Kuu Arhiiv: September, 2023

Geneetiline seire

Mis on geneetiline seire ja mis on selle eelised seni kasutusel olevate seiremeetodite ees? Kas geneetilisel seirel on puudusi? Geneetilisest seirest räägime TÜ teadurite-terioloogide...

Osteoarheoloogia ja stabiilsete isotoopide analüüs

Mida uurib paleopatoloogia? Mida saame teada minevikus elanud inimeste toidulauast, kui rakendame stabiilsete isotoopide analüüsi? Kui võimas „töövahend“ on vana DNA uuringud? Saates on...

Kas Eesti vajab suurkiskjate geneetilist seiret?

Tekst: MARIS HINDRIKSON, URMAS SAARMA, EGLE TAMMELEHT, HARRI VALDMANN Eestis on suurkiskjate seiret tehtud juba pikka aega. Pidevalt arenenud seiremetoodikatest on meie lähiriikides, eelkõige Skandinaavias,...

Vaimuke, kiha, kooruke – kauaks uinunud loomanimed

Tekst: JUHANI PÜTTSEPP Möödunud suvel tähistasime Johannes Voldemar Veski 150. sünniaastapäeva. Keelemehena aitas Veski luua 180 000 oskussõna, sealhulgas ka sadu loodusteaduslikke termineid. Sada aastat tagasi, 1923....

EL 90 | Ainulaadne näitus fotomuuseumis – “Eesti Looduse fototeek”

Tänavu esmailmumise 90. aastapäeva tähistava Eesti Loodusega on seotud oluline osa Eesti loodusfoto ajaloost. Fotomuuseumil on suur au tuua huvilisteni ajakirja toimetuse mahukas fototeek,...

Mis on hundile suurim oht?

Räägime hundist ja hundihirmust. Miks hunti peljatakse ja vaenatakse? Kus Euroopas läheb huntidel järjest paremini ning nende arvukus tõuseb jõudsalt? Kuidas see võib mõjutada...

Rannaniitude seire: karjatamine suurendab liikide koguarvu

Keskkonnaregistris on rannaniitudena arvel elupaiku, mis tegelikkuses on kas luited, taimestunud rannavallid, loopealsed, kuivad ja niisked pärisaruniidud või võsastunud-metsastunud alad. Need alad tuleks uuesti inventeerida.

Eesti Looduse 24. fotovõistlus: tähtaega on pikendatud!

Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema fotovõistlusel, mis sel aastal toimub juba 24. korda. TÄHTAEGA ON PIKENDATUD! Fotosid saab võistlusele esitada 2. oktoobri keskööni.Eesti Looduse fotovõistlus...

Eesti Looduse sügisnumber uurib, mida teame Eesti loodusest

Uko Rand tutvustab Eesti kiirgusseireprogrammi. Maris Hindrikson ja tema kaastöölised Tartu ülikooli terioloogia õppetoolist kinnitavad, et Eesti vajab suurkiskjate geneetilist seiret. Peep Männil arutleb,...

LIHTNE KÜSIDA: kas siilile peaks talvepesa meisterdama?

Kui keegi otsustab siili pesaehitusega aidata, peab enne tegutsemist hoolega järele mõtlema, muidu võib hoopis kurja teha.

EESTI KIHELKONNAD | Anseküla kihelkond: veega piiratud ja kirikuta

Mõningase liialdusega võib väita, et see on Eesti kõige noorem maa-ala: enamik kihelkonnast paikneb rannikul, mis kerkis merepinnast kõrgemale vaid paar tuhat aastat tagasi.

Rodo-lehevaablane Euura lipovskyi Eestis

Rodo-lehevaablase vastsed toituvad ainult heitlehistel rododel.

Arhiiv

Vali viimase 12. kuu hulgast

Värsked artiklid

Harjumaale luuakse kaua oodatud looduskaitseala

Valitsus kiitis eilsel istungil heaks kliimaministeeriumi esitatud eelnõu, millega...

Talvine pakkumine: ajakirjad hea hinnaga ja pääse meie fotonäitusele

Hea lugemishuviline! Meil on hea meel Sulle pakkuda nii Eesti...

Õpi linnugiidiks!

Haapsalu kutsehariduskeskus alustab taas vastuvõttu linnugiidi erialale. Kandideerima on...

AASTA AUTORI VEERG | Kirjutage Eesti Loodusele!

Tekst: MAIT SEPP Mu 1980. aastatel kulgenud lapsepõlves oli Eesti...
spot_img