Novembri Horisondis: kunstist, kasukatest ja kalendritest, sekka nooblitest Nobelitest

Novembri Horisondi kaanelt vaatab vastu fragment Köleri freskost „Tulge minu juurde kõik …”. Eesti Kunstimuuseumi konserveerija Hilkka Hiiop nimetab seda Kaarli kiriku apsiidimaali eestlaste jaoks krestomaatiliseks kunstiteoseks, mille märgi-staatus ei tulene üksnes töö kunstilisest kvaliteedist, vaid ka ajaloolisest, rahvuslikust, kohaspetsiifilisest ja kontekstuaalsest identiteedist. Ja kirjeldab ühelt poolt seda, kuidas Johann Köler tolle fresko omal ajal lõi, ning teisalt seda, kuidas fresko tänavu uue sära omandas.
Sirje Keevallik meenutab aasta tagust maailmalõpu ootust ja tutvustab maia kalendrit. Ivar Paljaku teemaks on „Eesti Teaduslik Selts Rootsis”. Ulvar Käärt on käinud puhtamast puhtama ruumiga laboris, mis avas hiljuti uksed Tallinna teaduspargis Tehnopolis, luues võimaluse kasvatada ja paljundada tüvirakke.
Loomulikult ei pääse aasta viimane Horisont mööda teadusnobeleist, mida tutvustavad Siim Pauklin (Füsioloogia-meditsiin: Ürgne kaubaliiklus – vesiikulite transport rakus), Rainer Küngas ja Ott Kekišev (Keemia: Preemia kitlite ja katseklaasideta keemikutele) ning Andi Hektor ja Kristjan Kannike (Füüsika: Idee kaalukust ei mõõda teksti pikkus). Higgsi bosonist põhjalikumalt huvitatutele soovitame Andi Hektorilt ja Kristjan Kannikeselt 2013. aastal sarjas „Looduse raamatukogu” ilmunud raamatut „Füüsika. Higgsi bosoni lugu”, mis mais jõudis ka kõigi Horisondi tellijateni.
Üksainus küsimus on esitatud Robotexi korraldajatele. Kuidas on teadus mõjutanud tema elu, selle üle mõtiskleb helilooja ja Budismi Instituudi direktor Sven Grünberg. „Kas elame ravimite ja uimastite ajastul?”, käis professor Jaanus Harrolt küsimas toimetaja Toomas Tiivel.
Talve eel on ERM-i teaduri-kuraatori Reet Piiri toetusel hea meenutada sedagi, et ajalooliselt on Eestis kantud paljaskasukat: ERM-i kogudes on tallel 40 eesti kasukat, lisaks 36 kasukat soome-ugri rahvastelt ja veel 5 võõrrahvaste kogus.