TEKST: Ain Kallis
Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on sõnal „taevas“ mitu tähendust. Kõigepealt on ta „nähtav maailmaruumi osa, kus asuvad pilved, Päike, Kuu ja tähed, taevalaotus, taevavõlv“ , siis veel “uskumustes jumala asupaik; paradiis, taevariik“. Selle viimase mõistega käib tavaliselt nagu sukk ja saabas kokku põrgu, palju põnevam paik. Sõnaraamatu definitsiooni kohaselt on see „surnute ja pahade vaimude asupaik, allmaailm; ristiusus ja judaismis patuste surmajärgne karistuspaik“.
Inimest eristab seast põhiliselt see, et ta vaatab vahel ka taevasse. Astronoom Viktor Ambartsumjan
Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on sõnal „taevas“ mitu tähendust. Kõigepealt on ta „nähtav maailmaruumi osa, kus asuvad pilved, Päike, Kuu ja tähed, taevalaotus, taevavõlv“ , siis veel “uskumustes jumala asupaik; paradiis, taevariik“. Selle viimase mõistega käib tavaliselt nagu sukk ja saabas kokku põrgu, palju põnevam paik. Sõnaraamatu definitsiooni kohaselt on see „surnute ja pahade vaimude asupaik, allmaailm; ristiusus ja judaismis patuste surmajärgne karistuspaik“.
Taevast me näeme, põrgut (arvata-, loodeta- või kardetavasti) mitte. Taevas silmame väga sageli pilvi, aga päikest või kuud tunduvalt harvemini (näiteks Kuusikul on täielikult päikesepaisteta päevi aastas keskmiselt 131, detsembris 24). Kõrberiikides on pilved õnnistus, sõbrale soovitakse isegi: „Et su taevas oleks alati pilvedega kaetud!“
Pilvedes on midagi müstilist. Eriti rünkpilvedes. On olnud juba tuhandeid aastaid. Jumalate troonid toetuvad ikka pilvekuhilaile. Pilveentusiast Gavin Pretor-Pinney on oma raamatus „Pilvevaatleja käsiraamat“ pühendanud hulga lehekülgi kirjeldustele, mismoodi on need Maa atmosfääris hõljuvate väikeste veepiiskade ja jääkristallide kogumid paljude sajandite jooksul mõjunud kunstnikele.
„Rünkpilv .. paistab nii neetult mõnus. Kes poleks üles vaadanud ja unistanud uinumisest rünkpilve tüsedate valgete kurdude vahel? Need pilved on nagu jumalatele sobiv mööbel, pühakute diivanid“. „Just neitsilikud rünkpilved olid need, mis eraldasid kõik taevaliku ja puhta patusest surelikust reaalsusest sellest allpool“. Esimesena meenub paljudele Raffaeli Sixtuse madonna, seismas koheval pilvevaibal, jalge ees lösutamas paljad inglikesed.
Samas nähti võimsates rünksajupilvedes peajumalate Jupiteri, Thori, Jehoova, Taara jt auhiilgust, sealt tuli nii hukatuslikke pikselööke, vihmavalinguid ja raherabanguid kui ka põualeevendust.
<!--zlick-paywall-->Ainult viimasel ajal on „pilves olekule“ antud pigem põrgulik kui taevalik tähendus, selle teke kuulub aga meditsiini, mitte meteoroloogia valdkonda.
Kui soe või külm on olla taevas? Tunda end „kui seitsmendas taevas“ võib ka kahemeetrises õhukihis. Taevasse tõustes alaneb õhutemperatuur iga kilomeetriga umbes kuue kraadi võrra. Jahenemine jätkub troposfääris, atmosfääri alumises osas, kuni 10–15 kilomeetri kõrguseni.
Pilvede tekkeks peab olema kaks põhitingimust. Esiteks peab õhk sisaldama küllalt, st küllastavalt, veeauru (õhutemperatuur langeb kastepunktini), teiseks on tarvis nn kondensatsioonituumakesi (soola- või tolmukübemeid, isegi baktereid), millele veeaur saaks sadestuda ning moodustada veepiisakesi. Rünkpilved, need „pühakute diivanid“, tekivad vähemalt 600–1500 meetri kõrgusel maapinnast.
Taevas põrgust kuumem!
Meie maailm on enesekeskne. Senegali pealinna Dakari katedraalis on laemaalil kujutatud Jeesust mustanahalisena, samuti kõiki apostleid. Heledamaid siluette võib näha vaid põrgu poole langemas.
Piibli (samuti koraani) andmetel on põrgus palav, ent taevas, seal, kus laulavad inglikoorid, mõnusalt mugav: koht, „kus ei saa päikesepistet“ (Jesaja rmt 32:2).
Sellised hinnangud taeva ja põrgu mikrokliima kohta on iseloomulikud just poolkõrbeliste maade rahvaile. Seevastu Tiibeti kõrgmäestiku elanikele seostub põrgu halastamatu külmaga.
On tehtud katseid määrata taevariigi temperatuuri, kasutades piiblis leiduvaid andmeid. Nii on 1972. aastal ajakirjas Applied Optics avaldatud anonüümse autori arvutuskäik, mis tugineb Jesaja raamatus toodud kirjareale (30:26): „Siis on kuu valgus nagu päikese valgus, ja päikese valgus on seitsmekordne, otsegu seitsme päeva valgus“.
Järelikult saab taevas Kuult niisama palju kiirgust nagu Maa saab Päikeselt. Lisades 7 x 7 (st 49-kordse) kiirguse Päikeselt, saab taevas ligi 50 korda rohkem kiirgust kui meie planeet jne. Rakendades Stefani-Boltzmanni kiirgusseadust, leidis autor, et taeva temperatuur on +525 °C.
Võrdluseks püüti arvutada ka temperatuuri põrgus. See ei olnud sugugi nii lihtne. Johannese ilmutusraamatust saadi üksnes viide: „Aga kohutav ja uskumatu saab olema nende osa järves, mis põleb tule ja väävliga“ (21:8). Kuna sulaväävlijärve temperatuur peab olema madalam kui selle aurustumispunkt, +445 °C, võiks põrgu ligikaudne temperatuur olla umbkaudu sama kui viimati esitatud näit. Artikli põhijäreldus: taevas on kuumem kui põrgu!
Ega see tulemus väga vale olegi, kui mõelda, et Maa atmosfääris 85–500 km kõrgusel on termosfääriks kutsutav piirkond, kus õhutemperatuur on 1500–2000 ºC! Ainult et sealsed tulised õhumolekulid leegivad ringi, asudes üksteisest kilomeetrite kaugusel.
1998. aasta suvel hingasid teoloogid kergendatult: uus uurimus näitas, et põrgu on ikka taevast kuumem! Ajakirjas Physics Today ilmus kahe Hispaania füüsiku kiri, kus väideti, et veerandsada aastat varem avaldatud taevased ja põrgulikud kliimanäitajad tuleb ümber hinnata. Madridi piiskop Eugenio Ramiro Pose väitel olevat õige kasutada kiirguse arvutustel faktorit 7, mitte 49. Seega on korrektne taevatemperatuur 231 °C. Kõik asetus oma kohale: põrgu jäi taevast palju kuumemaks!
Põrgu kliimast lähemalt
Tänavu täitub 710 aastat itaalia poeedi Dante Alighieri kuulsaima teose „Jumalik komöödia. Põrgu“ ilmumisest. Selles on toodud üpris üksikasjalik kirjeldus põrgu kliimast.
Minu kadunud isa tavatses ajuti lausuda: „Räägib kui papp taevariigist“, mõeldes selle all väiteid üksnes loetu põhjal. Dante on aga esitanud pika ja põhjaliku reisikirjelduse terve maakera sisemuse kohta, giidiks ametivend, ladina poeet Vergilius. (Too oli juba 1319 aastat viibinud teises ilmas, seega saatjaks igati paslik.)
Lühike ülevaade teosest. Hiigelkoonust meenutav inferno jaguneb üheksaks kontsentriliseks ringiks. Esimene on kõige ulatuslikum, sest sisaldab ristimata hingesid kogu maailmast. Sealse kliima kohta pole poeedil midagi halba öelda. Teises, himurate ringis valitsevad aga pimeduses puhuvad tugevad tuuled („keeristorm, mil jõud ei rauge“).
Järgmises, õgardite ringis sajab pidevalt jäist vihma. Neljanda ja viienda sõõri, priiskajate ja süngete tüüpide asupaiga mikrokliima ei äratanud poeedile eriti muljet. Patuseid kiusavad vaid kuriküüned (tänapäeval „kurikaelad“). Kuuendas ja seitsmendas ringis, kuhu satuvad ketserid, türannid, liigkasuvõtjad jms tegelased, on kliima juba põrgulikult palav, kätkedes tulejõgesid ja -vihmu.
Kaheksandas, petturite türmis, piinlevad tulises pigis kõiksugused libekeeled: poliitikud, halvad nõunikud, vargad, samuti astroloogid ja selgeltnägijad.
Kõige kaugem ja külmem väljasaatmiskoht on jäetud äraandjaile: riigi, sugulaste ja heategijate reetjaile. Nii viimati nimetatud kurjategijad kui ka Lucifer asuvad päris maakera keskkohas, olles vajunud igikeltsa. Suure vaevaga ronivad rändurid mööda külmunud põrguvürsti jalgu edasi, kuni jõuavad õnnelikult lõunapoolkerale ehk paradiisi.
Peale sündmuste kirjeldamise mõtiskleb Dante kohalike loodusnähtuste tekke üle: kuidas on võimalik, et pimeduses puhub tugev tuul, kui füüsika seaduste järgi tekib too vaid päikesekiirguse mõjul?
Milline on põrgu kliima teiste allikate andmeil? Seda on päris lihtne kontrollida. Dante asus oma retkele 1300. aastal suure reede paiku, kuid umbes sajandi võrra varem alustas omi allmaauuringuid meie Kalevipoeg. Ent Eestis on ühe suure värava asemel koguni kolm põrgusse viivat avaust: Toris, Helmes ja Loodis.
Fr. R. Kreutzwaldi andmete kohaselt valitseb meie põrgus paraskliima, vaid kohati tuleb seal ette sulaväävlijõgesid. Allmaailm on aga samuti täidetud surnute hingedega, keda (vähemalt sajandeid tagasi) ahistas Sarvik-taat sortsidega.
Ikkagi, milline temperatuur valitseb põrgus? Kui minna maa alla, siis on algul „külm kui hauas“, seejärel hakkab temperatuur pidevalt tõusma, keskmiselt kolm kraadi saja meetri kohta. Igaüks võib nüüd edasi arvutada, kui sügaval võiks olla veel mõnus soojus, kui sügaval aga täielik põrgu.
Eestlased on alati ihanud sooja. Ka sepp Ivan Orav olevat rahul põrgu kliimaga: vähemalt „kevadel on seal väga ilus“.
Ain Kallis (1942) on meteoroloog, klimatoloog ja publitsist, töötab peaspetsialistina Eesti keskkonnaagentuuris. Tema peamine uurimisvaldkond on Eesti kiirguskliima.