Uudistaja 26.02.2014

 Uudistaja

 

UUDISTAJA

26. veebruar  2014

 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

Loodusesõbra võõramaine kaaneloom: šaakal

Uue kujundusega Loodusesõbras kohtume Eestisse elama asunud šaakaliga. Kas ta on siia kolinud või hoopis toodud? Sellele küsimusele pole ühest vastust. Teadlasi paneb pead murdma Eesti ja šaakali senise levila vahele jääv valge laik kaardil, sest seda looma pole nähtud Leedus, Poolas ega Valgevenes. Kuidas me šaakali vastu võtame: kas talle ruumi tehes või minema ajades? See oleneb suuresti uuringutest, mis peavad tõestama, kas loom on Eestisse ise tulnud või siia toodud.

Lõunamaise koerlase juurest teeme hüppe arktilist päritolu viigri juurde, kelle leviala ei laiene, vaid hoopis kahaneb. Viigri kui Soome lahe asuka päevad võivad lõppeda, kui tema elupaikade seisund ei parane. Siin pole tal piisavalt mugav, ainult Soome lahe idapoolsemas, Venemaale kuuluvas osas on ta leidnud endale veel pelgupaiga. Kas tulevad tagasi ajad, mil viigrit Russalka juures kividel nähti?

Nende ärevate teemade kõrval pakume lugejale ka midagi rahulikumat: „Matkaraja” rubriigis tutvustame Harjumaal paiknevat Valgejärve loodusõpperada, mis hõlmab soid, metsi ja künkaid. See teekond sobib inimestele, kes satuvad harva uutele radadele. Kevadeotsijate romantilisele meelele on ajakirjas palju pilte ja mitu lugu koos vihjetega, kuhu minna varakevade märke otsima.

 

 


Hetk näituse avamiselt: Mats Kangur (paremal) kutsus oma auhinnatud soefoto lugu jutustama Ingmar Muusikuse. Tagaplaanil maja peremees, RMK peadirektor Aigar Kallas (foto: Toomas Jüriado)

 

Kuku raadios räägime Loodusesõbra tegudest ja lugudest

Neljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri” saavad sellel ja järgmisel nädalal sõna Loodusesõbra toimetajad. 27. veebruaril anname teada, et RMK peahoones Tallinnas Toompuiesteel saab aprilli keskpaigani tööpäevadel kell 9–18 vaadata Loodusesõbra ja portaali Looduskalender korraldatud näitust „Susi ja tema tegemised”. Näha saab parimaid mulluse aasta looma fotode võistlusele tulnud pilte. Näitusest räägib Mats Kangur. Loodusesõbra peatoimetajalt Helen Arusoolt saame aga teada, mida kavatseb ajakiri avaldada selle aasta loomast viigerhülgest.

6. märtsi saates kõneleb Ulvar Käärt šaakalist, viimase Loodusesõbra kaanepildiloomast. Kaaneloo kirjutanud Ulvar meenutab šaakali Eestisse tuleku kronoloogiat, arutleb, kuidas ja kust võis see lõunamaine elukas meile sattuda, ning mõtiskleb sellegi üle, kas ja millal on meil õigust kuulutada sellised tulnukad lindpriiks.

Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

 

 
LOODUSAJAKIRJA UUDISED


 

Loodusesõber kogub aasta looma pärimust

Tänavu on viigri aasta ja seetõttu ootab Loodusesõbra toimetus tõestisündinud lugusid viigrist või hallhülgest, sest neid kahte vurrukandjat on kaugusest lihtne segi ajada. Oodatud on mis tahes lood, näiteks jutud nendega kohtumisest, vaarvanematelt kuuldud pärimus, tähelepanekud viigri või hallhülge tegevusjälgede kohta, hülgekividest või ka hülgest kalavõrkudes. Aasta lõpul ootavad parimaid kirjutajaid auhinnad. Enamik lugusid avaldatakse ajakirjas Loodusesõber ja võrguküljel www.looduskalender.ee.

Lood ja pildid tuleb saata aadressil toimetus@loodusesober.ee või posti teel: Endla 3, 10122 Tallinn, märksõna „ajakiri Loodusesõber”.

 

 

 

EESTI SÕNUMEID 


Eesti maaülikooli metsamaja juurdehituses tegutseb uus taastuvate loodusvarade teaduskeskus (foto: EMÜ)

 

Maaülikoolis avati uus teaduskeskus

20. veebruaril avati Eesti maaülikoolis taastuvate loodusvarade teaduskeskus, mis koondab maaülikooli loodusvaldkonna teadustega tegelevad üksused ühte hoonesse. Kreutzwaldi tänavas asuvasse ülikoolilinnakusse on toodud seni Riia tänava lõpus asunud zooloogia-, botaanika-, mükoloogia- ja hüdrobioloogiaosakond ning loodusteaduslikud kogud. Ka põllumajanduse teadussuundadega tegeleti varem linnakust väljas Eerikal.

Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktori Aret Vooremäe sõnul annab metsamaja laiendusena ehitatud teaduskeskus instituutidele hea võimaluse teha koostööd, samuti lihtsustab see teaduslaborite, aparatuuri ja auditooriumide kasutust. Peale juurdeehituse on renoveeritud ka vana osa.

Taastuvate loodusvarade teaduskeskuse rajamist alustati 2007. aastal, hoone arhitektuurilise lahenduse on teinud KAMP Arhitektid (Peeter Loo, Kaspar Kruuse, Jan Skolimowski). Juurdeehitus ja renoveerimistööd läksid maksma ligi seitse miljonit eurot.

EMÜ

 

 


Tartu ülikooli professorit Ain Heinaru tunnustati 40 000 euro suuruse teaduspreemiaga pikaajalise teadus- ja arendustöö eest geneetikas ning moodsas bioloogias

Leho Tedersoo pälvis 20 000 euro suuruse teaduse aastapreemia seente elurikkuse ja biogeograafia globaalsete mustrite uurimise eest (fotod: TÜ)

Vabariigi sünnipäeval anti kätte tänavused riigi teaduspreemiad

Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said 40 000 euro suuruse teaduspreemia Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi professor Ain Heinaru (fotol) ja Stockholmi ülikooli Baltimaade ajaloo emeriitprofessor Enn Tarvel.

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest tunnustati 20 000 euro suuruse teaduspreemiaga täppisteaduste valdkonnas Tartu ülikooli funktsionaalanalüüsi professorit Eve Oja, keemia ja molekulaarbioloogia alal TÜ kolloid- ja keskkonnakeemia dotsenti Kaido Tammeveskit, tehnikateaduste vallas Tallinna tehnikaülikooli elektrotehnika instituudi vanemteadureid Dmitri Vinnikovi (rühma juht), Indrek Roastot ja Tanel Jalakat. Arstiteaduse valdkonnas pälvis preemia TÜ farmakoloogia- ja toksikoloogiaprofessor Aleksandr Žarkovski, geo- ja bioteaduste vallas TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia teadur Leho Tedersoo (fotol), põllumajandusteaduste alal TÜ rakendusökoloogia professor Krista Lõhmus ja maastikuökoloogia vanemteadur Ivika Ostonen-Märtin. Sotsiaalteaduste vallas said preemia Tallinna ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi professor Ellu Saar ning humanitaarteaduste alal Tartu ülikooli Balti poliitika professor Andres Ilmar Kasekamp.

Laureaatide lühitutvustused leiab veebilehelt http://www.hm.ee/index.php?0513877

HTM

 

 


Tänavuse aasta orhidee on hall käpp (Orchis militaris) (foto: Tarmo Pikner)

 

Aasta orhidee on hall käpp

Eesti orhideekaitse klubi valis tänavuse aasta orhideeks halli käpa (Orchis militaris; fotol). Kõik Eestis kasvavad orhideed ehk käpalised on looduskaitse all, hall käpp kuulub kolmandasse kaitsekategooriasse.

Viimastel kümnenditel on halli käpa arvukus vähenenud kasvukohtade hävimise tõttu. Muu hulgas ohustab teda ning paljusid teisi kodumaiseid orhideeliike korjamine: inimesed nopivad neid, teadmata, et tegu on kaitsealuse liigiga, keda korjata ei tohi.

Hall käpp on lubjalembene taim. Tema peamised kasvukohad on loopealsed, niidud, kadastikud ja puisniidud, aga ka tee- ja kraaviperved ning isegi mahajäetud karjäärid. Ta õitseb mai lõpust jaanipäevani ning taime mehikesekujulisi õisi võib näha umbes nädala jagu.

Hall käpp on küllaltki arvukas Eesti lääneosas ja saartel, Põhja-Eestis leidub teda märksa vähem, Kesk-, Ida- ja Lõuna-Eestis kuulub see käpaline haruldaste liikide hulka.

Halli käpa aasta raames kutsub orhideekaitse klubi kõiki täiendama liigi levikukaarti. Leiukohtade andmeid saab igaüks sisestada loodusvaatluste andmebaasi veebiportaalis http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva.

Eesti orhideekaitse klubi kuulutas aasta orhidee välja viiendat korda. Varem on seda tiitlit kandnud punane tolmpea (2010), tõmmu käpp (2011), kahelehine ja rohekas käokeel (2012) ning kõdu-koralljuur (2013).

Eesti orhideekaitse klubi

 

 


2012. aasta keeletegu oli keeleteadlase Silvi Vare koostatud kaheköiteline sõnaraamat „Eesti keele sõnapered” (foto: EKI)

 

Valitakse aasta keeletegu

Haridus- ja teadusministeeriumi välja kuulutatud keeleteo võistlusele on sel korral esitatud 21 tegu. Kõige enam on tehtud ettepanekuid mitmesuguste väljaannete (sõnaraamatud, õpikud, e-ajakirjad jm) tunnustamiseks, viiel puhul on tegu teist laadi sündmusega (laat, konverents, laager, võistlus), kuid esitatud on ka lastega seotud keeleteod ning lõimingu temaatika. Nende hulgast selgitatakse emakeelepäevaks välja aasta keeletegu ehk peaauhind ja rahvaauhind.

Peaauhinna väärilise teo valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhinna saaja selgitatakse aga avaliku hääletuse teel. Kõigil soovijatel on võimalik oma lemmikule anda hääl veebilehel http://www.hm.ee/index.php?0513753. Keeleteoauhinna statuudi järgi võib igaüks hääletada üks kord iga kandidaadi poolt. Mitut häält ühe kandidaadi poolt anda ei saa. Arvesse lähevad vaid hääled, mille puhul on hääletaja täitnud ka andmed enda kohta. Hääletamine lõpeb 5. märtsil kell 24.

Aasta keeletegu selgub emakeelepäeval, 14. märtsil Kuressaares.

HTM

 

 

 

TASUB OSALEDA


Seentest on kevadekuulutajaks harilik karikseen (foto: Kadri Niinsalu/wikipeedia)

 

Tere, kevad!

Kevadised ilmad on juba saabunud, mistõttu kutsutakse huvilisi taas osalema loodushariduslikus ettevõtmises „Tere, kevad!”. Üritusest on oodatud osa võtma lasteaedade vanemate rühmade lapsed ning 1.–9. klassi õpilased koos õpetajatega. Kevadmärkide otsimine algab 3. märtsil ja kestab mai keskpaigani.

„Tere, kevad!” raames vaadeldakse 36 Eestis tavalise looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt sinilill ja paiseleht), saabuvad rändlinnud (nt põldlõoke ja kuldnokk), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), samuti esimesed seened (harilik karikseen).

Peale loodusvaatluste hõlmab „Tere, kevad!” muid teemakohaseid tegevusi: õpilasi kutsutakse joonistama pilte kevadekuulutajatest ja kirjutama nende kohta luuletusi, samuti toimub kevadfotode võistlus. Kahe vanuserühma lapsed saavad taas osaleda menukas loodusviktoriinis, kus lapsed on nii küsijate kui ka vastajate rollis. Sel aastal on olulised juhendid veebis olemas ka vene keeles, kuid projekti töökeeleks jääb eesti keel.

Juhendavatel õpetajatel palutakse oma rühmad registreerida juba veebruari lõpuks veebilehel http://tere.kevad.edu.ee.

Teavet võib küsida e-posti teel: kevad.org@irc.ee.

 

 


 

Alam-Pedja looduse õhtu

Meie suurim kaitseala on saanud 20-aastaseks. Sel puhul oodatakse huvilisi homme, 27. veebruaril kell 18 Otepää looduskeskusesse (Kolga tee 28) loodusõhtule „Alam-Pedja lugu ja lumm”. Loodusfotograaf Arne Ader näitab pilte Alam-Pedjalt aastatest 1983–2013 ning räägib juurde lugusid. Õhtu juhatavad sisse Otepää muusikakooli õpilased. Loodusõhtul saab osaleda tasuta.

Keskkonnaamet

 

 


Timo Palo (foto: erakogu)

 

Polaarklubi õhtu: Timo Palo jäine retk

Eesti polaarklubi, organisatsioon, mis ühendab põhja- ja lõunapolaaraladel töötanud inimesi, tähistab tänavu 30 aasta juubelit. Sel puhul korraldatakse Paksus Margareetas kolm aruteluõhtut.

Esimene õhtu toimub sel neljapäeval, 27. veebruaril kell 18. Kohtume polaarklubi ühe noorima liikme, polaaruurija ja teadusfotograafi Timo Paloga, kes 2012. aastal läbis suuskadel ja kajakiga Norra polaaruurija Fridtjof Nanseni 117 aastat tagasi kavandatud teekonna. 1620 kilomeetrit üsna talutavat suusailma, pildid ja vahetud muljed, üksindus ja sõbra toetus on ehk selle retke parimad kirjeldajad. Meeleolu loob kitarrist ja laulja Tõun ansamblist Jäääär.

Üritus on tasuta, kuid huvilistel palutakse registreeruda meremuuseumi veebilehel.

Ees ootavad veel kaks polaarklubi õhtut: 20. märtsil räägitakse eestlastest Antarktikas ja 17. aprillil Arktika avarustest.

Meremuuseum

 

 


Fotonäitus hallitusest

Reedel, 28. veebruaril kell 17 avatakse Tartu loodusmajas (Lille 10) hallitusteteemaline fotonäitus „Elu pärast …”. Näitust tutvustab selle autor Heikki Leis, kes on hallitusi pildistanud viimased üheksa aastat. Tema fotode vastu on tuntud suurt huvi üle kogu maailma. Pilte on avaldatud nii Suurbritannia suuremates päevalehtedes, mitmes maailma teadusajakirjas kui ka kokandus- ja kunstiblogides.

Näitust saab vaadata tasuta kuni 21. märtsini tööpäevadel kell 9–18.

Tartu loodusmaja

 

 


 

Loodusõhtu liblikatest

Neljapäeval, 6. märtsil kell 18 algab Kuressaare keskkonnaameti kontori (Tallinna 22) saalis loodusõhtu „Liblikad ökoloogi tööriistana”. Üritusel võtab sõna Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia teadur Anu Tiitsaar, kes on viimased kuus aastat veetnud suved Saaremaa ja Muhu loopealsetel ning talved arvuti taga, et tulemused paberile panna. 

Loodusõhtul saab teada, miks on mingid liigid just seal, kus nad on, ja mitte kusagil mujal või miks on mõni ala liigirikkam kui teine. Juttu tuleb liblikatest üldiselt, uuringutest Saaremaal ja ka sellest, mida saab ette võtta, et liigirikkus alles jääks.

Osavõtusoovist palutakse teatada hiljemalt 5. märtsil telefonil 5304 7882 (Maris Sepp, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist) või eposti teel: maris.sepp@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet

 

 


 

Liivimaa 16.–17. sajandi maakaardid Narvas

Narva linnuse torni viiendal korrusel on Läti rahvusraamatukogu näitus Liivimaa 16.–17. sajandi maakaartidest. Tutvuda saab kolmekümne ajaloolise maakaardi originaaliga, samuti kahe suurendatud kujutise koopia ning ühe videoga.

Läti rahvusraamatukogu kartograafiaväljaannete kogu hakkas kujunema koos raamatukogu asutamisega 1919. aastal. Olulist täiendust saadi aastail 2001–2002, kui tänu Suurbritannias elavale raamatukogundusteadlasele ja paguluskultuuri arendajale Inese Auziņa-Smithile jõudis sinna annetus, mis sisaldas pastor Ringolds Mužiksi (1914–2000) kollektsiooni. Sellesse kuulusid väljavõtted omal ajal laialt levinud väljaannetest: Abraham Orteliuse ja Gerardus Mercatori atlased, Sebastian Münsteri „Kosmograafia”, Klaudios Ptolemaiose kaartide 16. ja 17. sajandi alguse töötlused. Nüüdseks kuulub Läti rahvusraamatukogu kogusse 44 Liivimaa 16.–17. sajandi kaarti, samuti mitukümmend laiema piirkonna kaarti, kus Liivimaad on kujutatud täielikult või osaliselt.

Liivimaa kaartide näitus on Narvas lahti kuni 31. märtsini. Teavet saab Narva muuseumi näituste ja ürituste kuraatorilt Anna Judinalt telefonil 359 9242 või e-posti teel: naitused@narvamuusem.ee.

Narva muuseum

 

 

 

 MAAILMAST


Süvalestasaak (Reinhardtius hippoglossoides) (foto: Jesper Boje / DTU)

 

Süvalesta põhjapüük Gröönimaal teeb liiga teistele kalaliikidele

Alates 1980. aastate lõpust on Lääne-Gröönimaa süvavees üha suuremal määral püütud grööni hiidlesta ehk süvalesta (Reinhardtius hippoglossoides). Samal ajavahemikul ja samades vetes on Taani tehnikaülikooli (DTU) uurijad seiranud ka muude kalaliikide käekäiku.

Süvamerekalad on enamasti pikaealised, kasvavad aeglaselt ning saavutavad suguküpsuse võrdlemisi hilja ja on vähesigivad. Seepärast on tegu üsna tundlike liikidega, kelle puhul võib kergesti jõuda ülepüügini. Üks põhjatraalipüükide uuringute seeria sihte oligi teha kindlaks, kas lesta intensiivistunud töönduspüük on negatiivselt mõjutanud üheksa kalaliigi asurkondi, kelle isendid võivad sattuda kaaspüüki.

Selgus, et lestapüügi kasvu aastail 1988–2011 ongi populatsioonide suurus muutunud. Kahe liigi arvukus vähenes ja neljas populatsioonis kahanes olulisel määral kalade keskmine kaal. Järgnenud korrelatsioonanalüüsi põhjal tehti küll järeldus, et kalade arvu vähenemine on tingitud pigem muudest asjaoludest kui lestapüük. Ent lestapüügi intensiivistumisega korrelleerus üsna selgelt kalade kaalukaotus.

DTU / Science Dailt / Uudistaja

 

 


Soed suudavad teineteiselt hoopis ladusamalt õppida kui koerad (foto: Walter Vorbeck / AlphaGalileo)

 

Hundid on palju paremad imiteerijad kui koerad

Ehkki hundid on koertega lähedases suguluses, võivad nad mitmes suhtes olla hämmastavalt teistsugused. Viini veterinaariaülikooli Messerli uurimisinstituudi teadlaste tehtud katsed on näidanud, et hundid jälgivad liigikaaslasi hoopis hoolikamalt kui koerad ja suudavad seetõttu üksteiselt palju tõhusamalt õppida.

Esmalt selgus, et hundikutsikad saavad koertest eakaaslastega võrreldes osavamalt kätte karpi peidetud maitsva toidupala – eeldusel, et neil on olnud võimalik jälgida, kuidas seda teeb teine loom. Katses osales 14 noort hunti ja 15 kindla tõuta koera, kõik umbes kuuekuused ja karjas kasvanud. Iga katseloom sai jälgida, kuidas treenitud koer avab kas lõugade või käppadega puukarbi, et pääseda ligi toidule. Hundikutsikad suutsid kõik pärast demonstratsiooni samuti karbi avada, kusjuures üldjuhul tegid nad seda samal viisil: kas siis käppade või lõugade abil. Koertest suutis pala kätte saada vaid neli ning lõugu või käppi kasutati üsna juhuslikult, eeskujust olenemata.

Et välistada võimalus, et koerakutsikate füüsiline ja kognitiivne areng on huntidest aeglasem, korrati katset pärast üheksat kuud. Selgus, et koerad polnud muutunud sugugi osavamaks kui nooruses. Järele prooviti ka võimalus, et ehk ongi hundid lihtsalt tublimad probleemilahendajad. Selleks lasti neil karpi avada eelneva demonstratsioonita. Paraku said soedki nüüd sellega paremini hakkama. Siit järeldatigi, et hundi edu saladus peitub võimes jälgida, kuidas teine loom ülesannet lahendab. Küllap tuleneb parem jäljendusoskus sellest, et nad sõltuvad hoopis rohkem koostööst liigikaaslastega ja peavad seetõttu kaaslaste tegevust hoolikalt jälgima.

Uurijate arvates on huntidevaheline koostöö olnud hea ka koerte ja inimeste hea koostöö vundament. Kodustamise käigus sai koer võimaluse olla inimese sotsiaalne partner ja kujundada sel pinnal oma oskusi; samal ajal kadus tasapisi võime õppida teisi koeri jälgides.

AlphaGalileo

 

 

 

 TÄHELEPANEKUD


 

Lumeolud mullu ja tänavu 24. veebruaril

 

Aasta tagasi mõõdeti vabariigi aastapäeval lume paksuseks Võrumaal Tuulemäel 56 cm, Otepääl 50 cm, Kuusikul 36 cm, Harkus 32 cm, Hiiumaal Lugusel 39 cm, Saaremaal Uue-Lõvel 39 cm

 

Tänavu oli talve nägu vaid Haanjamaa, sealgi leidus lund Tuulemäe jaama järgi kõigest 5 cm (allikas: ilmateenistus)

 

 

Ega kevad taeva jää!

See punt lumikellukesi näitas oma õisi juba enne tänavust 24. veebruari. Ent kohal on ka mitmed kevadet kuulutavad linnuliigid, nagu põldlõokesed, kiivitajad, künnivaresed, isegi linavästrikud (foto: Toomas Jüriado)

 

 

 
Koostanud ja toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com


Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/