Uudistaja 30.12.2015

 Uudistaja

 

UUDISTAJA

30. detsember  2015

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

 

Eesti Metsa jõulunumbris on mitu teaduskirjutist

See Eesti Metsa number on viimane, mis on ilmunud senise peatoimetaja Hendrik Relve käe all. Uuest aastast asub samale ametikohale Kristiina Viiron.

Nagu varasemad Hendrik Relve viimase rohkem kui tosina aasta jooksul kokku pandud numbrid on ka käesolev Eesti Mets lähtunud põhimõttest, et ajakirja veergudel oleksid esindatud metsanduse eri huvirühmad. Kolmes artiklis on juttu riigimetsandusest. Ain Alvela kirjutab plaanidest muuta RMK äriühinguks. Kairi Oja vaatleb riigimetsa praegust olukorda ja tulevikku. Kristiina Viironi kirjutisest saab ülevaate, kuidas RMK on metsastanud Aidu ammendatud põlevkivikarjääre.

Kahes artiklis käsitletakse erametsandust. Merle Ripsi reportaaž viib lugejad Tiit Linnamäe metsatallu Raplamaal. Viio Aitsami artiklis on kõne all eraettevõtjatest taimekasvatajate probleemid. Päris mitu artiklit pärineb metsateadlaste sulest. Üks intrigeerivamaid on ajakirja avalugu. Seal arutlevad Pille Ligi ja Priit Põllumäe selle üle, kas metsade majandajad peaksid paremini kohanduma ühiskonna muutunud ootustega metsanduse suhtes või senisest märksa tõhusamalt selgitama traditsioonilise metsakasutuse vajalikkust. Ivar Sibul kirjutab kaitsevahade tarvitusest männikärsaka tõrjel, Jürgen Aosaar ning teised uurijad kuusekändude juurimise perspektiividest ning Vahur Kurvits kasvavate puude laasimisest. Traditsiooniliselt jäävad Eesti Metsa lõpuossa metsandusloolised kirjutised. Hardi Tullus annab ülevaate professor Endel Laasi 100. sünniaastapäeva tähistamisest ja Heino Kasesalu legendaarsest Karksi mõisa metsaülemast Georg Corneliusest.

Eesti Mets

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


 

Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum, foto: Toomas Kukk)

 

2016. aasta puu on kuslapuu

Eesti Looduse toimetus on aasta puid valinud 1996. aastast. Esimene aasta puu oli kadakas, 2015. aasta puu on kikka- ja kukerpuu. Tuleval aastal jõuab järg kuslapuu kätte.

Eestis kasvab looduslikult kaks kuslapuu perekonda kuuluvat liiki – harilik ja sinine kuslapuu – ning hulk sisse toodud ja vahel metsistuvaid ilupõõsaid, näiteks lõhnav kuslapuu ja tatari kuslapuu.

Harilikku kuslapuud võib leida kõikjalt Eestist salumetsadest, metsa- ja niiduservadelt. Sinine kuslapuu kasvab Lääne- ja Kesk-Eestis, ent puudub meie saartel. Ilupõõsastena viljeldavaid kuslapuid võib näha nii koduaedades kui ka linnaparkides.

 

 


 

Hendrik Relve (foto: Arto-Randel Servet / Wikimedia)

 

Kuku tutvustab Eesti Metsa

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ (http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/) tutvustab Hendrik Relve sel ja järgmisel neljapäeval, 31. detsembril ja 7. jaanuaril, värske Eesti Metsa artikleid. Siis jõuab saatejärg Eesti Looduseni.

 

 


 

 

Veel kaks päeva saab tellimusi vormistada soodsamalt

Säästa raha ja vormista Horisondi, Eesti Looduse ja Eesti Metsa tellimus enne aastavahetust, sest uuest aastast hakkab kehtima uus hinnakiri. Lisasoodustusi pakume (üli)õpilastele, õpetajatele ja pensionäridele. Veelgi soodsamalt saavad ajakirju tellida Loodusajakirja liikmesorganisatsioonide Eesti ornitoloogiaühingu, Tartu üliõpilaste looduskaitseringi, Eesti looduseuurijate seltsi, Eesti looduskaitse seltsi, Eesti teaduste akadeemia, pärandkoosluste kaitse ühingu, sihtasutuse Eesti geenikeskus ning osaühingute Horisont ja Looduskiri liikmed.

Tellimuse saab hõlpsasti vormistada meie veebilehel või telefonitsi 610 4105, samuti MTÜ Loodusajakirja Tallinna kontoris (Endla 3) ja Eesti Looduse toimetuses (Veski 4, tasuda saab sularahas).

 

PILDIRETK LÄBI 2015. AASTA 

 


 

Kogu maailmas või Euroopas tõi lõppev aasta kaasa tavatult palju dramaatilist ja traagilist. Meie jääme oma pildiretkel Eestisse, kus õnneks oli tublisti rahulikum, aga eks maailmas juhtuv mõjuta ühel või teisel moel meidki. Fotovalik on muidugi subjektiivne ega püüagi esile tõsta ainult tippsündmusi looduse, keskkonna ja teaduse vallas. Mõndagi pöördelist oli ka mittetulundusühingu Loodusajakiri elus: nii kurba ja ebameeldivat kui ka rõõmustavat ja lausa pidulikku; need sündmused ja seigad püüdsin alljärgnevas kõik kirja panna.


2. jaanuaril oli Tartus jõululumi põhiliselt sulanud

19. jaanuaril lõpetatud Eesti kodukaunistamise ühenduse konkursil „Energiasäästlik kaunis kodu“ pälvis ühiskondlike hoonete kategoorias laureaadi tiitli keskkonnaameti Ida-Virumaal asuv Iisaku looduskeskus (foto: Julia Kropatševa / keskkonnaamet)

29. jaanuaril jagati Tallinnas Vaba Lava teatrihoones pidulikul vastuvõtul tunnustust võistluste „Aasta keskkonnategu 2014“ ja „Aasta keskkonnasõbralik ettevõte 2014“ võitjatele. Keskkonnateo auhind läks jagamisele sihtasutuse Things (kaardirakendus kuhuviia.ee) ja Eesti ornitoloogiaühingu (aasta linnu jäälinnu projekt) vahel, ettevõtete võistluse üldvõitjaks valiti aktsiaselts Estonian Cell, mis toodab reoveest biogaasi

 

2. veebruaril avati Tartus Ihaste sild, mille tartlased valisid aasta lõpul 2015. aasta teoks

19. veebruaril kinnitas valitsus Lahemaa rahvuspargi uuendatud kaitse-eeskirja, mis tagab sealse looduse ja pärandkultuuri parema kaitse. Fotol on Altja külamaastik

23. veebruaril, iseseisvuspäeva eel, andis president Toomas Hendrik Ilves Rakvere teatris kätte riigi teenetemärgid. 99 autasustatu seas oli ka ajakirja Horisont kauaaegne peatoimetaja Indrek Rohtmets, kes pälvis Valgetähe teenetemärgi (foto: Andres Putting / Vabariigi Presidendi kantselei)

23. veebruaril õitsesid Tartu ülikooli botaanikaaias esimesed lumikellukesed

7.–15. märtsil oli nii Tallinna kui ka Tartu ülikooli botaanikaaias traditsiooniline orhideenäitus. Tartu näitus kandis seekord nime „Pühendusega meestele“

12. märtsil teatas keskkonnaamet, et lubab 15. aprillil algaval jahihooajal küttida 53 hallhüljest ehk ühe protsendi eelmisel aastal loendatud hallhülge asurkonna suurusest. Juhuse tahtel andis Eesti Post just samal päeval välja hallhülgega margiploki „Läänemere looduskeskkonna kaitse“ (allikas: Omniva)

19. märtsil avati Tallinnas Eesti loodusmuuseumis näitus „Öised tiivulised“, mis tutvustas ööliblikate ja kakkude salapärast maailma ja osutus väga populaarseks (foto: Kati Raudsaar / Eesti loodusmuuseum)

2. aprill Tartus: märtsikellukesed on jäänud lumesaju kätte

19. aprillil algasid Eesti ornitoloogiaühingu viuretked. Aasta linnule pühendati aasta jooksul mitmel moel väga palju tähelepanu. Fotol tali- ehk karvasjalg-viu (foto: Pete/Wikimedia)

24. aprillil teatas RMK, et Saaremaa mäger Kadi koos kaaslasega on taas RMK looduskaamera vaateväljas (foto: RMK)

30. aprill: vaher õitseb

3. mail Estonia kontserdisaalis lõpetatud 15. fotovõistlusel „Looduse aasta foto“ lõi kaasa 1203 autorit ligi 9000 tööga. Peaauhinna Suure Hundi ja aasta loodusfotograafi tiitli pälvis Remo Savisaar pildiga „Hügieen“

11. mail kuulutas keskkonnaminister Marko Pomerants Eesti vabaõhumuuseumis looduskaitsekuud avades Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja looduskaitse kuldmärgi tänavuseks saajaks teeneka looduskaitsja Tiit Sillaotsa

Looduskaitsekuu keskendus seekord Eesti maastikele. Fotol on Vooremaa-vaade

23.–30. mail esimest korda peetud Tartu loodusnädal kutsus linlasi märkama loodust, väärtustama rohelist linnakeskkonda ning tutvuma elurikkusega. Foto on tehtud nädala lõpuüritusel, 30. mai perepäeval: linnusõbrad hindavad EOÜ leti juures linnuraamatuid ja binokleid

Mai lõpus ja juuni alguses olid hobukastanid täis õieküünlaid

3. juunil jagati Tallinna reaalkooli aulas tänavusi Keskkonnakäpa auhindu; neid anti kokku 21 (foto: keskkonnaamet)

13. juunil avas RMK Eestit läbiva matkatee võrgustiku 193 km pikkuse lisalõigu Perakülast Aegviitu. Sellega sai valmis matkatee teine, 820-kilomeetrine haru Läänemaalt Lõuna-Eesti kuplite vahele. Fotol on Peraküla rand

27.–28. juunil Tartumaal Alatskivil  toimunud Eesti ornitoloogiaühingu suvepäevadel kuulutati välja 2016. aasta lind – rasvatihane (foto: Ray Kennedy / rspb-images.com)

Juuli algus oli täis pärnaõite lõhna

8. juulil kinnitati kauni kuldkinga kaitse tegevuskava (foto: K. Pitk / Wikimedia)

Tüüpiline juulikuu „rannailm“: vihmaendeliselt pilves taevas ning lage päevitusliiv

7. augustil sai Lääne-Saare valla Leedri küla Järvamaal Säreveres peetud Eesti külade XI maapäeval „Aasta küla 2015“ tiitli

15. augustil, teist korda peetud matkanädala avamisel, kuulutati Aegviidu Eesti matkapealinnaks. Üksiti avati Aegviidus matkaja kuju (foto: Erika Jüriado)

28. augustil pidulikult lõpetatud Tallinna 7. rahvusvahelisel lillefestivalil pälvis vaatajate lemmiku auhinna Nõmme põhikooli „Nõmme koduaed linnulennult“

Augusti lõpus ilmus Loodusajakirja 11. venekeelne almanahh Gorizontõ Estonii, mis sedapuhku on keskendunud Peipsimaale

10. septembril lahkus pikaaegne ajakirja Horisont toimetaja Kärt Jänes-Kapp (foto: erakogu)

18. septembril avati Võrumaal RMK Pähni looduskeskuse lähedal metsalagendikul kunstiakadeemia üliõpilaste valmistatud puitinstallatsioon, mis koosneb kolmest hiidruuporist. Nendega saab võimendunult kuulata looduse hääli (foto: Tõnu Tunnel / RMK)

20. septembril kuulutati Lihulas  välja 13. Matsalu loodusfilmide festivali tulemused. Peaauhinna, grand prix’, sai Saksamaa režissööri Zoltan Töröki film „The Everglades – rohtunud jõgi“ (allikas: Matsalu loodusfilmide festival)

26. septembril Kallastel tehtud fotolt on näha, kui madal püsis Peipsi veetase

9.–11. oktoobril peeti Karula rahvuspargis must-toonekure toitumisalade puhastamise talgud, mille jaoks koguti annetusi EOÜ ja Tartu loodusmaja heategevusliku mälumänguga, Tallinna loomaaia fotonäitusega ja muude üritustega (foto: Urmas Sellis)

21. oktoobri pildistus kinnitab tõika, et viinakuu oli tänavu tavatult päikeseline: ilmateenistus rehkendas kokku, et tavapärase 87 tunni asemel sai sel kuul Eestis päikest keskmiselt näha lausa 135 tundi

23. oktoobril avati Läänemaal Tartu ülikooli Laelatu bioloogiajaam (foto: Kersti Püssa)

5. novembril avati Eesti loodusmuuseumis Eesti ja Läti aasta looma käsitlev näitus „Metsanotsu – tõeline siga“, kus on väljas ka valik aasta looma fotovõistluse töödest. Fotovõistluse korraldasid portaal Looduskalender ja ajakirja Loodusesõber toimetus

19. novembril Tallinnas laululava klaassaalis peetud teaduskommunikatsiooni konverentsil „Mida üks ei jõua, seda üheksa jõuavad“ anti kätte tänavused Eesti teaduse populariseerimise auhinnad ja riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija märgid. Kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil“ pälvis peapreemia (2200 eurot) Horisont. Fotol võtab auhinna vastu värske Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt (foto: Sven Tupits / ETAG)

Samal üritusel andis Eesti teadusajakirjanike selts kätte viienda teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul. Selle sai Tartu ülikooli füüsikainstituudi direktor professor Jaak Kikas. Fotol on ka Tiiu Sild, kelle nime kannab nüüd teaduse populariseerijate riiklik elutööpreemia

21. novembril Tartu ülikooli botaanikaaias õitsenud lumeroos polnud tänavuses soojas novembris mingi eriline haruldus: õide puhkes mõnigi hoopis soojalembesem taim

27. novembril selgusid Eesti Looduse tänavuse fotovõistluse tulemused. Võistlusele oli pilte saatnud 199 autorit: kokku 1064 fotot. Üldarvestuses võitis loomafotode peaauhinna Anu Udula

8. detsembril Äksis jääajakeskuses toimunud Lõuna-Eesti turismikonverentsil kuulutati tänavuse konkursi „EHE Lõuna-Eesti“ võitnud turismiobjektiks Tartu Pauluse kirik

14. detsembril ilmus ajakirja Loodusesõber viimane number: paljude lugejate lemmik ei saanud riigilt järgmiseks aastaks rahastust

18. detsembri hommik: tänavuse jõulukuu kõige paksem „lumevaip“ Tartus

22. detsembril 6.48 algas astronoomiline talv. Esimesel talvepäeval polnud vaja lumekoristusmasinaid, vaid pigem muruniidukit

24. detsember: jõululaupäev Tartus Raekoja platsil

Ilmateenistuse eilne, 29. detsembri hommiku lumekaart kinnitab, et Eestis on veidi ka lund


 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


 

 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee


  Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/