Eesti Metsa äsjailmunud suvenumbris on kokku saanud mõneti vastandlikud teemad.
Ühelt poolt looduskaitse kui edulugu – Eesti tähistab tänavu ju looduskaitse 110. aastapäeva ning ajakirjas toodud ülevaatlikust aegreast selgub, et oma loodust, sealjuures metsi, on eestlased osanud hoida iga riigikorra ajal. Teisalt leidub neid, kellele looduskaitest tingitud piirangud meelehärmi valmistavad. Seekordne ajakirjanumber lahkab ühte päris keerulist lugu Alutagusel – on suur metsaomand, aga majandada seda ei tohi. Ja ka riigile ei saa omanikud seda maad müüa, mis metsaomaniku vaatevinklist tundub vägagi ebaõiglane.
Samuti arutletakse ajakirjas selle üle, millised on looduskaitsealuste maade riigile müümise hinnad. Sugugi alati ei tundu need piisavad olevat.
Veel saab ajakirjast lugeda intervjuusid Erametsakeskuse juhi Jaanus Auna ja Eesti maaülikooli professori Hardi Tullusega, metsanduslikust abialupaarist Kadri-Aija ja Vahur Viigist, metsandushariduse algusaastaist, multšivalmistamisest, kolme õe metsamaitsetest ja koolipoisist, kes meisterdab hiilgaslikke kendamasid.
Üle ja ümber ei saa ka üraskitest – metsaentomoloog Kaljo Voolma räägib Kesk-Euroopa üraskirüüste tagamaadest, metsamees Vahur Sepp aga pajatab sellest, mis meie metsades näha.
Loodusfotograaf ja linnuhuviline Karl Adami on seekord vaatluse alla võtnud noorendikes elutsevad linnud. Neid võib sealt leida rohkesti.
E-ajakirjana koheselt loetav: https://www.loodusajakiri.ee/ajakirjad/