Eesti Looduse karvkatte erinumber uurib habemeid, karvu ja sulgi

Kuupäev:

thumbnail of EL3_2022Märtsinumbrist saab teada, milleks vajatakse karvu ja kuidas on võimalik, et mõnel loomal neid polegi.

Timo Palo kirjutab jääkaru karvkattest, mis on loodud eluks karmis kliimas.

Toomas Esperk vaatleb putukate ja teiste samalaadsete loomade karvu.

Jaanus Elts kinnitab, et suled teevad linnust linnu.

Pikas intervjuus räägib arengubioloog Tambet Tõnissoo oma tudengiajast ja sellestki, kuidas tõhusalt õpetada. Veel saab tema sulest lugeda ülevaadet pärilikest teguritest, mis muudavad loomad karvutuks.

Mati Martin heidab pilgu kirpude ja täide maailma.

Bellis Kullman selgitab, mida annavad karvad seentele. Kas habe on meestele kasulik, saab teada Jüri Alliku kirjutisest.

Peale selle saab lugeda Astangu-Mäeküla rohealast ja vanillist.

Juhani Püttsepp meenutab, mis juhtus taevaskodadega pärast Saesaare paisu rajamist. Uurime tehisnaha jätkusuutlikkust ja lambavilla ning lemmikloomakarvade

kasutusvõimalusi.

 

Värske number on saadaval SIIT

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Peaasi, et vesi! Aasta sammal on harilik vesisammal

Et saada hariliku vesisambla levikust parem ülevaade, palume teha vaatlusi ja salvestada need koos fotoga andmehaldusplatvormile PlutoF.

200 aastat Amuurimaa silmapaistva uurija Leopold von Schrencki sünnist

Vene geograafiaseltsis hakati 1845. aastal aktiivselt uurima Vene impeeriumi...

Anna teada hävinud hiigelpuudest!

Tsuura kuusk oli kaheharuline suur kuusk, kes kasvas Valgamaal...

Kui üks taimeleht „kasvab läbi” teise: üheiduleheliste taimede arenguveidrus

Tekst: ARNE SELLIN Meie aedade ja parkide esimesi kevadekuulutajaid on...