Ken Kalling
Kõige sagedamini tekib gangreen jalgadel. Juba minevikus teada olnud tõika kinnitab ka siinse artikli pealkiri, mis on pärit eesti rahvameditsiini botaanilisest andmebaasist HERBA. Raviks on rahvapärimuses soovitatud linnurohuteed.
Aitavad kirurgid ja antibiootikumid
Gangreen (muundkärbus) on paikne kudede hävimine, mida põhjustavad verevarustuse häired, kudede kahjustumine ja/või infektsioon. Kahjustatud piirkonnas värvub nahk esialgu lillakaks, siis mustaks. Kaasnevad valu ja palavik. Gangreen võib tabada ka siseorganeid, näiteks sapipõit või pimesoolt. Gangreenil leidub eri vorme, kärbuslike muutuste nimekirjast leiame teiste seast lamatised, Fournier’ tõve (urogenitaalpiirkonna kärbust tekitav bakteriaalne põletik) ja nooma (põseroiskkärbus). Saja aasta eest, kui eesti keeles kaalutleti, kas võtta kasutusele mõiste „põle“, räägiti ka haigemaja ja raukuse gangreenist.
Nüüdne meditsiinikirjandus nimetab kõigepealt kuiva gangreeni, mida põhjustavad arteriaalse vereringe häired (isheemia, hapnikunälgus). See kujuneb ajapikku ning sellest tingitud naha tumenemine on selgete piiridega.