Eesti Looduse karvkatte erinumber uurib habemeid, karvu ja sulgi

Kuupäev:

thumbnail of EL3_2022Märtsinumbrist saab teada, milleks vajatakse karvu ja kuidas on võimalik, et mõnel loomal neid polegi.

Timo Palo kirjutab jääkaru karvkattest, mis on loodud eluks karmis kliimas.

Toomas Esperk vaatleb putukate ja teiste samalaadsete loomade karvu.

Jaanus Elts kinnitab, et suled teevad linnust linnu.

Pikas intervjuus räägib arengubioloog Tambet Tõnissoo oma tudengiajast ja sellestki, kuidas tõhusalt õpetada. Veel saab tema sulest lugeda ülevaadet pärilikest teguritest, mis muudavad loomad karvutuks.

Mati Martin heidab pilgu kirpude ja täide maailma.

Bellis Kullman selgitab, mida annavad karvad seentele. Kas habe on meestele kasulik, saab teada Jüri Alliku kirjutisest.

Peale selle saab lugeda Astangu-Mäeküla rohealast ja vanillist.

Juhani Püttsepp meenutab, mis juhtus taevaskodadega pärast Saesaare paisu rajamist. Uurime tehisnaha jätkusuutlikkust ja lambavilla ning lemmikloomakarvade

kasutusvõimalusi.

 

Värske number on saadaval SIIT

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

LIHTNE KÜSIDA | Miks on porri nokk kõver?

Porr on pika kõvera noka, pruunikirju selja ja valge kõhualusega pisike värvuline.

RAJAKAAMERA LOOD | Punarindade tilluke kodu

Hinnomäe vana karjatanuma ääres kasvava pihlaka õõnsuses sirgus punarinna pesakond.

AASTA PUU | Eesti jämedaimad ja kõrgeimad haavapuud

Millised on praegu teadaolevad Eesti kõige jämedamad ja kõrgemad haavad?

AASTA LOOM | Siili kuvand rahvapärimuses

Siili okaskuue etioloogia on populaarne paljude tema levikuala rahvaste pärimuses.