SEIK | Meikast võib saada me uus õuekaaslane

Kuupäev:

Kaelustuvi (Columba palumbus) haub truilt oma kahte kriitvalget muna 2025. Issanda aastal Elva-Peedu eramuõues
mägimänni oksal Foto: Ingmar Muusikus

Tekst: JUHANI PÜTTSEPP

Silksolk silksolgutab, võikollased võililled ja taevasinised lõosilmad õitsevad, naat, va tegelane, tõuseb juba põlvekõrguseks – tähendab, on tagumine aeg aianurgas grillima hakata. Istudki ilusal õhtul õndsalt enelaheki varjus ja sussutad süsi, kui äkki kõlab plagisev lennuhääl, üpris tugev õhuhoovus riivab lagipead – suur lind saabub tiibade lehvides aeda ja peagi hüüab ta peaaegu kõrva juures: hu-huu!

Järgmisel hommikul jälgid köögiaknast mängu: majanurgast paari meetri kaugusel madala mägimänni külgoksal käib pesaehitus: emane kaelustuvi (küllap on see emane – selle liigi soopooli välimuse järgi ei erista) sätib kasinat haudumisalust, isane meigas ootab kannatlikult, tagasihoidlik oksake nokas – millal seda toredat detaili võiks ehituse juures vaja minna?

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Eesti Looduse vestlusõhtud: 14. oktoobril karude ruumikasutus

Ajakiri Eesti Loodus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad kolmapäeval,...

AASTA PUU | Haava leht ja naise keel ei seisa kunagi paigal … Haab rahvapärimuses

Värisevate lehtedega haavast on loodud rohkesti mütoloogilise sisuga regilaule, seletusmuistendeid ning kristlikke legende, keskne motiiv on puu ja inimese hirm või süütunne.

KOHANIMI | Varane Vargamäe

Aegade vältel on tosin kirjandusteadlast otsinud ja kirjeldanud A. H. Tammsaare teoste protomaastikke ja -tegelasi.

Karude ruumikasutus Eestis: miks vajame korralikke uuringuid?

Skandinaavias on pruunkarude liikumist GPS-i ja raadiokaeluste abil uuritud juba ligi nelikümmend aastat, kuid Eestis teame karude ruumikasutusest üllatavalt vähe.