TEGUTSE TEADLIKULT | Aiajäätmete koht ei ole metsas

Kuupäev:

Kommet viia haljastusjäätmed ja muu praht metsa alla on raske muuta, kirjuta keelusildile kas või mitmes keeles. Surnuaiaümbrus Narva-Jõesuu lähedal

Tekst: MARTIN TIKK  Fotod: TOOMAS KUKK

Igal sügisel kuhjuvad aedades lehe- ja oksahunnikud, mis võivad tekitada tunde, et kõige loomulikum lahendus oleks nad loodusesse viia. Tegelikult kaasnevad sellega ökoloogilised riskid: haiguste ja võõrliikide levikust kuni toitainete ülekülluseni metsakooslustes. Ometi on mitu otstarbekamat võimalust: teha aiajäätmetest komposti või purustada lehed ja hakkida oksad multšiks, visata biojäätmed pruuni kasti ning viia suuremad kogused jäätmejaama või lasta ära vedada.

METSA ALLA EI TOHI JÄÄTMEID VIIA MITTE ÜHELGI JUHUL

See kehtib ka õunte ja muude aiasaaduste kohta. Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Helen Akenpärg tõdeb, et kuigi inimeste teadlikkus on aastate jooksul suurenenud, leidub paraku ikka veel neid, kes jäätmejaama asemel enda jäätmed asula lähedale loodusesse viivad. On selleks siis ehitusjäätmed, vana mööbel, aiajäätmed või muu, mis kodus üle jääb. Kui märkate looduses prügi või inimesi, kes seda sinna viivad, palume helistada numbrile 1247 ja teavitada keskkonnaametit.

Tallinna ringmajanduskeskuse osakonna juhtivspetsialist Eliis Kuus lisab, et aiajäätmeid tuleb käidelda nõuete kohaselt: kas anda asjaomasele käitlejale või kompostida tekkekohal ise. Aia- ja haljastusjäätmete viimine metsa on ebaseaduslik ja kahjustab otseselt looduskeskkonda. Jäätmeseaduse järgi saab selle eest karistada rahatrahviga.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Peaasi, et vesi! Aasta sammal on harilik vesisammal

Et saada hariliku vesisambla levikust parem ülevaade, palume teha vaatlusi ja salvestada need koos fotoga andmehaldusplatvormile PlutoF.

200 aastat Amuurimaa silmapaistva uurija Leopold von Schrencki sünnist

Vene geograafiaseltsis hakati 1845. aastal aktiivselt uurima Vene impeeriumi...

Anna teada hävinud hiigelpuudest!

Tsuura kuusk oli kaheharuline suur kuusk, kes kasvas Valgamaal...

Kui üks taimeleht „kasvab läbi” teise: üheiduleheliste taimede arenguveidrus

Tekst: ARNE SELLIN Meie aedade ja parkide esimesi kevadekuulutajaid on...