Uudistaja 9.08.2017

 Uudistaja

 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

 

Eesti Looduse augustinumber kutsub märkama ja kuulama putukaid

Augustis on igati paslik keskenduda putukatele, sest just siis teevad mõned selle seltsi liigid ennast häälekalt kuuldavaks. Õuesid täitev ritsikaliste ja tirtslaste sirin annab ühtlasi märku, et suvi on jõudnud teise poolde. Avakirjutises tutvustamegi neid sihktiivalisi, kes meile sellist kuuldemängu pakuvad. Ent päris kõigil neil ei ole lauluoskust: mõned sihktiivalised on tummad, aga kirjutises tuleb juttu ka nendest liikidest. Artikli autor Veljo Runnel on Eestis elutsevate sihktiivaliste laulud salvestanud ja laadinud portaali www.loodusheli.ee. Seega tasub avakirjutist lugedes need helisalvestised appi võtta.

Augustis on õige aeg juhtida tähelepanu ka aasta liblikaks valitud sini-paelöölasele. Nagu nimi viitab, on tegu öise eluviisiga liblikaga. Õhtupimeduses kohtame teda näiteks mõne välilambi või muu valgusobjekti juures. Väga hõlpsasti võib leida ka ajakirjas tutvustatud hobukastani-keerukoid. Nimelt on see kahjurina tuntud võõrliik jõudnud suurema osa Eesti hobukastaneid praeguseks ajaks inetuks närida: selliste puude juurde tulebki otsima minna. Pruunistunud lehtedega puid võib kohata kõikjal, ent täiesti roheliste lehtedega hobukastanid on sügisel kahjuks suisa harv leid.

Et Eestis elutsevad putukad ka rändavad, ei ole ilmselt kuigi tuntud seik. Mõistagi erineb nende rännak lindude omast, sest putukate rändetsükkel hõlmab mitut põlvkonda. Ränduritest tutvustame lõunast siia saabuvaid sirelaseliike, kelle vöödiline tagakeha meenutab mesilase või herilase oma.

Kuu alguses levisid uudisteportaalides kurjakuulutavad teated läheneva äikesetormi kohta. Õnneks läks suurem maru Eestist mööda. Sellegipoolest tasub äikest karta ja pikse iseärasusi tunda. Äikeseuurija Sven-Erik Enno on lugejaid mitmes tänavuses ajakirjanumbris tublisti harinud. Sedapuhku eritleb ta välgu eri vorme ja kujunemist, tuginedes uusimatele teadmistele äikese kohta.

Looduses uitajatele on artiklivalikus kirjutised, mis juhatavad Viru rabarajale, Vilsandi lähedal asuvatele Käkisilma saarekestele ning Põhja-Ameerikasse Alaskale. Asjalikke matkanõuandeid jagab taas Timo Palo, kes tutvustab matkaks sobilike pottide-pannide ja kausside ning lusikate iseärasusi.

Hulgaliselt häid mõtteid saab kõrva taha panna ka usutlusest farmakognoosiaprofessor Ain Raaliga. Ta aitab selgust tuua ravimtaimede maailmas: kui palju on selles teaduslikkust ja kogemustel põhinevat osa ning mismoodi saab taimest raviomadustega vahend. Ühtlasi on kõne all moehoogudena imetaime staatuse saavutanud liigid, aga ka keemilised ühendid, mille kõike ravivat toimet on hakanud uskuma eestlasedki.

Koos Eesti Looduse augustinumbriga on meil hea meel lugejatele pakkuda kodumaiseid looduslikke ööhääli, mis on koondatud CD-le „Hääled öös‟. Plaadi on koostanud augustinumbri avakirjutise autor Veljo Runnel. Tema ja Fred Jüssi lindistatud palade hulgast leiab näiteks helipildi hariliku ja rohelise lauluritsika, tikutaja ja mudanepi ning sikuvastsete kohta, aga ka hundi ulgumise.

Loodushäälte uut plaati „Hääled öös‟ saab soetada koos augustinumbriga või eraldi: plaati koos paberajakirjaga telli siit ja plaati eraldi siit.

 

 

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID


Riho Marja räägib Kuku raadios aasta lindudest (foto: erakogu)

Räägime Kukus aasta lindudest ja suvisest Horisondist

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ tulevad sel nädalal jutuks tänavused aasta linnud, turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. Neist räägib aasta linnu töörühma liige maastikuökoloog Riho Marja. Marja on mõlemast aasta linnust kirjutanud ka ajakirjas Eesti Loodus: kaelus-turteltuvist jaanuari- ja turteltuvist mainumbris.

Järgmisel nädalal räägib Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt ajakirja juuli-augustinumbrist. Juttu tuleb kaaneartiklist, mille pealkiri „Higgsi boson ja maailmalõpp“, ning maa omandiõigusest, vanade paneelmajade muutmisest liginullenergiahooneks, Päikese kaksiku otsimisest ja mõnest muustki teemast, millest seekordsed ajakirja lood pajatavad. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

Varem eetris olnud „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku taskuhäälingust.

 


 

Elmari raadios on linnutarga minutid

igal reedel kell 9.15: sel nädalal räägib kanakullidest Aarne Tuule ning tuleva nädala reedel tutvustab Mariliis Paal Estonian Openit ja teisi linnuvaatlusvõistlusi, edetabeleid ning rekordeid. Linnutarga saadet juhib Tiiu Rööp. Varasemaid saateid saab järelkuulata Elmari taskuhäälingus.

 

 

 

EESTI UUDISED


Soosaare soos algas paisude rajamine endistele kuivenduskraavidele (foto: Marko Kohv)

 

Alam-Pedjal hakati taastama soo looduslikkust

Eestimaa looduse fondi (ELF) eestvõttel ja vabatahtlike abiga rajati eelmisel nädalal Alam-Pedja kaitsealal Soosaare soos esimesed paisud, et taastada selle soo looduslik seisund. Kokku rajatakse Soosaare kraavidesse 517 paisu, talgute korras ehitatakse mõned neist käsitsi. Enamjagu paise tehakse turbast, kuid mõnede erilahenduste puhul on kasutusel ka geotekstiil.

Enne paisude rajamist tehti Soosaare kohta põhjalik eeltöö: käidi välitöödel ja kaardistati sookooslused ning pandi kirja seal kohatud linnud, kiilid ja kahepaiksed. Ühtlasi uuriti Soosaare kultuuripärandit ja tehti arheoloogilised uuringud. Soosaare soo taastamiskava avalikustati mullu sügisel, kava leiab ELFi teemalehelt.

Eesti maismaa pindalast hõlmavad looduslikud sood vaid 10%, varem oli neid 22%. Kuivenduse tõttu kannatada saanud soid hakati meil ulatuslikumalt taastama alles sel kümnendil, mujal maailmas on seda laadi soid taastatud aga juba möödunud sajandi lõpust. Näiteks on seda tehtud Lätis, Leedus, Valgevenes, Soomes, Rootsis, Suurbritannias ja Prantsusmaal. Loe lähemalt soode taastamise kohta veebilehelt soo.elfond.ee.

 

Huvilistel on võimalik Soosaare soo paisude rajamisel kaasa lüüa: järgmised talgud peetakse Soosaarel 21.–24. augustil. Teavet leiab talgute portaalist, kus saab ennast kirja panna.

ELF

 


Kaader Alutaguse karukaamerast (allikas: looduskalender.ee)

 

Karujahihooajal lubatakse küttida kuni 55 pruunkaru

Augusti algul alanud ja 31. oktoobril lõppeval karujahiajal lubab keskkonnaamet küttida kuni 55 pruunkaru. Pidada võib ainult varitsus- või hiilimisjahti ning üksnes selleks, et vältida karude tehtud kahjusid. Enamjaolt on karud tekitanud kahju mesinikele ja loomapidajatele.

Möödunud aasta andmete järgi elab Eestis ligikaudu 700 karu; selle liigi seisundit saab pidada küllaltki heaks. Karu head käekäiku kajastab näiteks samaealiste poegadega pesakondade arv, mis oli mullu 71. Märkimisväärne on ka viimaste aastate pesakondade keskmine suurus: 2,15–2,34 poega siginud emakaru kohta.

Ent mida arvukamalt on meil karusid, seda sagedamini tuleb ette karude tekitatud kahjusid. Tänavu on karukahjustusi juba praeguseks rohkem kui eelmise aasta jooksul kokku. Sel aastal on karud lõhkunud 205 mesitaru, hävitades 230 mesilasperet. Murtud on kaks veist, kaks lammast ja kahjustatud nelja silopalli. Kahju põhjustanud nuhtlusisendi küttimiseks andis keskkonnaamet suvel eriloa Ida-Virumaale. Karu nähti küll korduvalt, kuid loom jäi küttidel tabamata. Ida-Virumaa on ühtlasi üks suurima küttimiskvoodiga piirkond: tänavusel jahihooajal võib seal küttida 10 karu. Pisut rohkem, 13 pruunkaru, tohib küttida Lääne-Virumaal. Karujahti ei saa pidada Hiiu- ja Saaremaal ning Lääne- ja Võrumaal. Kütitavate pruunkarude arv määratakse asustustiheduse, sigimisedukuse, viimase nelja aasta arvukuse muutuse, eelnevate aastate küttimisarvu ning mullu ja tunamullu aset leidnud karukahjustuste põhjal.

Keskkonnaamet

 


Pildil vasakul Kaarel Hänni ja paremal Carel Kuusk. Carel Kuusk osales edukalt nii rahvusvahelisel bioloogia- kui ka geograafiaolümiaadil, tuues esimeselt pronksmedali ja teisel hõbeda (foto: Andres Tennus)

 

Eesti õpilased tõid medaleid nii rahvusvaheliselt bioloogia- kui ka geograafiaolümpiaadilt

Juuli teisel poolel peeti Inglismaal rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad, kus Kaarel Hänni Tallinna reaalkoolist pälvis hõbemedali (üldjärjestuses 30. koht) ning Carel Kuusk Tallinna reaalkoolist ja Aaro Kristjuhan Hugo Treffneri gümnaasiumist said pronksmedali (neil vastavalt 86. ja 108. koht). Neljas võistkonnaliige, Meeri Jürgenson Hugo Treffneri gümnaasiumist, märgiti ära aukirjaga (153. koht). Olümpiaadist võtsid osa 64 riigi esindajad: igast riigist kuni 4 õpilast; hinnati 245 õpilase tulemusi. Olümpiaadi võit läks Hiina rahvavabariiki.

Rahvusvaheline geograafiaolümpiaad toimus Serbias 2.–8. augustil, milles osalenud Eesti noored pälvisid samuti mitu medalit. Hõbemedaliga tunnustati Tallinna reaalkooli õpilast Carel Kuuske, kes sai Eesti õpilastest kõrgeima 32. koha. Pronksmedali tõi koju Triin Mirjam Tark Hugo Treffneri gümnaasiumist ja Robin Haljak Tallinna reaalkoolist. Nemad olid üldjärjestuses vastavalt 64. ja 75. kohal. Veel osales geograafiaolümpiaadil Kati Iher Hugo Treffneri gümnaasiumist. Riikide arvestuses oli Eesti 18. kohal. Rahvusvahelisest geograafiaolümpiaadist võttis osa 41 riiki.

TÜ/Uudistaja

 


Mullu juulikuus kinnitati sookurele Ahja 5 (pildil esiplaanil) moodne Ornitela päikesepatareidel töötav GPS-GSM saatja. Seade on näha tema vasaku jala küljes (foto: Aivar Leito)

 

Lisandunud on kaheksa satelliitsaatjaga sookurge

Sel suvel märgistasid Eesti maaülikooli teadlased kaheksa noort sookurge, kes said jala külge moodsad Leedu päritolu Ornitela GPS-GSM päikesepatareiga satelliitsaatjad. Seade kaalub 22 grammi ja salvestab hulgaliselt andmeid, näiteks linnu asupaiga, kõrguse merepinnast, liikumiskiiruse ja -suuna ning õhutemperatuuri. Sama tüüpi saatja sai mullu suvel ka kuulus sookurg Ahja 5. Kokku on Eestis alates 1997. aastast märgistatud raadiosaatjaga 37 ja satelliitsaatjaga 35 sookurge.

Raadio- ja satelliitjälgimise abil uuritakse sookure pesitsus- ja rändekäitumist ning kaardistatakse rändeteid. Hüpoteesi järgi rändab sookurg geneetiliselt kinnistunud rändetungi ajel lõuna poole. Tegelik ränne oleneb siiski paljudest asjaoludest, eeskätt sobivate toitumis- ja ööbimispaikade asukohast ja asustustihedusest, ilmastikust ja lindude omavahelistest suhetest.

Meie seniste uuringute järgi rändavad Eestis pesitsevad sookured talvitama nii edela poole Hispaaniasse, lõunasse Põhja-Aafrikasse kui ka kagusse Etioopiasse. Lääne-Eesti sookured rändavad siiski valdavalt Hispaaniasse ning Ida-Eesti kured Põhja- ja Kirde-Aafrikasse. Samas on nii mõnigi kurg kasutanud oma elu ajal eri rändeteid. See omakorda kinnitab, et sookured on kohanemisvõimelised ja nende käitumine väga mitmekesine.

Praegu on elus üksteist Eestis satelliitsaatja saanud sookurge. Kõik kaheksa sel suvel märgistatud kurepoega on veel kodupiirkonnas. Varem märgistatud lindudest veedab kurg Mati suve kodusaarel Saaremaal, Ivar oma sünnikoha lähedal Jõgevamaal ja Ahja 5 Lõuna-Ukrainas Krimmi poolsaare kaelal sünnikohast ligikaudu 1500 km kaugusel.

Sookurgede rännet saab jälgida internetis http://birdmap.5dvision.ee. Sel suvel märgistatud sookurgede info kantakse kaardile septembris, kui on alanud nende sügisränne.

Aivar Leito

 


 

Vaibla linnujaam pidas sünnipäeva

Võrtsjärve põhjakaldal tegutsev Vaibla linnurõngastusjaam tähistas 5. augustil toimunud aastapäevakonverentsiga 30. tegutsemisaastat. Linnujaam rajati Võrtsjärve äärde 1987. aastal ornitoloog Heinrich Veromanni eestvõttel. Esimestena said 29. juulil 1987 rõnga jalga aed-põõsalind, pruunselg-põõsalind ja kõrkja-roolind. Vaibla jaamas on linde rõngastatud aastatel 1987–1993, 2001–2008 ja taas alates 2015. aastast.

Püügihooaeg kestab Vaiblas tavaliselt juuli keskpaigast augusti teise pooleni. Linnujaamas on aegade jooksul rõngastatud üle 75 000 linnu. Näiteks tänavu augusti teiseks nädalaks on rõnga jalga saanud pisut üle 2000 linnu. Kõige rohkem on linde rõngastatud 1990. aastal: ligi 11 650 lindu. Linnujaama ajaloo kohta saab täpsemalt lugeda selle internetilehelt.

Linnuvaatleja.ee/Uudistaja

 


Noorgeoloogide laagri raames tutvusid noored ka Tabina karjääriga (foto: Oive Tinn)

 

Noorgeoloogide kokkutulek on saanud uue hoo

Sel suvel sai mitmeaastase vaheaja järel taas osaleda Eesti noorgeoloogide suvelaagris. Tartu ülikooli maapõueressursside arenduskeskuse korraldatud laagrist võtsid osa 27 Eesti kooli geoloogia- ja maateadustehuvilised õpilased. Seekord saadi kokku Piusa jõe ääres, kus neljakümmet kahte kooliõpilast ja nende juhendajaid võõrustas Piusa ürgoru puhkekeskus. Noored said nelja päeva jooksul uurida mineraale ja kivimeid mikroskoobi ja luubi all, osaleda geoloogiamatkadel, käia karjäärides, koguda endale kivimi- ja mineraalinäidiseid, prooviti ka kullapesemist.

Noorgeoloogide üleriigilise kokkutuleku juured ulatuvad Nõukogude Liidu aegadesse. Kahjuks oli viimastel aastatel sellelaadne tegevus hääbunud. Õpilaste praegune suur huvi maateaduste vastu näitas aga selgelt, et noorgeoloogide liikumisega tuleb taas edasi minna. Pealegi on vajadus heade geoloogide järele jälle kasvanud, kuna paaril viimasel aastal on riigi maavarade uuringutele antud roheline tuli.

Alvar Soesoo

 


Hiiumaa lähistel värises maa (allikas: Eesti geoloogiakeskus)

 

Juulis oli Hiiumaa ja Vormsi vahel maavärin

Hiiumaa ja Vormsi vahel toimus 15. juulil Eesti aja järgi kell 11.01 maavärin, mille magnituud oli 2,1. Kese paiknes Kakralaiust põhjas 12 km sügavusel. Hiiumaa-Vormsi-Haapsalu piirkonnas on viimaste sajandite jooksul registreeritud mitu maavärinat, millest märkimisväärseim leidis aset 1976. aastal Osmussaare lähedal: selle magnituud oli 4,5. Kõige lähem seismojaam Kakralaiu maavärinale asub sellest vaid 11 km kaugusel Hiiumaal Palade külas, mistõttu õnnestus sündmus salvestada väga selgelt. Inimene tajub maavärinat, mille magnituud on vähemalt 2,5.

Eesti geoloogiakeskus / Uudistaja

 

 

 

TASUB OSALEDA


Ajakiri Horisont kannab riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija tähist alates 2015. aastast (foto: Katre Palo)

 

Teadusagentuurile saab esitada teaduse populariseerimise auhindade kandidaate

Tunnustusettepanekuid tuleb esitada hiljemalt 15. septembril agentuuri veebilehe kaudu. Auhindu antakse välja kuues kategoorias: Tiiu Silla elutööpreemia pikaajalise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest; teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil; teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklisarjad, raamatud vms); tegevused teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel; parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms; parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel. Auhinnafond on 21 500 eurot: Tiiu Silla elutööpreemia suurus on 6500 eurot, teiste kategooriate peapreemia on 2200 eurot ja teine preemia 800 eurot.

Esitada tuleb kandidaadi või kollektiivi juhi elulugu, kaks allkirjastatud soovituskirja ja täidetud elektrooniline osalusvorm. Tulemused tehakse teatavaks 22. novembril teaduskommunikatsiooni konverentsil, mis tänavu keskendub teadushuvihariduse ja üldhariduse koostööle.

Eesti teadusagentuur

 


 

Pärnus kutsutakse vaatlema langevaid tähti

Reedel, 11. augustil kell 22 on huvilised oodatud Pernova loodusmajja ja hoovi. Alustuseks räägib Rauno Pilvik sellest, mida inimesed teavad tuntumate meteoorivoolude päritolu kohta. Samal ajal saavad pere pisemad meisterdada töötubades. Seejärel tuleb juttu täheloendusest ja uutest astronoomilistest mobiilirakendustest. Enne südaööd suundutakse loodusmaja hoovi, et vaadelda langevaid tähti. Õuealal on ka teleskoobid, soovijad saavad käia tähetornis.

Tähevaatlusõhtule tasub tulla soojades riietes ja võtta kaasa piknikuvarustus. Sissepääs on täiskasvanutele 6 eurot, õpilastele 3 eurot ja koolieelikutele tasuta. Pernova loodusmaja asub Pärnus A. H. Tammsaare pst 57.

Pernova loodusmaja

 


 

Varbola puupäevad

Raplamaal asuv Varbola linnus on tänasest kuni 13. augustini puitskulptuuride meistrite päralt: peetakse rahvusvahelist puitskulptuuride sümpoosioni. Viiel järjestikusel päeval saab uudistada kujurite kätetööd, pühapäeval toimub ürituse raames valminud skulptuuride oksjon. Veel saab kaubelda linnuse sisehoovis käsitööturul.

Sümpoosioni programmi kuulub ka pere metsapäev Pajaka külas Ruunavere postimõisas. Metsapäeval on võimalus osa võtta ekskursioonidest, matkadest ja õpitubadest, lastele on eriprogramm. Postimõisas saab kuulata ka muusikat: esinevad Birgit Sarrap ja ansambel Spido. Pere metsapäevast osavõtt on tasuline: eelmüügis maksab pilet 5 eurot, lastele on tasuta. Varbola linnuses toimuvatele üritustele on sissepääs prii. Täpsema ülevaate sündmustest saab veebilehelt www.varbolapuu.com.

Uudistaja

 


 

Teadusteemad Paide arvamusfestivalil

Sel reedel ja laupäeval peetakse Paides arvamusfestivali, kus korraldatakse ligikaudu 160 arutelu 25 teemal, sh teaduse kohta. Teadusala arutelude märksõnad on „energiasäästlik ehitus“, „bioloogiline linn“, „tehnikarevolutsioon“, „virtuaalne reaalsus ja reaalsus“, „haridus ja doktorikraad“, „beebidisain“ ning „toitumine“. Mõlemal päeval algab esimene arutelu kell 12 ja viimane lõpeb õhtul 19.30 paiku. Põhjaliku ajakava leiab teadusala Facebooki-lehelt.

Teadusala köidab tähelepanu ka oma eriilmelise varjualuse poolest. Selle valmistavad Eesti kunstiakadeemia õppurid ja nende juhendajad, kasutades materjalina mükoplasti.

Uudistaja

 


Linnuvaatlejad (foto: Uku Paal/estbirding.ee)

 

Tänavune linnuralli peetakse Lääne-Virumaal

Estbirding ja Viron Lintuseura kutsuvad huvilisi võistkondlikule linnurallile „Estonian Open 2017“. Ralli toimub tuleval laupäeval, 12. augustil kell 3–17 Lääne-Virumaal, kogunetakse Jänedal. Erinevalt varasematest aastatest võib tänavu ralli jooksul mootorsõidukiga läbida kuni 150 km. Osavõtutasu on koos ööbimisvõimalusega 40 eurot, ööbimiseta 14 eurot. Rohkem teavet leiab internetilehelt https://goo.gl/RzS9c7.

Estonian Open on pikima ajalooga ja kõige populaarsem linnuralli Eestis. Esimene seda laadi ralli peeti 1995. aastal.

Estbirding

 


Eestis aedades kasvav sinine käoking on väga mürgine taim: mürgised on kõik tema osad (foto: Katre Palo)

 

Tallinna botaanikaaias tutvustatakse ravim- ja mürktaimi

Tuleval nädalavahetusel, 12.–13. augustil tutvustatakse Tallinna botaanikaaias ravim- ja mürktaimi: uudistada saab näitust, kuulata Ain Raali loengut ja osaleda töötoas.

Näitusel tutvustatakse, milliseid ravimtaimi on kodus võimalik kasutada mitmesuguste terviseprobleemide korral ning millal ja milliseid taimeosi koguda. Mõned taimed on ühtaegu mürgised ja kasutusel ravimtaimena, mistõttu tuleb teada, kuidas selliseid taimi õigesti kasutada.

Tasub teada, et Eestis kasvavatest taimedest on kõige ohtlikumad sinine käoking, mürk- ja surmaputk, sügislill, adoonis, must belladonna, koeranaeris, pukspuu, varesjalg, maikelluke, kirju sarikhernes, näsiniin, ogaõun, kukekannus, sõrmkübar, küpress-piimalill jt piimalillelised. Paljud nendest on õige tarvitamise korral väärtuslikud ravimtaimed.

Kui soovite võtta osa ravim- ja mürktaimedega seotud programmist, tuleb soetada botaanikaaia pilet. Täpsema ajakava leiab botaanikaaia veebilehelt.

Tallinna botaanikaaed

 


Elistvere loomapargi külastuskeskus (allikas: RMK)

 

Elistvere loomapargi päev

on 19. augustil kell 11.00–15.30. Päevaprogramm pakub võimalust tutvuda loomapargi igapäevatööga: minnakse metsa loomadele söödavihtasid koguma. Kui vihad on valmis, tehakse juhendajate saatel ringkäik loomapargis ja viiakse mõned vihad loomadele söödaks. Seejärel on ühine eine murul, mille ajal saab nautida kohalike noorte laulu- ja tantsukava. Veel on loomapargi päeva raames võimalik külastuskeskuses meisterdada mõni meene ja läbida nutirada.

Osalemine eeldab ilmale ja tegevustele vastavat riietust. Tööriistad, -kindad ja piknikutoit on ürituse korraldaja poolt. Elistvere loomapargi päev kuulub RMK vastuste- ja osaluspäevade sarja.

RMK

 

 

 

MAAILMAST


Kakk Indoneesia lemmikloomaturul (foto: Thinkstock/Care2)

 

Kas Harry Potter on süüdi Indoneesia kakkude salakaubanduses?

Kui kuulete nime Harry Potter, siis tulevad teile kindlasti esmalt meelde Harry, Hermione ja Ron, edasi küllap Sigatüüka nõiduste ja võlukunsti kool ning selle värvikad professorid, aga võib-olla ka imepärased kakud-kirjakandjad. Küllap mäletate Harry valget kakku Hedvigit, kes viis kohale teateid nagu kirjatuvi.

Ilmselt leidub tõesti inimesi, kes ei tea, et see kõik on kirjaniku fantaasia vili, ja arvavad, et öökullid sobivadki lemmikloomaks. Ajakirjas Global Ecology and Conservation avaldatud uurimus on igatahes leidnud ilmse korrelatsiooni Harry Potteri populaarsuse kasvu ja kakunõudluse vahel Indoneesias. Ses riigis on linnud ikka olnud armastatud lemmikloomad.

Aastal 2000, veidi enne esimese Potteri-raamatu ilmumist sel maal ja aasta enne esimese filmi linastumist, müüdi Indoneesia linnuturgudel mõnisada öökulli, 2016. aastaks oli see arv kerkinud 13 000-ni! Igatahes peavad kõnealuse uurimuse autorid Vincent Nijman ja Anna Nekaris Oxfordi Brookesi ülikoolist sellise hiiglasliku menu põhjuseks just Potteri-raamatute ja -filmide tohutut edu. Nijmani kinnitusel võis tüüpilisel linnuturul 1990. aastatel näha ainult ühte-kahte kakku, enamasti mitte ühtegi, kuid nüüd on turul puurides kümneid eri liiki kakulisi. Lindudega ei kaubelda mitte ainult pealinnas Jakartas, vaid kogu Java saarel ja ka Bali saarel. Samal ajal on suuresti kasvanud igasuguste kakusõprade ühenduste hulk.

Tähtis on rõhutada, et müügile toodud kakud on valdavalt püütud loodusest, niisiis tugineb kogu äri seadusvastasele salaküttimisele. Lausa traagilisel moel olid umbes 2000 müügil olnud kakku, keda uuringu autorid nägid, udusulis pojad, ilmselt siis otse pesast võetud. On äärmiselt vähe tõenäoline, et nii noores eas orvuks muudetud linnud võiksid ellu jääda. Nekarise sõnul on masendav näha ööloomi turul, liikumatuna ja stressis ereda päikesevalguse käes, toiduks-joogiks sageli vaid vesi ja riis.

Muidugi ei saa Harry Potterit ega tema loojat juhtunus süüdistada. Ent tõepoolest on Nijmani sõnul ilmne, et just Potteri-lugude põhjal on kakud arvatud igati sobivaks lemmiklooma staatusesse. Malaikeelne sõna kaku kohta on Burung Hantu, nüüd öeldavat Burung Harry Potter.

Kõige rohkem on müügil näha pälle, aga pälluliigid on niigi ohustatud. Paraku pole siiani mingeid märke, et Indoneesia kõige selle suhtes midagi ette võtaks. Samas võib riigis kaubelda ainult selliste loomadega, kellele on kehtestatud konkreetne müügilimiit; kakuliikidele neid muidugi määratud ei ole.

Care2/Uudistaja

 


Kanifant nutitelefoni ekraanil

 

Polleont aitab linnataimi tolmeldada, …

 

 

… Korallikonn aga kaitsta koralle (fotod: Parken Zoo / Care2)

 

Ulmelised virtuaalloomad aitavad pöörata tähelepanu hukuohus liikidele

Rootsi ühe populaarsema Eskilstuna loomaaia töötajad on välja töötanud Pokemon Go taolise nutitelefonimängu Digidjurgen, mille tegelasteks on viis digitaalset fantaasiaelukat. Et digiloomi näha, neid toita ja üldse nende eest hoolitseda, tuleb loomaaiakülastajal oma nutiseadmesse alla laadida Digidjuri rakendus ning suunata siis nutiseadme kaamera loomaaeda puuride juurde seatud „digiportaalide“ poole.

Virtuaalloomad lõbustavad inimesi, aga ka selgitavad kliimamuutuste, metsade kao ja salaküttimise mõju loomadele eelolevate aastate jooksul. Näiteks Kanifant on 15-sentimeetrine roosa „aafrika elevant“, kes suudab salaküttide eest kiiresti küülikuurgudesse peitu pugeda. Korallikonn on merikilpkonn, kes on kohastunud viima ohustatud koralle oma kilbi varjus ohutumasse paika. Soomuslõvi kannab aga paksu, läbitungimatut nahka, millelt salaküttide kuulid tagasi põrkavad. Vikerkaare-lendtamariini nimelisele ahvikesele on selga kasvanud vikerkaarevärvilised sulistiivad, mis aitavad tal põgeneda metsade hävitajate eest. Polleont on aga kameeleoni ja sisaliku hübriid, kes käib linnadest kadunud mesilaste asemel tolmeldamas linnaparkides kasvavaid taimi.

Loomaaia kõneisiku Lennart Sundéni sõnul pole mäng loodud lihtsalt lõbusaks meelelahutuseks, vaid ka õppevahendiks, mis aitab lastel, aga ka täiskasvanutel paremini mõista vajadust kaitsta veel eksisteerivaid imepäraseid liike.

Care2/Uudistaja

 

 

 

 

 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


Toimetanud Katre Palo

 

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com