Inimgeograaf Siiri Silmaga vestelnud Katre Palo Fotod: Lauri Kulpsoo
SIIRI SILM on sündinud 30. mail 1980. aastal. Pärast Kose keskkooli lõpetamist asus 1998. aastal Tartu ülikoolis õppima geograafiat. 2009. aastal kaitses doktoritöö ühiskonnanähtuste, nagu rahvastiku paiknemine, alkoholi tarbimine ja sünnid, sesoonsusest Eestis. TÜ geograafiaosakonna inimgeograafia kaasprofessor, põhilised uurimisteemad on seotud inimeste liikumistega; uuringud põhinevad ajakohastel tehnoloogiaviisidel, sh mobiilpositsioneerimisel.
Alates 2022. aastast rahvusvahelise naistippteadlaste portaali AcademiaNet liige. Kuulub TÜ mobiilsusuuringute labori töörühma; võrgustiku NECTAR (Network on European Communication and Transport Activities Research) liige ja Cluster8 ICT kaasjuht, EIT Urban Mobility liige, teadusvõrgustiku Cities after Transition ja konverentsi „Mobile Tartu“ korraldustoimkonna liige; olnud Tartu planeerimiskonverentsi nõukogu liige.
Õpetab Tartu ülikoolis mitut õppeainet: inimgeograafia uurimismeetodid, liikuvus ja transpordigeograafia, liikuvusanalüüs planeerimises ning planeerimise projekt.
Korraldab koos linnakeskkonna kaasprofessori Age Poomiga avalikku veebiloengute sarja „Liikuvusanalüüs ja planeerimine inimmõõtmeliste linnade jaoks“.
Oled Tartu ülikoolis inimgeograafia kaasprofessor. Kas inimgeograafia erialana oli ülikooli astudes kindel eelistus?
Nii selget eelistust mul ülikooli tulles kindlasti ei olnud. Õpingute jooksul olin läbinud nii loodus- kui ka inimgeograafia õppeained ning oleks võinud valida nii ühe kui ka teise. See otsus lähtus lõpuks bakalaureusetöö teemast: uurisin inimeste alkoholitarbimise sesoonsust.
Minu õpingute ajal tuli koostada ka alam- ja keskastme töö ning alles siis jõuti bakalaureusetööni. Kõik need tööd kaldusid pigem inimgeograafia valdkonda. Alamastme töös käsitlesin ühiskonnanähtuste sesoonsust laiemalt ning järgmistes keskendusin alkoholitarbimisele. Selle teema pakkus mulle juhendaja Rein Ahas.
Mis ajal sai mobiilpositsioneerimisest sinu tööde uurimisvahend? Võib ilmselt öelda, et üliõpilase ja teadlasena olid selle valdkonna sünni juures.
Minu magistritöö teema oli seotud Tallinna kesklinnaga: uurisin Tallinna linnaruumi funktsioonide ruumilist ja ajalist jaotust. Töö juhendaja oli taas Rein Ahas, kes oli inimgeograafia professor ning väga avatud ja uuendusliku mõtteviisiga. Teema lähtus Reinu, Ülar Marki ja Heiki Kalle eestvedamisel korraldatud Tallinna kesklinna ehitusmääruse analüüsi projektist. Selle töö tõttu saingi ma 2004. aastal esimest korda teha mobiilpositsioneerimisel põhineva uuringu. Eesmärk oli saada aimu, kus inimesed käivad: mis kohtades rohkem ja kus vähem ning mis aegadel ja millised inimesed. Seda meetodit nimetati alguses sotsiaalse positsioneerimise meetodiks, mille eesmärk oli siduda inimestesotsiaalsete tunnuste info nende paiknemise ja liikumistega.