Mis on geneetiline seire ja mis on selle eelised seni kasutusel olevate seiremeetodite ees? Kas geneetilisel seirel on puudusi? Geneetilisest seirest räägime TÜ teadurite-terioloogide...
Mida uurib paleopatoloogia? Mida saame teada minevikus elanud inimeste toidulauast, kui rakendame stabiilsete isotoopide analüüsi? Kui võimas „töövahend“ on vana DNA uuringud? Saates on...
Tekst: MARIS HINDRIKSON, URMAS SAARMA, EGLE TAMMELEHT, HARRI VALDMANN
Eestis on suurkiskjate seiret tehtud juba pikka aega. Pidevalt arenenud seiremetoodikatest on meie lähiriikides, eelkõige Skandinaavias,...
Tekst: JUHANI PÜTTSEPP
Möödunud suvel tähistasime Johannes Voldemar Veski 150. sünniaastapäeva. Keelemehena aitas Veski luua 180 000 oskussõna, sealhulgas ka sadu loodusteaduslikke termineid.
Sada aastat tagasi, 1923....
Räägime hundist ja hundihirmust. Miks hunti peljatakse ja vaenatakse? Kus Euroopas läheb huntidel järjest paremini ning nende arvukus tõuseb jõudsalt? Kuidas see võib mõjutada...
Keskkonnaregistris on rannaniitudena arvel elupaiku, mis tegelikkuses on kas luited, taimestunud rannavallid, loopealsed, kuivad ja niisked pärisaruniidud või võsastunud-metsastunud alad. Need alad tuleks uuesti inventeerida.
Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema fotovõistlusel, mis sel aastal toimub juba 24. korda.
TÄHTAEGA ON PIKENDATUD!
Fotosid saab võistlusele esitada 2. oktoobri keskööni.Eesti Looduse fotovõistlus...
Uko Rand tutvustab Eesti kiirgusseireprogrammi. Maris Hindrikson ja tema kaastöölised Tartu ülikooli terioloogia õppetoolist kinnitavad, et Eesti vajab suurkiskjate geneetilist seiret. Peep Männil arutleb,...
Mõningase liialdusega võib väita, et see on Eesti kõige noorem maa-ala: enamik kihelkonnast paikneb rannikul, mis kerkis merepinnast kõrgemale vaid paar tuhat aastat tagasi.
Ajakirja Eesti Loodus septembri-oktoobri numbri läbivaks teemaks on looduse seire. Lugeda saab nii suurkiskjate geneetilise seire vajalikkusest kui puugiseirest, samuti saab teada, mis valdkondi...