SADA RIDA EESTI LOODUSEST | Kuhu küll kõik lilled jäid?

Kuupäev:

Kaitseme poollooduslikke kooslusi ja liike, aga miks need kaitsest hoolimata kaduma kipuvad? Kas midagi oleks võimalik teistmoodi teha?

Tekst: TOOMAS KUKK

Tänavu suvel olin üle hulga aastate põhjalikumalt Vormsil: mitme nädala jooksul vaatasime keskkonnaameti tellitud töö käigus üle varasemal ajal leitud kaitstavate taimede leiukohti. Paljud leiukohad olin ise kirja pannud 18 aastat tagasi (2007) samalaadse töö käigus, osa isegi aastatel 1991–1995, kui tudengina Vormsi taimestikku kirjeldasin.

Vormsi taimestikku vaadates oli nii rõõmsaid taaskohtumisi kui ka nukraid hetki. Edulugu on kindlasti kadakate tõrje Rumpo poolsaarel ning Rumpos ja Hosby rannaniidul loomade pidamine. Hullo lahe saartel Pasilaiul ja Telmenil karjatatakse veel lambad, ehkki need tuuakse saarekestele mandrilt.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

NUPUTA: sõit Kuule!

Ajakirja Horisont 3/2026 numbris (juuni-juulinumber) kirjutab kosmosekroonik Jüri Ivask...

NUPUTA: 2026. aasta sammal

Tänavune aasta sammaltaim on harilik vesisammal (Fontinalis antipyretica). Talle...

ESIKAANELUGU: Tagasi Kuule

Jüri Ivask 2017. aasta Horisondi esimeses numbris olen kirjutanud inimkonna...

INTERVJUU: Mida sõid meie esivanemad?

Helen Rohtmets-Aasa Tartu ülikooli arheokeemia professor Ester Oras on ühtaegu...