
2024. aasta südasuvel õnnestus mul rajakaameraga jälgida soo-roolinnu ja väike-põõsalinnu pesitsemist. Mõlemad linnuliigid on kogu Eestis levinud haudelinnud, ent nende pesi leitakse meil harva.
Tekst ja pildid: ARNE ADER
SOO-ROOLINNU PESA ANGERVAKSATIHNIKUS
Miks meil siis leitakse soo-roolindude pesi nõnda harva? Vastus on lihtne: inimesele on vastumeelt liikuda soo-roolindude elupaikades, näiteks angervaksa- ja kõrvenõgesetihnikutes! Aga tänuväärsel kombel juhatavad meid seesugustesse paikadesse mõnikord seiretööd, kus tuleb liikuda kaardi järgi paika pandud liikumisteekonda silmas pidades. Nii oli see ka välitöödel Peipsi rannikul Pusi külas. Margit, kes oli mul välitöödel abiks, peatus ühel hetkel järsult: tema jalg, mis oli parajasti astunud ühele angervaksapuhmale, kallutas viltu angervaksavartele põimitud linnupesa, kust pudenes välja kaks imepisikest linnupoega. Tegu oli õnneliku õnnetusega. Kannatada ei saanud ei linnupesa ega ka pojad, kelle me ettevaatlikult tagasi pesalohku tõstsime (vt ②).