RAJAKAAMERA LOOD | Vainurästatüügas

Kuupäev:

Vainurästa pesa umbes meetri kõrgusel kuusetüükal. Emalind (eespool) ja isalind (taga) tegutsevad pesa juures sageli lähestikku, külg külje kõrval. Vaadeldava rästapaari emalind oli isalinnust pisut suurem

Tekst ja fotod: ARNE ADER

Kolm aastat tagasi pesitses Hinnomäe kuusiku lõunaserva madalal kuusetüükal vainurästapaar. Linnupere tegemisi õnnestus mul jälgida juunikuu kahe viimase nädala jooksul – esialgu palja silma ja binokliga, hiljem ka rajakaameraga.

Tüükale ehitatud linnupesa paistis silma juba kaugelt!

Tavaliselt peidavad laululinnud oma pesi hoolikalt. Vainurästad ei pea sellisest kombest alati kinni, nende pesi on leitud näiteks kändudelt, redelilt ja isegi raudristilt.

Siinse jutu keskmes olev vainurästapaar ehitas oma eluaseme pisikese metsahäilu keskel asuvale kuusetüükale. Metsarajal liikujale paistis see otsekui postamendile asetatud kunstiteos, mis ei saanud jääda märkamatuks.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Eesti Looduse vestlusõhtud: 14. oktoobril karude ruumikasutus

Ajakiri Eesti Loodus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad kolmapäeval,...

AASTA PUU | Haava leht ja naise keel ei seisa kunagi paigal … Haab rahvapärimuses

Värisevate lehtedega haavast on loodud rohkesti mütoloogilise sisuga regilaule, seletusmuistendeid ning kristlikke legende, keskne motiiv on puu ja inimese hirm või süütunne.

KOHANIMI | Varane Vargamäe

Aegade vältel on tosin kirjandusteadlast otsinud ja kirjeldanud A. H. Tammsaare teoste protomaastikke ja -tegelasi.

Karude ruumikasutus Eestis: miks vajame korralikke uuringuid?

Skandinaavias on pruunkarude liikumist GPS-i ja raadiokaeluste abil uuritud juba ligi nelikümmend aastat, kuid Eestis teame karude ruumikasutusest üllatavalt vähe.