Uudistaja 27.08.2014

 Uudistaja

 

UUDISTAJA

27. august  2014

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

  

   

 

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


 

Liina Remmi artikkel põhineb tema ettekandel maismaatigude määraja esitlusel looduseuurijate seltsis

 

Kuku tutvustab Eesti Loodust ja Loodusesõpra

Iganeljapäevane Kuku raadio saade „Loodusajakiri”  (http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/) on tutvustusjärjega jõudnud Eesti Looduse augustinumbrini. Eelmisel neljapäeval rääkis peatoimetaja Toomas Kukk selle olulisematest artiklitest. Esmajoones keskendus Kukk hüdrogeoloog Leo Vallneri pikemale kirjutisele „Karstinähtused kavandataval Nabala looduskaitsealal”. Peale karsti oli juttu ka muudest Nabala-maade väärtustest, mille tõttu on kindlasti vajalik see kaitseala luua.

Homses saates saab sõna Tartu ülikooli doktorant Liina Remm, kelle kaanelugu kannab eesti vanasõnalt laenatud pealkirja „Tigu lähäb küll tasa, aga vaadake, kui rasvane ta ise on”. Juttu tuleb tigude elupaikadest ja liikumisest, nende limast ja toitumisest, rollist taimede levitaja ja mulla loojana jne.

Järgmisel neljapäeval tutvustab peatoimetaja Helen Arusoo augustikuu Loodusesõbra mõnda artiklit, kus on kõne all koprad mererandades, viigrite lesimiskivid, loodusteemalised mälumängud Tartus, Uljaste järve matkarada ja keskkonnahoidlikud šampoonid. Saated on teinud Toomas Jüriado.

 


 

Margot Laidomäe foto „Tarmukas sõgelasekütt” tõi mullu autorile ajakirja Eesti Loodus eriauhinna

 

Mõne päeva pärast algab fotovõistlus

Juba järgmisel nädalal saab hakata üles laadima fotosid ajakirja Eesti Loodus traditsioonilisele loodusfotovõistlusele. Vt lähemalt www.eestiloodus.ee.

 

 

EESTI SÕNUMEID 

 


 

Foto: www.envir.ee

 

Paldiski tuumaobjekti hakatakse euroraha toel korrastama

Valitsus kiitis läinud nädalal heaks keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse esitatud eelnõu, mille järgi saab Paldiski kunagise tuumaobjekti lõplikuks demonteerimiseks vajalikeks uuringuteks kasutada 2,1 miljonit eurot.

Enne kui hakata reaktorisektsioone 2040. aastal demonteerima, tuleb teha eeluuringuid. Praegu on teave jäätmete kohta sektsioonides väga piiratud, kuna lahkunud vene merelaevastiku töötajad viisid kaasa ka enamjao informatsiooni. Nüüdne vaheladestuspaik Paldiskis on ajutine lahendus ega suuda mahutada lahtivõetavaid reaktorisektsioone.

1960. aastate algul rajatud Nõukogude laevastiku tuumaallveelaevade õppekeskuses seisati reaktorid 1989. aastal ning tuumakütus eemaldati viis aastat hiljem. Samas jäi Eestile kogu vastutus endise tuumaobjekt radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ning tuumareaktorite käitusest kõrvaldamise eest. Endise tuumaobjekti ohutuks muutmise eest kannab hoolt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kuuluv aktsiaselts A.L.A.R.A.

Aastatel 1995–2013 tehti Paldiskis suuremahulisi töid. Lammutati tarbetuid hooneid ja ehitati rahvusvahelistele ohutusnõuetele vastav radioaktiivsete jäätmete vahehoidla. Samuti on tagatud reaktorisektsioonide ohutu hoid. Samas vajab selgitamist, missuguseid jäätmeid ja millises mahus lõpliku demonteerimise käigus tekib ning kuhu need paigutatakse. See võimaldab hakata kavandama, millist tüüpi jäätmete lõppladestuspaika riik vajab.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

 


 

 

Kahekümnes linnuralli lõi rekordeid

16. augustil oli kogu Eestis kahekümnes linnuralli „Estonian Open”, mille korraldasid Estbirding ja Viron Lintuseura.

Seekordne ralli oli erakordselt osavõtjarohke: 23 võistkonda kokku 94 liikmega. Rallil püstitati uus võistkonna rekord, millega sai hakkama Soome-Eesti segatiim Spithamn (Aki Aintila, Margus Ellermaa, Juho Könönen, Markus Lampinen, Tarvo Valker), kes kogus 14 tunni jooksul kokku 167 liiki. Peale võistkonna rekordi parandati ka ühe ralli jooksul kõikide võistkondade peale nähtud liikide arvu: uus tipptulemus on 206. Tänavu tegid kaks meeskonda, RC&Co (Margus Ots, Uku Paal, Ranno Puumets, Peeter Raudsepp) ja Sunset Ökoriders (Timo Böhme, Lauri Mäenpää, Minna Mäenpää, Leena Törnqvist) esimest korda ralli ajaloos ökovaatlust, kasutades kogu ralli jooksul sõiduvahendina ainult rattaid.

Ilmastikuolud olid heitlikud, aeg-ajalt sadas vihma ja see tegi linnuvaatluse keerukaks. Sellest hoolimata kujunes ralli väga põnevaks. Huvitavamad liigid, keda rallialal kohati, olid Hiiumaal koldjalg-hõbekajakas, veetallaja ja põldtsiitsitaja, Läänemaal kukkurtihane, nurmkana, männi-käbilind ja urvalind, Harjumaal kassikakk, jõgivästrik ja must-harksaba. Punajalg-pistrikel on praegu hea invasiooniaasta ja rallil kohatud 15 isendit tõestasid seda ilmekalt.

Parim tervenisti eestlastest koosnenud võistkond oli seekord 139 liiki kogunud ja kaheksanda koha saanud Bad Company (Kuido Kõiv, Mati Salumäe, Tiit Vohta); peale soomlaste oli neist eespool ka lätlaste Himantopus Himantopus 146 liigiga. Võistkond Eesti Naised (Mariliis Märtson, Marju Erit, Triin Kaasiku, Aire Orula, Reet Rannik) sai kirja 137 liiki ja oli kümnes.

Järgmisel aastal on linnuralli Estonian Open 15. augustil Ida-Virumaal.

Estbirding/Uudistaja

 


 

Foto: Hester, Dr F. Eugene / U.S. Fish and Wildlife Service / Wikipedia

 

Pliihaavlid on veelinnujahil keelatud

20. augustil algas Eestis veelinnujahi hooaeg. Keskkonnaministeerium tuletas sel puhul meelde, et eelmisel aastal jõustunud jahiseadusega on veelinnujahil keelatud pliihaavlite kasutus.

Keeld tuleneb plii kahjulikkusest veekogu põhjast toitu otsivatele lindudele, kes sageli neelavad mürgitust põhjustavaid pliihaavleid. Peamiselt mõjutab see parte, hanesid ja luiki ning omakorda neist toituvaid loomi. Populaarsetes linnujahikohtades võib pliihaavlite hulk veekogu põhjas olla väga suur.

Pliihaavlite keeluga astutakse järjekordne samm Aafrika-Euraasia rändveelindude kaitse rahvusvahelise kokkuleppe (AEWA) (http://www.unep-aewa.org/) kehtestamisel Eestis. AEWA on 1995. aastal sõlmitud rahvusvaheline looduskaitseleping, millega on praeguseks liitunud 71 riiki ja Euroopa Liit. Ühiselt kaitstakse märgaladega seotud rändlinde, täpsemalt 255 linnuliiki. Eesti liitus AEWA-ga 1. novembril 2008, pliihaavlite kastuse suhtes linnujahil saadi ajapikendust möödunud aastani.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

 


 

Allikas: Eesti Post

 

Uus postmargiplokk: Tallinna loomaaed 75

Eesti Post andis 25. augustil Tallinna loomaaia asutamise 75. aastapäeva puhul välja kahest 55-sendilisest margist koosneva ploki.

Kunstnik Sándor Stern on illustratsioonideks valinud kaks hävimisohus haruldust: habekotka (Gypaetus barbatus) ja amuuri leopardi (Panthera pardus orientalis). Plokki on trükitud 70 000 tükki.

Maailma loomaaedade ja akvaariumide assotsiatsiooni (WAZA) kuuluv Tallinna loomaaed näitab huvilistele kollektsiooni, milles leidub hulk niisuguseid liike, keda teistes loomaaedades väga tihti ei kohta. Näiteks kaljukitsede ja mägilammaste väljapanek on maailma liigirikkaim. Veel väärib märkimist mitme hävimisohus liigi, eriti kotkaste, raisakotkaste, kurgede ja kaslaste edukas tehisoludes paljundamine rahvusvaheliselt koordineeritavate programmide raames.

Viimasel veerandsajal aastal on olnud teadustegevuse keskne teema euroopa naarits, keda uuritakse võimalikult ajakohaste meetoditega. Tehisoludes paljundamise varal luuakse Hiiumaale üliharuldase hävimisohus naaritsa uus looduslik asurkond ja seiratakse seda.

Eesti Post / Uudistaja

 


 

Pildiuudiseid Tartust

 

Esmaspäeval avati pidulikult Tartu ülikooli füüsika instituudi uus õppe- ja teadushoone Physicum.

Sel puhul korraldati teadusfestival „Õhus on füüsikat” ja ettevõtlusseminar „Laborist välja”, kus otsiti Eesti ettevõtete arengutakistuste lahendusi, kaasates Tartu ülikooli teadlasi.

Teaduskeskus Ahhaa ja füüsika instituut pakkusid teadusetendusi noortele füüsikahuvilistele, …

… võimalik oli osaleda giididega majaekskursioonidel.

Füüsikahoone ehitus läks maksma üle 16 miljoni euro, millest 13,5 miljonit kaeti sihtasutuse Archimedes vahendusel Euroopa regionaalarengu fondi kaudu. Maja ehitas osaühing Astlanda Ehitus, arhitektuurse osa on projekteerinud osaühing Kadarik Tüür Arhitektid (arhitektid Ott Kadarik, Mihkel Tüür ja Villem Tomiste, sisearhitekt Kadri Tamme).

 

Üritusega „Mõõtmise kunst“ avati eile Tartu ülikooli muuseumis Toomemäel kaks näitust: „Valmistatud Tartus“ (fotol) ja „Looduse mõistmise kunst“; esimene neist jääb avatuks aasta lõpuni, teine järgmise aasta septembrini.

Muu hulgas avati vanast, Tähe tänava füüsikahoonest toodud Foucault’ pendel (fotol lükkab pendli käima selle ehitaja Hando Kruuv), oma taasavatud kabinetti tutvustas G. F. Parrot, …

… Hullu Teadlase ja tema assistentide juhendamisel olid avatud töötoad, kus lapsed meisterdasid galvaanielemente ja tuukrikelli ning katsetasid, kui palju elektrit on peidus juurviljades (fotol). Näituse pimekambris tehti optikakatseid ja uuriti, mida kujutas endast camera obscura.

 

Tartu linn plaanib korrastada Peetrituru ja Supilinna (fotol) tiigi; seda rahastatakse KIK-i keskkonnaprogrammist.

Supilinna tiigi korrastamise projekti raames tehakse uuringud, mille põhjal koostatakse saneerimisprojekt. Peetrituru tiik puhastatakse mudast ning korrastatakse tiigi nõlvad. Laiem eesmärk on vältida reostuse võimalikku ohtu põhjaveele Meltsiveski veehaarde alal.

Nii Supilinna kui ka Peetrituru tiik on viimaste aastate jooksul jõudsalt kinni kasvanud. Supilinna tiik on oluline elupaik kahepaiksetele ning osa Emajõe rohekoridori ökoloogilisest võrgustikust.

 

Tartu ja tema Itaalia partnerlinn Siena (fotol Siena vanalinna kese, Piazza del Campo) allkirjastavad koostöömemorandumi, mis toetab Siena kandidatuuri Euroopa kultuuripealinna tiitlile 2019. aastal. Memorandumiga kinnitatakse ka vastastikust huvi teha kultuuri vallas koostööd.

Koostöö Tartu ja Siena vahel sai alguse juba 2002. aastal. 2010. aastal kirjutati alla kahe linna sõpruse ning partnerluse deklaratsioonile, milles lepiti kokku koostöös ajaloolise kultuuripärandi hoiu, linna turunduse, turismi, hariduse, teaduse ja kultuuri valdkonnas.

Kesk-Itaalia Toscana maakonnas asuvas Siena linnas on ligikaudu 53 000 elanikku. Sealne ülikool kuulub koos Tartu ülikooliga rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikoole koondavasse Coimbra gruppi. Siena ajalooline keskus on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.

 

Tartu Supilinna selts korraldas laupäeval Marja treppide juures fotosessiooni. Nimelt jõudis linna selle aasta kaasava eelarve rahvahääletusele 25 lõppidee hulka ka kava rajada sellele trepile, tähtsale liikumisteele Tähtvere linnaosa ja Supilinna vahel, kaldtee, et lihtsustada jalgratta, lapsekäruga või Tartu–Tallinna bussile kohvrit vedava liikleja jalavaeva. Esitatud ideesid hakkab juba septembri alguses tutvustama Kaarsillal avatav fotonäitus kõigist hääletuse lõppvooru pääsenud objektidest. Fotosid tegi supilinlasest fotograaf Kristjan Teedema.

 

Emajõe vesi oli laupäeval ainult 16 sentimeetrit üle mõõdujaama nulli 

 

Laupäev Anne kanali ääres: roheline lipp, aga inimtühi rand

 

 

TASUB OSALEDA


 

 

 

Keskkonnaamet korraldab riigi uue jäätmekava tutvustamiseks

koostöös keskkonnaministeeriumiga kohalikele omavalitsustele mõeldud seminarisarja, mille eesmärk on täpsustada kohalike omavalitsuste ülesandeid, tutvuda jäätmekäitlusprojektide rahastusvõimalustega ja anda suuniseid, kuidas ajakohastada jäätmekavu. Seni oli põhirõhk olnud jäätmete ladestamise vähendamisel ja nende taaskasutusel, uus kava keskendub jäätmetekke vähendamisele.

Esimene seminar peetakse 29. augustil Pärnus ning viimane 26. septembril Tallinnas. Oodatud on kõikide omavalitsuste esindajad ja spetsialistid.

Vajalik on eelregistreerimine. Pärnu seminarile registreerimine lõppes 25. augustil, Tartu, Jõhvi, Otepää ja Tallinna seminaridele tuleb ennast kirja panna hiljemalt 1. septembril.

Seminaride täpne päevakava, toimumisajad ja -kohad on keskkonnaameti veebilehel http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/seminar-riigi-jaatmekava-2014-2020/.

 


  

Foto: www.facebook.com/muinastuled

 

Laupäeval on muinastulede ööd

Kõik on sel puhul kutsutud süütama päikeseloojangu ajal rannas lõkked. Nagu varasematel aastatel, oodatakse kõiki õhtuhämaruses mere äärde, et olla ühisosa naaberriikidega Läänemere randadel loodavas tulede ketis.

Tänavuse Soome lahe aastaga kutsutakse inimesi koondama jõude, et muuta meie ühise veekogu seisund paremaks. Koos sõprade ja naabritega tuleketti luues ja oma lõkkeid veebilehel www.muinastuled.ee registreerides anname märku, et hoolime Läänemerest.

Muinastulede öö lõkete süütamise traditsioon sai ühel ajal alguse Eestis ja Soomes rohkem kui 20 aastat tagasi. Alates 2009. aastast on veebikaardile www.muinastuled.ee kantud üle 3500 lõkkekoha; sellest ajast alates on Eestis ja naaberriikides üritusega ühinenud kokku üle saja tuhande inimese.

Muinastulede öö jooksev info ja fotod: https://www.facebook.com/muinastuled.

 


 

Keskkonnaagentuuri seminariga

4. septembril kell 11 agentuuri ruumes (Mustamäe tee 33) lõpetatakse KIK-i rahastatud projekt Mis toimub Eesti keskkonnas – Eesti keskkonnaindikaatorite süsteemi väljatöötamine, tutvustamine ja rakendamine.

Osaleda saab tasuta, aga vajalik on eelnev registreerumine meiliaadressil marilis.saul@envir.ee hiljemalt 29.augustiks, kuna kohtade arv on piiratud.

 


 

 

Euroopa majanduspiirkonna keskkonnaprogramm

„Integreeritud sise- ja mereveekogude korraldus” kuulutab välja III taotlusvooru. Keskkonnaministeerium korraldab selle kohta teabepäeva 10. septembril Tallinnas ja 19. septembril Tartus. Taotlusvooru raames antakse toetust Eesti riikliku kliimamuutustega kohanemise strateegia ja rakenduskava eelnõu kohaste prioriteetsete valdkondade kliimamuutuste mõjude hindamiseks ja sobilike kohanemismeetmete väljatöötamiseks. Vt http://www.envir.ee/et/avatud-taotlusvoorud.

Teabepäevadele on võimalik registreeruda veebilingi vahendusel: https://docs.google.com/forms/d/1WyfzKTYm7ERm4uDWQL-nkz_mWU-_n5gPb3WjnzNrVRo/viewform.

 


 

Foto: looduskalender.ee / loodusmuuseum.ee

 

Homme algab Eesti loodusmuuseumis nahkhiirte nädal

Selle jooksul korraldatakse loenguid, töötubasid ja retki, vt http://www.loodusmuuseum.ee/yritused/teemanadalad. Kõikidele üritustele pääseb muuseumipiletiga. Retkedele on vajalik eelregistreerumine.

28. augustil kell 18 algab muuseumis Öökulli akadeemia loodusõhtu, kavas on Triinu Tõrva loeng „Maailma ja Eesti nahkhiired”; 30. augustil kell 18–21 on nahkhiirte öö. 30. ja 31. augustil ja 2. septembril on eestikeelsed retked ning 4. septembril venekeelne retk nahkhiirte häälte maailma Tallinna kesklinnas. Retkejuhid on vastavalt Triinu Tõrv ja Jekaterina Pesotski, algus kell 21.

Nahkhiirte nädalat toetab KIK.

 


 

 

Algab seenenäituste hooaeg

Tartu ülikooli loodusmuuseumi seente huvipäev, millel õpitakse seeni tundma ja kogutakse neid näituse jaoks, on 3. septembril. Väljasõit kell 10 Tartust Vanemuise 46 eest, juhendavad Teele Jairus ja Külli Kalamees. Registreeruda tuleb aadressil loodusmuuseum@ut.ee või telefonil 737 6076 (loodusmuuseumi sekretär).

4.–5. septembri seenenäitus Vanemuise 46 fuajees on mõlemal päeval lahti 10–18. Kell 11, 15 ja 17 on näitusel seenekonsultatsioonid (Kuulo Kalamees ja Külli Kalamees). Samas on avatud ka fotonäitus seente mitmekesisusest. Nii huvipäeval kui ka näitusel saab osaleda tasuta, üritusi toetab KIK.

 


  

Veljo Runnel

 

Helikoosolekul ERM-i näitusemajas

(Tartu, Kuperjanovi 9) astub täna kell 18 üles bioloog ja loodushelide salvestaja Veljo Runnel. Ta tutvustab helialbumit salvestistega Emajõe Suursoost. Runnel esines helikoosolekul viimati 2012. aastal, mil ta esitles Eesti loodushelide veebiportaali „Kõrv loodusesse”. Koostöös ELF-iga on mees välja andnud mitu loodushelide albumit.

 


 

EMÜ peahoone

 

Eesti maaülikooli lasteülikool

alustab tegevust septembris ja sinna oodatakse õpilasi vanuses 12–18 eluaastat. Lasteülikoolis saavad õpilased uusi teadmisi maaülikooli uurimisvaldkondadest. Samuti jätkab tegevust menukas pereülikool, kuhu on oodatud lapsed koos vanemate ja vanavanematega.

Lasteülikoolis saab valida nelja suuna vahel. Lemmikloomakool toimub Tallinnas, õppetöö on seal nii eesti kui ka vene keeles ning koostöös Tallinna loomaaiaga. Tartus võivad õppurid võtta osa tehnikakooli, looduskooli ja maamõõdukooli tegevustest. Õppetööd juhendavad EMÜ teadlased ja õppejõud, õppepäevad toimuvad kaks korda kuus.

Lasteülikooli tegevust toetab Eesti teadusagentuur ning haridus- ja teadusministeerium.

Täpsem ajakava ja registreerimine: http://lasteylikool.emu.ee.

 


 

Varnja

 

Varnjas sibula- ja jõhvikalaat

toimub selles Peipsiääre valla külas 13. septembril. Laat algab kell 9 ja kestab ligikaudu kella 16-ni. Laadal pakutakse jõhvikaid, pohli ning kõike, mis kasvab aiamaal, samuti suitsukala ja muud huvitavat kaupa. Töötab kohalikke maitseid esitlev kohvik, kus pakutakse uhhaad, samovariteed ja pirukaid. Võimalik on käia muuseumis, kus saab tutvuda vanausuliste eluga; esineb vene koor Kiviõlist. Kell 19 algab tantsupidu.

Laata korraldab Varnja perekonnaselts. Müüjate registreerimine telefonil 5669 5262.

 


 

 

Rohemajanduse foorum Rohevik

teemal „Biomajandus. Väärtusahelad metsanduses ja põllumajanduses” on 25. septembril Eesti maaülikooli peahoones Tartus.

Vt foorumi kava http://rohevik2014.publicon.ee/foorum-tartus-25-september-2014/programm/. Foorum on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine hiljemalt 19. septembriks võrgupaigas http://rohevik2014.publicon.ee/registreerumine/.

 

 

 MAAILMAST


 

Selline on EWS Euroopa rohekoridoride loomise plaan (allikas: http://wilderness-society.org/)

 

Euroopa elurikkus vajab rohkem vaba liikumisruumi

Organisatsioon European Wilderness Society (EWS), mille peakorter asub Austrias, on välja käinud üleeuroopalise rohekoridoride võrgustiku idee (PEGnet), kuna EWS varasem projekt Püreneede–Karpaatide koridori kohta on leidnud entusiastliku vastuvõtu.

PEGnet siht on luua katkematu hiiglaslik ökokoridor, mis seoks loodusmaastikke Atlandist Musta mereni ja põhjapolaarjoonest Vahemereni; selline elurikkust täis maastik tooks kasu nii loodusele kui ka inimkonnale. Muidugi saab idee ellu viia ainult etappide kaupa.

Euroopa loodus on suuresti killustatud. Linnastumine on mõjutanud isegi suuri viimastena säilinud suhteliselt puutumata alasid ja neid läbib tihe teedevõrk. Euroopa keskkonnaagentuuri andmeil on ainuüksi viimase kümne aasta jooksul 5% EL territooriumist kaetud betooniga või muudetud muul moel tehispinnaks, näiteks tööstusalaks või kuurordiks, või on need jäänud taristu alla. Euroopa autoteed on pikenenud ligi 41% ehk 15 000 kilomeetri võrra ning lähiaastail lisandub veel 12 000 kilomeetrit. Sellistes tihedalt asustatud riikides nagu Belgia ei ületa autoteedeta maatükkide suurus 20 ruutkilomeetrit (EL keskmine on 130 km2).

PEGnet looks Euroopat läbivad koridorid ja marsruudid, mis ühendaks Natura 2000 võrgustiku kaitse all olevaid rändsete liikide puhke- ja sigimispaiku. Idee autorite sõnul on tegemist tüüpilise võidavad-kõik-situatsiooniga: loodus saaks juurde vaba ruumi, inimestele lisanduks aga ökosüsteemiteenuseid, näiteks saaks leevendust üleujutustele ja kliimamuutustele.

EWS/Uudistaja

 


 

Näide Fushuni merevaiku vangistatud sääse kohta (foto: Bo Wang / Bonni ülikool)

 

Läänemere sääsed Hiinast pärit merevaigus

Kirde-Hiina linna Fushuni lähedal on üle saja aasta kaevandatud pruunsütt. Sageli on selle kütuse seest leitud merevaigutükke, millest kohalikud meistrid on valmistanud ehteid. Nagu Läänemeregi merevaigu puhul, on ka Hiinas eriti hinnas selgrootuid sisaldavad merevaigutükid.

Kuni viimase ajani polnud keegi neid loomseid lisandeid süsteemselt uurinud; nüüd on Alexander von Humboldti fondilt saadud uurimistoetuse toel hakanud sellega tegelema Bonni ülikooli juurde tööle tulnud Hiina paleontoloog Bo Wang. Analüüsis löövad kaasa ka Euroopa ja USA uurijad.

Töö on alles algusjärgus, aga juba on selge, et see pakub rikkalikke leide: kindlaks on tehtud 80 sugukonda kuuluvaid putukaid ja ämblikke. Niiviisi saab teada, milline liigirohke fauna elas Ida-Aasias 53 miljonit aastat tagasi.

Bonni paleontoloogi Jes Rusti sõnul on enim hämmastust põhjustanud selliste liikide leiud, keda varem on avastatud ligi 10 000 kilomeetrit eemal, Läänemere merevaigust. Läänemere merevaik pärineb veidi hilisemast ajajärgust, umbes 40–50 miljoni aasta tagant. Aasia ja Euroopa olid sel ajal lahutatud laia Turgai väina ehk Turgai merega. Seni on oldud kindlad, et suur soolane veekogu takistas liikide rännet kontinentide vahel. Seda suurem üllatus on nüüd leida sarnaseid liike. Põhjuste üle tuleb veel pead murda.

Bonni ülikool / AlphaGalileo / Uudistaja

 


Omaette liigiks saanud Somaalias elav jaanalind Struthio molybdophanes on kantud ohualdiste kategooriasse (Vulnerable) (foto: Peter Steward / BirdLife)

 

„Uute” linnuliikide seas on rohkesti ohustatuid

Maailma linnustiku taksonoomiline ülevaatus on toonud juurde hulga linnuliike, keda varem peeti mõne teise liigi alamliigiks või rassiks. Linnukaitseühingute liidul BirdLife tuli seetõttu maailma looduskaitseliidu IUCN ülesandel üle vaadata ka nende n-ö uute liikide staatus. Selgus, et 361 mittevärvulisest koguni üle veerandi tuleb kanda punase nimestiku ohustatud liikide hulka. Kõigist lindudest kokku on ohustatud liike 13%.

Näitena võib tuua uue Somaalias, Etioopias, Djiboutis ja Kenyas elava jaanalinnuliigi Struthio molybdophanes. Senine ainus jaanalinnuliik kuulus soodsa seisundi kategooriasse (Least Concern), uus liik tuli aga kanda ohualdiste hulka (Vulnerable), põhjusteks jaht, munade korjamine ja vaenamine: kui need jätkuksid, muutuks linnu olukord veel kehvamaks.

Liiginimekirja muutused ja nende liikide kehv seisund toovad esile ka vajaduse pöörata mõnedele piirkondadele eriti suurt tähelepanu. Näiteks elavad neist paljud Kagu-Aasias, kus elurikkus on suuresti ohustatud. Mõnigi sealne ala oli ka varem kuulutatud kogu maailmas tähtsaks endeemsete liikide elupaigaks. Paljude tähtsus suureneb nüüd veelgi; sellised on näiteks Talaudi ja Sangihe saared Indoneesias ja Filipiinide Cebu saar. Seal on registreeritud eriti ohustatud liike, kellest mõnda pole juba aastaid kohatud.

BirdLife

 


 

Islandil, Bárðarbunga purske eelõhtul

Selle uudiskirja toimetamise lõpuks ei olnud veel teada, milliseks kujuneb Euroopa suurima liustiku Vatnajökulli paksu jääkilbi all paikneva kahe kilomeetri kõrguse vulkaani Bárðarbunga võimalik purse. Need maailma teabekanalid, mida olen alates 18. augustist jälgima sattunud, alustasid oma uudislugusid meenutusega 2010. aastal suurt segadust tekitanud Eyjafjallajökulli purske kohta. 

Olin augusti keskel Tartu reisibüroo Perereisid rühma koosseisus Islandil.  Esimest korda saime Bárðarbunga aktiivust seirata Húsavíki vaalamuuseumi teabeekraanilt 18. augustil

Vikerkaar Dettifossi kohal. 17. augustil pääses Euroopa suurimale kosele veel ligi; nüüd on teed purske- ja üleujutusohu tõttu suletud. See oli mu teine käik Dettifossile, aga 2007. aasta suvel lubas udu liustikujõe Jökulsá á Fjöllumi idakaldalt hiigelveemöllust näha vaid nappi kolmandikku

Vikerkaar kaardus öise vihmasaju lõpuks hommikul ka idaranniku linnakese Reyðarfjörðuri kohale. Vihm, Islandi-reiside peaaegu vältimatu kaaslane, oli seekord meie põgus saatja vaid paaril päeval. Kogu suvi oli olnud Islandil suhteliselt ilus

Matk Skaftafelli rahvuspargis

Harpa, Reykjavíki uhke kontserdimaja

Üle põhjapealinna Akureyri kõrguvad lumised mäed

Tuule ja ookeani loodud skulptuuriaed Reynisfjara rannal Islandi lõunarannikul

Jarðböðin, kuulsa Bláa Lóniði ehk Sinise laguuni analoog Mývatni järve lähedal Põhja-Islandil

Kõigi suur lemmik lunn. Islandi rahvuslinnul on augustis aasta tähtsaim aeg: poegadel tuleb pesakoopaist välja pugeda ja iseseisvat elu alustada

 

 LÕPUPILT


 

Minu kaugel kooliajal lauldi, et juba puudel punetavad pihlad, sügis suvele on andnud käe; süda jälle kooli minna ihkab, klassikaaslasi ja sõpru näed …

 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


 

 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee


  Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/