmine küllaltki keeruliseks ülesandeks. „Valge bioloogiaga“ tunduvad suhted hetkel olevat isegi paremad. Kindlasti tuleb kiita tublide laste veel tublimaid õpetajaid, kellel jagub olude kiuste siiski tahtmist anda õpilastele edasi kõike seda, mida ise osatakse,“ kinnitas Kuuse.

Võistluse parimad olid Richard Luhtaru (Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. kl), Kaarel Hänni (Tallinna reaalkooli 12. kl) ja Airon Oravas (sama kooli 11. kl). Vt kõiki tulemusi koos žürii lõppotsusega: www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/bioloogiaolumpiaad.

28. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad peetakse tänavu 23.–30. juulil Inglismaal Warwickis. Eesti võistkonna lõplik koosseis selgub IBO-kandidaatide valikvõistlusel 3.–6. aprillil Tartu ülikoolis. Kandidaate on kokku 14.

TÜ/Uudistaja

 


 


Robotimängus hiilgas Tallinna Kristiine gümnaasiumi võistkond Öökullid  (foto: TÜ)

 

Noored robootikud arendasid loomadest lähtuvaid nutikaid lahendusi

11. ja 12. märtsil peeti ERM-is First Lego League’i „Loomadest liitlased“ hooaja finaalvõistlus. Eesti meistriks tuli Sõmeru avatud noortekeskuse võistkond Triblox. Meister II karika viis koju KG Klemm Kuressaarest. Meistritiitli saanud võistkonnad sõidavad Eestit esindama rahvusvahelisele First Lego League’i „Avatud Euroopa“ turneele Taanis.

First Lego League’i meeskonnad osalevad iga-aastasel konkursil, mis koosneb robotivõistlusest ja projektist. Tänavune teema oli „Loomadest liitlased“. Uurimisprojektide teemavaldkond oli lai: väikelooma teeületuskohtade kindlaks tegemisest, sigadel haiguste ja mesilastel varroa lestade tuvastamisest kuni vibroakustilises teraapias kasutatava kassini, mis on mõeldud erivajadustega inimestele. Enamik lahendusi oli üht või teist viisi juhitav nutiseadmete kaudu.

Pealtvaatajatele kõige vaatemängulisema osa, robotimängu, võitis Tallinna Kristiine gümnaasiumi võistkond Öökullid, kelle robot kogus 2 minuti ja 30 sekundiga 326 punkti 439-st. Teisi meeskondi edastati peaaegu kolmandiku punktihulgaga.

Finaalis osales ligikaudu 300 robotiehitajat 42 meeskonnast, peale Eesti Lätist, Moldovast ja Itaaliast. Meistritiitlitele lisaks jagati välja 13 alamkategooriate karikat; vt http://bit.ly/2mIJ3dq.

TÜ/Uudistaja

  


 


Talvituvad põhja-nahkhiired Piusa 6. koopas (foto: Lauri Lutsar / keskkonnaamet)

 

Kinnitatud on nahkhiirlaste kaitse tegevuskava

Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar on kinnitanud nahkhiirlaste kaitse tegevuskava, et korraldada 12 Eesti nahkhiireliigi kaitset ja hoida nende arvukust. Kõik Eestis elavad liigid kuuluvad looduskaitseseaduse järgi teise kaitsekategooriasse.

Kavas on kirjas nahkhiirte säilimiseks vajalikud tegevused aastateks 2017–2021 ja pikaajalised kaitse-eesmärgid viieteistkümneks aastaks. Põhieesmärk on hoida nahkhiireliikide arvukus Eestis samal tasemel kui praegu ja tagada, et nende levila ei väheneks. Lähima viie aasta eesmärk on välja selgitada kõigi liikide arvukuse muutuse suunad, täpsustada elupaikade levikut ning tõhustada talvituspaikade kohasust ja häirimatust.

Eesti nahkhiirefaunat ohustabki enim asjaolu, et nahkhiirte talvituspaigad hävivad või kahjustuvad ja et seal häiritakse loomi. Nahkhiired vajavad talvitumiseks madala õhutemperatuuriga (enamasti 0–7 °C) ja suure õhuniiskusega rahulikke ruume, kus ei tohi olla tuuletõmbust: maa-alused käigud, koopad, keldrid.

Hoonetes varjuvate ja keldrites talvituvate nahkhiirte puhul on tähtis inimeste teadlikkus. Sageli on võimalik hooneid renoveerida niimoodi, et säiliks hoone funktsionaalsus inimese jaoks ja elupaigad nahkhiirtele. Nahkhiirlaste tegevuskavva on lisatud juhendmaterjal nahkhiiri hoidvale majaomanikule.

Eelmine nahkhiirte kaitse tegevuskava Eestis koostati 2005. aastal, uus on selle jätk. Tegevuskava on koostatud Euroopa regionaalarengu fondi toel. Vt kinnitatud tegevuskava http://bit.ly/2nnlnz4.

Keskkonnaamet/Uudistaja

  


 

 

1. märtsil oli ema Friida seltsis jalutuskäigul veel nimetu mõmm (Foto: Inari Leiman / Tallinna loomaaed)

 

Loomaaia külastajate väike lemmik sai nime Aron

Kui 5. märtsil tähistati Tallinna loomaaias rahvusvahelist jääkarupäeva, kuulutati välja möödunud aasta 26. novembril sündinud isase jääkarumõmmi nime võistlus.

Kokku pakuti 3821 nime, neist 1629 olid ainukordsed. Populaarsemad pakkumised olid Freddi, Norbert, Norman ja Frank. Tallinna loomaaia viieliikmeline nimekomisjon valis 8. märtsil ühel häälel nime Aron, mida oli pakutud 36 korda. Nimi on anagramm Friida ja Nordi eelmise poja Nora nimest.

Nimi Aron on pärit heebrea keelest, kasutusel mehe-, mõnikord ka perenimena ja tähendab mägilast, mägironijat või ka mägede jõudu; sellega seostuvad eri keeltes tähendused kõrguv, väärikas, ülev, innustunud ja valgustatud.

Loodetavasti tähistatakse juba järgmist jääkarupäeva hoopis teistsugustes oludes: sügisel peab põhjavärva juures valmima uus kompleks, kus jääkarud saavad lõpuks elamisväärsed tingimused, huvilised aga võimaluse jälgida loomade tegevust nii maa peal kui ka vee all.

Tallinna loomaaed / Uudistaja

  


 


Noor karu Alam-Pedjal 2015. aastal (foto: keskkonnaamet)

 

Kevad on pannud karud liikuma

Keskkonnaamet meenutas 13. märtsil, et käes on aeg, mil karude virguvad taliuinakust. Pika talve maganud pruunkarud on ärgates näljased ning võivad toiduotsinguil sattuda ka inimese lähedusse.

Märtsi keskpaik on Eestis karude taliuinakust ärkamise aeg. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul on esimeste ärganud ja ringiliikuvate karude jälgi Eestis juba märgatud. Karu on kõigesööja, toitudes varakevadel sageli raibetest, kuid võimaluse korral võivad nad kahjustada ka mesitarusid ja murda kariloomi. Keskkonnaamet soovitab mesinikel aegsasti võtta kasutusele abinõud, ennetamaks karu tekitatavaid kahjustusi. Parim viis on ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja toimiva elektrikarjusega. Elektrikarjust võib kombineerida tugeva võrkaiaga, samuti võib kasutada visuaalseid, akustilisi ja teisi karudele ebameeldivaid peleteid.

Keskkonnaamet hüvitab karu tekitatud kahjustused mesinikele ja karjakasvatajatele. Samuti hüvitatakse asjakohased kulutused, mis on tehtud rünnakute vältimiseks.

Taliuinakust ärganud karud on näljased ja pahurad, poegadega emakaru võib inimese läheduses olla otseselt ohtlik. Seega ei tohiks metsas karuga kokku juhtudes asuda looma jälitama või karupoegade olekut ümber korraldama. Mingil juhul ei tohi karupoegi metsast kaasa võtta. Kui kohtute ootamatult karuga, on ainuõige teguviis kohe rahulikult taanduda.

Keskkonnaamet/Uudistaja

 


 


Laste kogutud küünlaümbriste hiigelkuhi (foto: Eti Lillemäe / MTÜ Tuleviku Heaks)

 

Lapsed on kogunud tohutu hulga teeküünlaümbriseid ja kasutatud patareisid

MTÜ Tuleviku Heaks korraldatud keskkonnakampaania „Küünlaümbriste jaht“ ja „Patareijaht“ aegu kandsid 15 483 last 424 koolist nelja kuuga kokku 4 743 999 teeküünlaümbrist ja üle 1,1 miljoni kasutatud patarei.

Kampaania korraldati juba neljandat aastat järjest. Selle aja jooksul on „Küünlaümbriste jahil“ osalenud üle 38 000 keskkonnateadliku noore inimese, kes on ringlusse suunanud ligikaudu 11 miljonit alumiiniumist küünlaümbrist. MTÜ Tuleviku Heaks juhatuse liikme Mari-Liis Kallismaa sõnul põletatakse aastas Eestis hinnanguliselt 15 miljonit teeküünalt, seega tänavu koguti kokku üle 31% tühjadest ümbristest.

Kampaania eesmärk on mõistagi õpetada lastele jäätmete sortimise ja taaskasutuse tähtsust. Kõnealust, ühte Eesti suurimat keskkonnakampaaniat laiendati sel hooajal: koguti ka kasutatud patareisid, harjutamaks lapsi varakult mõttega, et vana patarei koht ei ole tavaprügi hulgas, vaid spetsiaalses kogumiskastis.

„Küünlaümbriste jahi“ ühe peatoetaja, Krediidipanga turundusjuhi Tiina Tali andmetel näitas eelmise aasta novembris tehtud uuring, et 72% kooliõpilastest soovib osalusega kampaanias säästa loodust. „89% vastanutest koguks küünlaümbriseid ja kasutatud patareisid ka siis, kui kampaanias osalejatele ei antaks auhindu,“ ütles Tali.

Võistlus peeti kolmes kategoorias: lasteaialapsed, 1.–6. klassid ja 7.–12. klassid, kusjuures eraldi arvestati väikeste (1–15 last) ja suurte (vähemalt 16 last) koosseisude tulemusi. Kes ja milliseid auhindu võitsid, saab lugeda võrgupaigast http://bit.ly/2n0Tig1.

MTÜ Tuleviku Heaks / Uudistaja

  


 


Sel fotol on juhtumisi kogu esikolmik, omamoodi diagonaal teiste õitsejate vahel: ülal vasakul tumelilla kuuking (III koht), keskel numbriga 10 tähistatud liblikkäpp (II koht) ja all paremal lopsakas kahe õiega võidutaim veenuseking

 

Tartus peeti viies orhideevõistlus

Meie kaks suurt botaanikaaeda, Tallinna ja Tartu ülikooli oma, ootasid ühel ja samal ajal, 3.–12. märtsil, traditsioonilisele orhideenäitusele. Tartus on saanud tavaks, et näituse ajal kutsutakse võistlema kodused orhideekasvatajad, kelle iludusi hindavad näitusel käijad.

Seekord osales 19 kaunist orhideed. Botaanikaaias käinud huvilised andsid uhketele konkurentidele kokku 1360 häält. Esikoha pälvis Riina Põldmaa veenuseking (Paphiopedilum), teise häältesumma kogus Reda Tomingas oma liblikkäpaga (Psychopsis x mariposa ’Twins’) ja kolmanda Eele Õunapuu-Pikase kuuking (Phalaenopsis). Auhinnaks saavad võitjad muidugi orhideetaimi, kõik võistlusel osalejad aga aastaringse vabapääsme TÜ botaanikaaia kasvuhoonetesse.

TÜ botaanikaaed / Uudistaja

  


 

Eesti betooniühing kuulutas betoonipäeval, 14. märtsil, Tartus ERM-is välja võistluse „Aasta betoonehitis 2016” parimad. Peaauhinna pälvis ERM-i uus hoone (arhitektid Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja Tsuyoshi Tane) (foto: Eesti betooniühing).

Vt kõiki auhindu jm www.betoon.org/ab-2016.

 


 

  

Eesti rahvusringhääling teatas 13. märtsil, et nn vana raadiomaja, Kreutzwaldi 14 hoone nurgasissepääsu kõrval asuvasse orva paigaldatava Felix Moori mälestusmärgi ideelahenduse võistluse on võitnud töö pealkirjaga „MO:RF“ (kavandi esitajad Mare Mikof ja Aleksander Jakovlev) (foto: ERR).

 


 

 

Läinud nädalal sai TÜ botaanikaaias vaadata Eesti firmade Flores Aed ja Nurmiko tulpe

 

Suurem osa välja pandud lilli oli ajatatud vees

 

Kunstnik Kiira Kahro akvarellid seintel aitasid meenutada, et kalendri järgi elasime veel talves

 

TASUB OSALEDA


 

Läinud aastal pälvis Kumari looduskaitsepreemia Tallinna loomaaia kauaaegne direktor Mati Kaal

 

Esitage looduskaitsepreemia ja looduskaitsemärkide saajate kandidaate!

Keskkonnaministeerium palub esitada ettepanekuid, kellele anda Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märgid. Ettepanekud tuleb saata keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda hiljemalt 18. aprilliks aadressil: Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.

Vt http://bit.ly/2nA5XYT.

 


 


Allikas: keskkonnaamet 


Keskkonnakäpa kandidaate

saab esitada alates sellest nädalast kuni 16. aprilli südaööni. Võitjad selguvad Keskkonnakäpa auhinnaüritusel juunikuu alguses; välja antakse kuni 26 auhinda. Ettevõtmise siht on esile tõsta neid, kes on panustanud mõne keskkonnateadliku tegevusega keskkonnasõbraliku haridustegevuse edendamisse.

Osalustingimustega tutvuda ja kandideerida saab veebilehel www.keskkonnakäpp.ee. Lisainfot leiab ka Keskkonnakäpa Facebooki lehelt.

   


 


Mullu tunnistati aasta loodusfotoks Erik Mandre „Punkar öötunnil“

 

Alanud on fotovõistlus „Looduse aasta foto 2017“

Tänavune fotovõistlus on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ning laste ja noorte kultuuriaastale, mille tunnuslause on „Mina ka!“.

Võistlus peetakse nagu ikka kolmes vanuserühmas: kuni 13-aastased lapsed, kuni 19-aastased noored ja üldarvestus. Fotovõistluse kategooriaid on kokku 15, nende seas esimest korda „Liikuv looduspilt“, kuhu oodatakse kuni 90 sekundi pikkusi videoid.  Võistlustööde esitamise tähtaeg on 3. aprill. 15 Tantsivat Hunti jagatakse võitjatele 30. aprillil Estonia kontserdisaalis.

Fotosid saab üles laadida aadressil laf.looduseomnibuss.ee, samast leiab lisainfot.

  


 


Keskkonnaagentuur tähistab rahvusvahelist meteoroloogiapäeva

konverentsiga „Avastades pilvi“ 23. märtsil. Päeva esimesel poolel saab kuulata ettekandeid pilvede lummavast maailmast, pärastlõunal aga osaleda praktilistes töötubades.

  


 


Öökulli akadeemia

seekordne teema on „Kuidas muukida geene?“. 23. märtsil kell 18 Eesti loodusmuuseumis algaval õhtul räägib evolutsioonigeneetik Mait Metspalu.

Päev hiljem, 24. märtsil kell 15–16.30 saab muuseumis kokku Uudishimulike loodusklubi: loodusmuuseumi geoloog Sander Olo tutvustab näitust „Müstiline ürgmeri“ ning räägib, mil moel kivistisi ellu äratati.

  


 


Viljandi veepäeva

teema on 23. märtsil reovesi. Konverents on pühendatud rahvusvahelisele veepäevale, mida tähistatakse ÜRO eestvõttel 24. korda. Konverents algab kell 13 Viljandi linnaraamatukogu III korruse saalis.

Tallinnas on veepäev täna ennelõunal (kell 9–12) Tallinna tehnikakõrgkoolis Pärnu maantee 62.

  


 

 

Osake näitusest „Olav Renno 85“ 

 

„Olav Renno 85“

on näitus, mida saab vaadata Tartus Baeri majas (Veski 4). 23. märtsil kell 15 kõneleb samas sünnipäevalaps, Eesti ornitoloogiaühingu auliige, Eesti looduskaitse seltsi asutaja- ja auliige, TA looduskaitse komisjoni liige ja teadussekretär, Matsalu looduskaitseala esimene direktor, Karksi valla aukodanik, talupidaja Olav Renno ise.

Näitusel on rohkesti dokumente, diplomeid ja välitööpäevikuid, teadusartikleid (ilmunud üle 150), hulk ajaleheartikleid, toimetatud raamatuid ja muidugi Renno koostatud „Eesti linnuatlas“ (1993). Renno on seni tõlkinud 21 mahukat raamatut, muu hulgas Stalini eluloo. Näitusel seisavad need kõrvuti originaalväljaannetega. Käsil on 22. raamatu tõlge.

 


 


Traditsiooniline linnade linnuvaatlus,

mida korraldab Eesti ornitoloogiaühing, on märtsikuu viimasel pühapäeval, 26. märtsil, kell 5–13. Vaatlusel on tähtis panna kirja üksnes need linnuliigid, kelle äratundmises ollakse täiesti kindlad. Pühapäeva õhtuks koostatakse kokkuvõtted ja selgitatakse välja järjekordne kõige pikema liigiloendiga Eesti linn. Möödunud aastal laekusid vaatlustulemused 24 Eesti linnast, kus vaadeldi kokku 118 linnuliiki.

Vt www.eoy.ee/node/1012.

  


 

Tudengiteaduse nädal KAMA2,

mida korraldab Talveakadeemia, leiab aset Tallinnas ja Tartus 20.–24. märtsil; tänavu on ürituse fookuses toit. Vt https://www.facebook.com/events/258267511290035/.

Nädal tipneb 24. märtsil tudengiteaduse päevaga Ahhaa teaduskeskuses.

  


 


Fotomälestus mullusest matkast (foto: Maie Itse)

 

VII rahvamatk „Tere, kevad!“

toimub Lahemaa looduskooli ja Harju matkaklubi juhatusel 26. märtsil. Matk algab kell 12 Loksa kooli eest ja kulgeb Valgejõe naabruses mööda iidseid metsaradu Nõmmeveskile.

Jalgsiretke pikkus on umbkaudu 12 km, Kotkalt liitujatel umbes 7 km.

Tallinna poolt tulijatele väljub eribuss Tallinnast kell 10.30 (sõidu hind 7 eurot), autodega tulijad saavad pärast matka bussiga Nõmmeveskilt Loksale (2 eurot). Neil, kes soovivad transporti, palutakse end varem registreerida: lahemaalooduskool@gmail.com.

  


 

 

Kevadised dendropäevad

on Tallinna botaanikaaias 8.–9. aprillil. Osaleda saab puittaimi tutvustavatel ekskursioonidel, näha õunapuude kevadise hoolduslõikuse praktilist poolt ning kaasa lüüa seenekasvatuse ja seenetoitude valmistamise töötubades.

Vt botaanikaaed.ee/uudis/kevadised-dendropaevad.

  


 

Foto: Martin Mark /keskkonnaamet 


Konverentsi „Haanjamaa pärandmaastikud jutustavad“

korraldab keskkonnaamet koostöös kohaliku kogukonnaga 13.–14. aprillil Võrus. Vt http://bit.ly/2nAx5Xu. Osalejatel palutakse registreeruda kuni 10. aprillini.

 


 

 

Matkajad Viru rabas (foto: Riina Kiis)

 

Viru raba matkarada saab tänavu 40-aastaseks

Kohalike vabaühenduste eestvõttel tähistatakse seda 13. aprillil kell 15 seminariga Kolgaküla rahvamajas ja 15. aprillil kell 10 retkega Viru rabas, retke juhivad Martin Suuroja ja Maarja Orusalu. Mõlema sündmuse osalustasu on kaks eurot, mille eest kaetakse kohvilaud. Eelregistreerimine: okokuller@gmail.com või telefonitsi 5239 239. Peakorraldaja on mittetulundusühing Ökokuller.

 

MAAILMAST


 


Sokoke päll (Otus ireneae) on üks neist eriti ohustatud liikidest, kes elavad Tansaania Ida-Usambara mägedes. Sealse 69 000-hektarise linnukaitseala on BirdLife arvanud 338 ohustatud linnuala hulka (foto: Peter Steward / BirdLife International)

 

Ohustatud liikide 338 kaitseala on ohus

BirdLife International on 1970. aastatest välja valinud rahvusvahelise tähtsusega linnualasid (IBA) ja neid kaitse alla võtnud; Natura 2000 raames on lisandunud veel linnuhoiualad. Kokku on neid nüüd juba üle 12 000 ja see arv suureneb.

Paraku pole kõigi nende alade tulevik sugugi ettemääratult helge. Mõnelgi IBA-l pole tegelikult mingit formaalset kaitset ja nii on nad hävimisohus, olgu siis metsaraie, sõja, kliimamuutuse, linnastumise või mis iganes muu segaja tõttu. Nii ongi nüüd tekkinud „Ohustatud IBA-de“ (IBAs in Danger) algatus, mille siht on juhtida neile kohtadele valitsuste, arendusagentuuride, keskkonnakaitse institutsioonide, äriühingute ja vabaühenduste tähelepanu, et vältida olukorra edasist halvenemist.

Üle saja organisatsiooni koostöös on praeguseks välja valitud 338 ohustatud IBA. Kus need asuvad ning mis üht või teist paika ohustab, saab vaadata kaardilt võrgupaigas http://arcg.is/2mLp8uq.

Meile lähim ohustatud IBA asub Leedu rannavetes Palanga lähedal: ligi 66 000-hektarine veelindude talvitus- ja rändepeatusala, kus talvitab üle 20 000 linnu, teise seas mitusada kirjuhahka.

 

BirdLife/Uudistaja



 

Matkajad Valbonë oru rahvuspargis (foto: Falko von Ameln / wilderness-society.org)

 

Kui rahvusparki ründavad buldooserid

Catherine Bohne kirjutab Euroopa looduskaitseühingu veebilehel wilderness-society.org  Albaania väikese looduskaitse-vabaühenduse TOKA aktiivsest tegevusest oma imelise loodusega kodupaiga kaitsel.

8000 hektaril laiuv Valbonë oru rahvuspark (Parku Kombëtar Lugina e Valbonës) asub üksildases paigas Põhja-Albaanias, Montenegro ja Kosovo piiri ääres, ja seda peetakse Euroopa üheks kõige puutumatuma loodusega paigaks. Dinaari Alpide kaguharu on kogu muust maailmast olnud sedavõrd eraldi, et siin on leidnud pelgupaiga hulk ohustatud liike, teistes seas suured kiskjad: karu, hunt, ilves. Kaua aega on ainsad piirkonnas liikunud inimesed olnud rändkarjused, kes on pidanud karja vanapärasel väheintensiivsel moel, mis on looduse hoiule pigem kaasa aidanud. Veel 10 aastat tagasi ei viinud sinna ühtegi asfaltteed. Ajakiri National Geographic valis Valbonë oru rahvuspargi üheksa maailma parima säästva turismi sihtkoha sekka.

Paraku on riigi majanduslik areng hakanud sedagi ala ohustama. 2013. aastal algas neljamegavatise hüdroelektrijaama ehitus, lausa rahvuspargi sissekäigu kõrvale on tekkinud kruusakarjäär. 2016. aastal ilmus välja plaan rajada 30-kilomeetrisele jõelõigule 13 hüdroelektrijaama, neist 8 otse looduskaitsealale.

Selle peale asutasidki lähikonna inimesed organisatsiooni TOKA. See akronüüm on ühtpidi lühend nimetusest Albaania Alpide kaitse organisatsioon, teistpidi tähendab sõna toka aga albaania keeles maad. Võib tunduda üllatav, et hõreda asustusega maakohas, mis ei hiilga ka teab mis kõrge haridustasemega, leidub piisav hulk aktiivseid inimesi, kes on valmis oma kodukoha looduse eest võitlema. Hoolimata organisatsiooni mitmes mõttes keerulisest seisust – näiteks olevat kasutada vaid üks arvuti – on suudetud leida tugevaid liitlasi, teiste seas maailma looduse fondist WWF, diplomaatide ja välisalbaanlaste hulgast (viimastest on Catherine Bohne maininud selliseid rahvusvahelise mainega džässmuusikuid nagu Šveitsis tegutsev Elina Duni ja Saksamaal elav Eda Zari), samuti aitavad TOKA’t Tiranas tegutsevad tugevamad keskkonnarühmitised.

Mõndagi on saavutatud: naaberrahvuspargis Thethis tühistati luba ehitada hüdroelektrijaam ning kinnitati avalikult, et enam ei lubata kaitsealadele ühtegi jõujaama rajada. See on päris suur saavutus, kui arvestada, et eelmine valitsus oli jaganud välja lausa 70 sellist luba.

Ometi liikusid mullu sügisel Valbonë oru rahvusparki buldooserid, et hakata ehitama teid, mis lõikaks läbi kolm puutumatu looduse ala: väidetavalt selleks, et turism piirkonnas saaks edasi areneda. Keskkonnamõjude hindamise aruanne kinnitab esmajoones, kui vähe saavad võimul olijad aru rahvuspargi või säästva turismi põhimõtetest. See aasta näitab, kas peale jäävad arendajad või TOKA. Või teisisõnu: kas üks Euroopa viimaseid puutumatu loodusega paiku jääb püsima või tuuakse see ohvriks kasumiteenimise altarile.

 

wilderness-society.org/Uudistaja

 

  LÕPUPILDID: LUMI TULI JA KADUS


 

Viimasel kalendritalve laupäeval TÜ botaanikaaias on tiigi jää hoopis vesisem kui nädal tagasi

 

Õitsejaid pole veel palju, aga mõned siiski. Iiris

 

Ušaki krookus

 

Talvine lumekupp

 

Transilvaania sinilill

 

Vist kõige uhkemana värd-nõiapuu, …

 

… mida tasub ka lähemalt uurida

 

Must lumeroos alles sirutab end välja

 

Huvitav, kas selles õõnsuses võiks keegi ka elupaiga leida?

 

Ja üks mõistatus ka:  mis see on ja kus asub?


Ilm on pahurapoolne. Ometi sain eile kevadetunde kätte: otse mu kodutänaval, suurte paneelmajade vahel, ajas laulujoru üksildane kuldnokk.

Kena kevadet!

 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


Toimetanud  ja pildistanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee


Eesti Looduse fotovõistluse lõpetamisele ja näituse avamisele

30. novembril kell 14 Tallinna teletornis (Kloostrimetsa tee 58A, vt http://www.teletorn.ee/) on oodatud kõiki huvilised.

Alustuseks kuulame Ingmar Muusikuse ettekannet “Kuidas saada lind pildile?”. Siis vaatame Eesti Looduse 17. fotovõistlusele saadetud paremaid pilte ja õnnitleme esile tõstetud fotode autoreid. Musitseerib Tõun.

Samas avatakse Eesti Looduse 2013–2016. aastate fotovõistluste pildivaliku näituse avamine. Näitus jääb teletornis avatuks 30. aprillini 2017.

Üritus on tasuta ja kestab kuni kolm tundi.